Home Analisa Netizen Sein Kontrolu, Haksoit Liu Vlor Etiku (Husi Hoax to’o Fakar Sai...

Netizen Sein Kontrolu, Haksoit Liu Vlor Etiku (Husi Hoax to’o Fakar Sai segredu pessoál)

838
0
Aniceto Soares dos Reis. [Foto: Doc.privadu | 07.06.2023]

Hakerek na’in: Aniceto Soares dos Reis (Alumni-UNTL)

INTRODUSAUN

Internet sai ona instrumentu importante iha atividade lor-loron ema nian, hodi asesu ba informasaun, apredisajen, ba nesesidade servisu, enkontru virtual no atividade importante seluk.

Husi aumentu utilizadór internet, utilizadór sira – netizen mós hetok aumenta, hewai valór étiku, hodi lansa atake ba privasidade, bully, hoax, fake news, doxxing no situasaun ne’e difisil atu trava, até dala ruma, problema pessoál ema ida invitavelmente halo auto-revelasaun – nakloke an iha mídia sosiál.

Husi dezafiu sira-ne’e hotu, konsiensializasaun kona-ba utilizasaun internet saudável ba sidadaun husi kamada jerasaun oi-oin, importante, atu ema hotu iha konduta no asaun, obedese ba étika ka respeita valór étiku ne’ebé ezistente nanis iha sosiedade.

Antes ne’e, Prokuradór direitus humanus no justisa mak aprezenta esbosu lei sibernétika, atu regula komportamentu utilizadór sira-nian– Netizen no atividade seluk ne’ebé iha ligasaun ho siber espasu, la konsege, hafoin iha feedback negativa husi públika.

Fofoun, governu avansa ho kriminaliza difamasaun ne’ebé hamosu reasaun no protestu oi-oin, hodi governu deside anula inisiatva lei ne’e no difamasaun kontinua hela iha kódigu sivíl. Maské nune’e, iha nesesidade atu prepara kuadru legál, hodi filtra informasaun sira ne’ebé publika iha média sosiál, bazeia ba realidade Timor-Leste nian no respeita mós Liberdade ko’alia no informasaun nian, ne’ebé preve iha lei-inan artigu 40.

MÍDIA SOSIÁL NO AMEASA SIRA

Mídia sosiál hanesan parte integrante iha evolusaun teknolójiku liuliu internet iha istória umanidade nian, ne’ebé sai ferramenta, atu hafasil komunikasaun, akizasaun ba koñesimentu no instrumentu importante seluk iha vida sosiedade nian.

Diskute kona-ba mídia sosiál hafahe ba Facebook, Tick tok, Instagram, Twiter, youtube no seluk tan, penetra ona iha sosiedade nia le’et, hodi kria kultura foun ida, iha ne’ebé ema hotu, uza ba servisu, promosaun no tipu atividade seluk tan.

Instrumentu hirak ne’e iha ninia funsaun barak, maibé, tenke uza ho kuidadu, tanba iha utilizadór barak mak la uza ho responsabilidade, liuhusi konversa, bosok, lia-bosok, lia odiu, la edukativu no komportamentu seluk ne’ebé prejudika dignidade humana.

Tuir Kerpen “Mídia sosiál mak instrumentu komunikasaun ne’ebé kontein ho opsaun oi-oin atu bele kria interesaun ho modelu foun – Chris Brogan iha livru social Mídia 101: Tactics and Tips to Develop Your Business” no “mídia sosiál mak espasu atu rai video, imajen no eskita ne’ebé relasiona ho interesaun iha rede sosiál, husi individu, grupu ka organizasaun (Umam, nd)”[1]Nune’e espasu ba komunikasaun sai ona espasu polivalente ne’ebé mak sosiedade ida-ne’e uza hanesan espasu komplementáriu, hodi dinamiza no komplementa ritmu moris sidadania nian.

Mídia sosiál sempre iha relasaun ho asesu ba internet, bele halo peskiza iha google no vizita portal determinadu, hodi halo komunikasaun ne’ebé la haree ba distánsia jeográfika, kria rede komunikasaun, halo promosaun ba produtu–marketing, tanba ne’e nesesidade asesu ba plataforma rede sosiál aumenta husi loron ba loron.

Bainhira uza ferramenta (mídia sosál) ne’e la ho kuidadu no la prevé aspetu negativu mai husi rede sosiál, embora kria husi ema ne’ebé la iha responsabilidade, sei afeta ema nia dignidade, to’o kestaun privasidade mós koloka ona materia diskussaun.

Kestaun lubuk ida mak mai husi uza sala mídia sosiál, bainhira identifika didi’ak husi tinan hirak ikus ne’e, iha buat barak mak sai hanesan ameasa ne’ebé ema hotu tenke kuidadu no hola medida preventivu no karik ita halo numerasaun aspetu pozitivu mak hanesan:

  • Númeru hoax – informasaun falsa aumenta, liu-liu iha períodu eleitorál no períodu normál, ema uza mídia sosiál hodi lansa informasaun falsa.
  • Númeru doxing ka doxing aumenta – espande dokumentu privadu – dadus pessoál iha mídia sosiál, hodi sai konsumu publiku, “Fenómenu doxing hanesan terrorizmu foun iha era dijital, tanba husi vingansa no tauk, grupu balun espalla dadus privadu ne’ebé falsu iha mídia sosiál” (Kowa, 2020).
  • Bully iha mídia sosiál aumenta, ida ne’ebé sofre liu mak, feto no grupu minoritária LGBTI nomós ba ninia rival polítiku ne’ebé lakon iha eleisaun.
  • Diskursu odiu aumenta (hate speech)  bele mós prejudika dezempeñu liberdade ezepresaun no ezersísiu demokrasia Timor-Leste nian iha mundu ho prova katak,  Mensajen diskriminativu no rasista mós aumenta isu “lorosa’e–loromonu etc,” liu-liu iha momentu kampaña, polítiku uza espasu rede maibé, hodi insulta ninia rival polítiku, insulta mós akontese entre individu, grupu ka forsa polítika sira no insulta ne’e konserteza orienta ba interesse grupu ida nian no situasaun ne’e bele afeta ema nia psikolojia to’o bele ameasa ema nia vida.
  • La respeita ona obra ema seluk nian (Plájiu aumenta), purezemplu, kopia muzika, foto, tekstu, video no la respeita ona ema propriedade ba produtu ida no nia orijinalidade.
  • Mensajen kontein ho pornografia mos aumenta, bainhira la kuidadu, hodi envia ba malu, foto privadu, mensajen privadu, video mak parte rua (parseiru), mak la iha konkordánsia– deskontentamentu iha momentu ida, mak arkivu hirak ne’e bele espalla iha mídia sosiál.

Refere ba dezafiu sira-ne’e, sosiedade ida-ne’e ezijidu atu atentu no aposta ba falsechecking hanesan esforsu sira ne’ebé mak entidade oi-oin halo por exemplu konsellu imprensa halo liuhusi portal: https://fact-checking.conselhoimprensa.tl/?amp=1, inklui esforsu seluk ne’ebé Assosiasaun Jornalista Timor-Lorosa’e – AJTL no Timor-Leste Press Union – TLPU, promove husi formasaun ba jornalista sira, hodi filtra informasaun sira, molok halo relatu ba públiku.

Númeru atake ba privasidade auementa antes eleiesaun  (iha períodu kamapaña), pájina facebook, identidade falsa nomos utilizadór privadu lansa atake hasoru ninia rival polítiku , situasaun hetok manas liu iha momentu besik ona eleisaun,  dala barak militánsia, kuadru  superiór balun sujeita ba insultu husi rival polítiku ho anonimatu ho atake direitu.

Diskursu polítiku iha palku leten dala barak liu halo reajen de’it ba publikasaun, signifika mídia sosiál la’ós de’it sai intermediáriu (mídia) ba akizisaun informasaun, maibé sai mós referénsia ba atake no kontra-atake, hodi palku ne’ebé tuir loloos haklaken informasaun kona-ba programa eleitorál sai fali espasu ho atake malu entre rival polítika.

NAKLOKE –AN KA AUTO-REVELASAUN “SELF DISCLOUSE”

Nota dala barak katak, bainhira ema ida problema pessoál, ema barak hili dalan atu publika iha rede maibé, hodi lekar sai sentimentu ka emosaun, sukit sai segredu pessoál iha mídia sosiál, no saida mak rezulta husi problema ne’e?. Inisialmente problema ne’e privadu, iha ema ida ka ema rua mak hatene, depoiz publikasaun ema barak hatene, provoka komentáriu oi-oin, até ema ne’ebé mak la iha relasaun família, meramente koñese malu iha mídia sosiál mós aumenta (hatama kanuru tohar – esperessaun kolokial), nune’e problema privadu “private sphere” sai problema komum “public sphere”.

Tuir loloos, hirak ne’ebé iha problema pessoál buka konsulta/counseling hodi buka solusaun ba problema sira ne’ebé hasoru, halo reflesaun, tanba bainhira nakloke-an katak, fó informasaun kona-ba ita nia-an rasik ba ema seluk. Informasaun ne’e inklui esperiénsia moris, sentimentu, emosaun, opiniaun, mehi no seluk tan no dala ruma, ida-ne’e sai perigu, bainhira la tetu ho klean.

Dala barak nakloke-an hamosu relasaun forte maibé iha mós riskuhanesan define husi Taylor “dala ruma ema ne’ebé rona ita ignora no balun nein interesse ba self disclosure ba ema nia informasaun, dala ruma saida mak hato’o hamosu rejeisaun, dala ruma balun aproveta informasaun ne’ebé hetan hodi hakanek ita, balun husi informasaun sira atu halo traisaun.” (Riadi, 2019).

Kada ema ida presiza kuidadu, tetu, analiza, sukat risku, sa situasaun ne’ebé permite atu aprezenta problema pessoál privada ba públiku, tanba sei hetan reajen oi-oin (negativu, pozitivu, bully, humilasaun), liu-liu informasaun pessoál ne’ebé publika ona iha mídia sosiál, atu nune’e, evita ema seluk bele aumenta bumbu ka “labele fase roupa foer iha luron – linguajen kolokial ne’ebé tenik katak, importante atu problema pessoál kontinua sai pessoál.”

So nune’e de’it mak bele obedese mós provizaun iha lei inan artigu 36, kona-ba direitu ba honra no privasidade “Ema ida-idak iha direitu ba honra, ba naran di’ak no ba reputasaun no direitu atu defende an rasik no la fó sai ninia moris partikular iha uma-kain laran.”

MÍDIA MAIBÉ NO ÉTIKA

Kada ema-ida iha padraun étiku rasik hodi moris, bele komporta ho ema seluk, konvivénsia iha sosieade no hirak ne’e, mak sai hanesan valór individuál no koletiva ne’ebé pervalese nafatin iha sosiedade nia le’et.

Husi konvivénsia – moris hamutuk mak forma valór komum ida, ne’ebé orientadu ba formasaun karákter ema ida nian, família ida nian, até sosiedade ida nian “la’o ho na’ok ten, o sai na’ok ten ka la’o ho ema matenek o sai ema matenek – hanesan linguajen kolokial ne’ebé pervalese iha konvivenénsia sosiedade nian”, tanba formasaun karáter iha sosiedade ida, fatór kontribuente ida mak forma atuasaun husi sosiedade ne’e rasik.

“Étika jerál tane a’as prinsípiu báziku ba komportamentu humanu, enkuantu étika espesifika ko’alia kona-ba prinsípiu iha relasionamentu ho dever humanu, iha kualker espasu ba moris. Étika individual tane, dever ema hanesan individu, liu-liu ba nia an rasik, ho fuan ne’ebé kle’an” (Mangis Susseno, 1987).

Husi Mangis Susseno nia afirmasaun iha parte ikus kona-ba étika sosiál refere obrigasaun ema nu’udar seres-umanu no étika morál ligadu ba norma ne’ebé regula konduta no asaun husi ema nian. Nune’e, ema nu’udar seres-umanu mak iha obrigasaun atu halo no kumpre norma ne’ebé eziste katak, valór sira hanesan respeita ema, konsidera ninia rival hanesan ema, krítika ema ho forma edukativa “krítika no auto-krítika,” keta bosok, labele soe lia falsu, lia odiu,  no valór seluk-tan, ne’ebé moris mai hahú husi família, sosiedade nomos ba prosesu apredizajen iha eskola formál.

Oinsá ho mídia sosiál? Agora, mídia sosiál lori mós valór seluk ne’ebé sosiedade ida atu opta, tenke ho kuidadu, tanba kompoin ho pontu pozitivu no aspetu negativu, baihira tetu ho dasi karik, rua ne’e parese la do’ok malu. Maibé, valór étika ne’e nafatin pervalese, katak, respeita ema seluk, hanesan mós ita respeita ita-nia-an, “hadomi ema seluk hanesan ita-an rasik – esinamentu Jesus Kristu” katak, utilizadór mídia sosiál tenke haree no konsidera ninia rival hanesan arma komplementár katak, husi ninia rival nia bele absorve buat seluk, oinsá atu sai reziliente liu-tan, atu auto-apredizajen, kompleta frakeza sira, hodi individu ida sai krítiku, konstrutivu, siviku, nasionalista no patriota di’ak ba nia rain.

Oinsá ho insultu ba lider nasionál sira? Étika moral no sosiál ne’e mak guia individu ida, atu respeita ema seluk, husi uma laran, viziñu, sosiedade to’o nasaun. Konsiente katak, lider mós ema, maibé labele haluha katak, sira – lider, nasionalista, patritora, estadista- sira sakrifika buat barak ona, hodi edifika Timor-Leste hanesan rasi seluk iha mundu.

Iha prosesu aprendizajen nu’udar ser-umanu, seres-maibé sempre tetu ida-ne’e, ida tuan, sempre sai mestre ba ida foun, ida foun buka atu aprende husi jerasaun tuan, hodi jerasaun tuan karik laek ona, sira iha ona kapasidade atu lori rai ida-ne’e ba oin.

Husi halalok ezemplár respeitu mutual entre lider rezisténsia, Xanana Gusmão, Lere Anan Timur, Manunana, Aluc Descartes, Ramos-Horta, Mari Alkatiri, Lu-olo, Taur Matan Ruak, Rui Maria de Araújo, Asanami Sabino no seluk tan, tatoli ba ema hotu, responsabilidade maibé, ne’e mak tuir loloos tenke sobre-sai,  iha mídia sosiál, tanba transmite valór edukativu no valór étiku ba ema hotu.

Dala Barak ema dehan ezersísiu husi demokrasia ida mak liberdade, tanba liberdade ne’ebé ema hotu, ezerse livremente ka ezajeradamente ninia direitu ida-ne’e, hodi prejudika ema seluk ninia liberade, maibé tuir loloos liberdade ida-ne’e, assosia ho responsabilidade.

Husi insultu sira iha rede sosiál, atake-kontra, ba privasidade reprezenta prátika falta respeitu ba ema seluk ninia dignidade (la iha ona respeitu mutual entre ema) moralmente no komportamentu humanu ne’e diferente ho hahalok, antes penetrasaun internet ba sosiedade ka antes tinan 2000.

Atu implanta hikas respeitu mutual entre ema ne’ebé interpendénsia ba malu, presiza promove nafatin, inisiativa sira ne’ebé mak orienta ba formasaun karákter, transformasaun mentalidade no siviku no knaar ida-ne’e, entidade hotu tenke assume, hodi aposta mós iha edukasaun literasia, hodi sidadaun sira, uza ho responsabilidade no étiku.

PRESIZA KUADRU LEGÁL

Husi númeru ameasa sira ne’ebé temi antes, presiza duni atu define mós kuadru legál, espesifikamente ba regularizasaun utilizadór mídia sosiál no esforsu ida husi operadór telekomunikasaun hodi rejista hotu númeru telemovel sira, hanesan forma ida, atu halo identifikasaun, bainhira mensajen husi publikasaun kontein ho ameasa, insultu no ameasa ba ema nia vida.

Haree ba númeru insultu, atake ba privasidade, iha governu konstitusionál dawalu, liuhosi Ministériu Justisa, avansa ho esbosu proposta lei kriminaliza difamasaun, ne’ebé bainhira análiza ho detallu, mak espiritu husi lei ne’e, kopia husi Kodigu Penal Guiné Bissau ne’ebé ninia dezempeñu demokrasia, menus liu kompara ho Timor-Leste.

Hafoin protestu barak, husi entidade oi-oin hanesan PDHJ, AJTL, La’o Hamutuk no entidade seluk, governu deside la avansa ho insiativa lei ne’e, tanba konsidera katak, fó ameasa ba liberdade imprensa no espressaun iha Timor-Leste, tanba direitu ne’e konsagra ona, iha lei-inan artigu 40 kona-ba Liberdade ko’alia no informasaun ninia no artigu 41 kona-ba liberdade imprensa no komunikasaun.

Hafoin ne’e, Prokuadoria Jerál Republika mak avansa ho Proposta de Projeto de Lei’ sobre Cibercrime ho motivu “E inegável que a internet tomou parte das nossas vidas, uma revolução da informação que criou um verdadeiro mundo virtual, com rede maibé utilizadas para comunicação entre as pessoas, aquisição de bens e serviços realizadas atraves da internet, de tal modo que a utilização das rede e tecnologias de informação e comunicação tornou-se uma realidade oimnipresente na vida quotidiana,”[2] no iha proposta ba projektu lei ne’e mós prevé kedas aplikasaun pena ne’ebé bele to’o tinan lima. Maibé inisiativa ne’e mós la konsege avansa, hafoin hetan mós reasaun negativu husi entidade oi-oin.

Iha mundu jornalizmu, halo ona adaptasaun husi mídia konvensional ba dijitál, hodi produtu sira jornalístiku sira publika iha Pan Page husi instituisaun midia ida, balun halo transmissaun direta ba eventu importante balun no buat negativu ne’ebé mak nota husi problema ne’e, mak la ko’a mensajen ne’ebé kontein ho diskriminasaun, insultu, diskursu odiu no mensajen seluk ne’ebé mak prejudika ema nia privasidade.

Ba produtu jornalístiku, regula husi Kódigu Deontolojia ne’ebé kompoin pontu importante 10, hodi guia forma rekolla dadus, filtra to’o prosesu publikasaun no bainhira jornalista no mídia hakat liu korridór ida-ne’e, mak sei sujeita ba prosesu previstu iha lei.

Hodi trava mós perigu husi informasaun negativu no papél impresindivel husi mídia sosiál, hodi habelar informasaun, liu-liu iha emissaun husi informasaun mais atualizada, mak Konsellu Imprensa halo iha loron 4 fulan Janeiru 2019, halo deliberasaun ba númeru 2/2019 kona-ba Mata-dalan ba Mídia hafoin halo konsulta intensa ho assoiasaun jornalista sira no iha artigu 1 aliña 3 temi nune’e, “Mídia Sosiál mak plataforma internet, interativu ne’ebé fasilita kria no fahe informasaun, ideia, interesse no espresaun ho forma seluk hanesan Facebook, Google +, Instragram, LinkedIn, Snapchat, Twiter, WhatsApp, seluk tan”

Iha deliberasaun ne’e prevé mós konduta ba mídia sira, tuir provizaun artigu 3, atu mídia no jornalista sira tenke ho kuidadu, filtra informasaun ida ne’ebé mak merese duni atu fó sai, edita no elimina komentáriu ne’ebé la apropriadu, bainhira halo transmissaun direta, inklui tetu, informasaun ne’ebé mak tenke komenta no la bele kometa nomós proibisaun ba publikasaun ho kontein violénsia, sadizmu no pornografia.

Bainhira jornalista sira no instituisaun mídia sira sensibilizadu ona ho Kódigu Deontolojia no Matadalan Mídia ne’e, mak númeru infrassaun sira ne’ebé mak komete menus ona, tanba ho baze rua ne’e, Konsellu Impresa kontinua monitoriza no notifika instituisaun mídia sira, atu kontinua hadia an no kumpre nafatin normas em vigor.

Oinsá ho sosiedade (Utilizadór mídia sosiál)? Presiza ka lae norma espesifika ida, atu regula utilizadór mídia sosiál? Se ita haree perigu (Hoax, Doxing, Insultu, hate speech, ñst), sim presiza duni, maibé tenke tetu aplikasaun norma sira, hodi la prejudika liberdade imprensa no liberdade espresaun, hanesan hanesan Kriminaliza Difamasaun no Esbosu Lei Sibernétika ne’ebé Prokuador Jerál Republika avansa.

Ho fundamentu katak, kontribui ba kontrolu konteúdu publikasaun husi entidade ida, hodi  ajuda tane-as valór iha sosiedade tanba “mensajen iha mídia sosiál la’ós de’it ba ema ida, maibé ba ema barak, mensajen sira ho livre la liuhosi gatekeeper no mensajen ne’ebé fó sai iha tendénsia atu kompara ida ho ida seluk”.

Utilizadór mídia sosiál – netizen iha obrigasaun atu verifika verasidade husi informasaun ida, molok partilla ba ema seluk “ iha prosesu selesaun informasaun, objetividade ba ba notísia ida tenke sai hanesan pontu konsiderasaun, hodi nune’e informasaun ne’ebé simu ka konsumu bazeia ba realidade ida no la julga parte ida no la iha denunsia ka kalunia ruma”

Hanesan iha Indonezia krime sibernétiku engloba materia sira hanesan  “Unauthorized Access to Computer System and Service — bainhira ema ida tama sistema rede komputadór (Heaker), atu halo sabotase ka naok dadus importante no segredu, ilegal contents liu-liu hatama  — dadus ba intenet, ba dadus ne’ebé laloos, la étiku no viola norma ne’ebé eziste, Data Forgery mak falsifika dokumentu importante hodi rai hanesan scriptless document, liuhusi internete liu-liu ba e-commerce, Cyber Espionage – mak halo espionajen ba sistema komputadór  (computer network system) ba ema ne’ebé sai alvu, Cyber Sabotage and Extortio- estraga dadus iha rede internet,  Offense Against Intellectual Property – refere ba direitu propriedade inteletual no ikus mak Infringements of Privacy refere ba dadus sekretu no privadu husi ema ida, por ezemplu dadus mós, pin ATM no seluk tan”. Sé refere ba esperiénsia husi Indonézia mak informasaun ne’ebé la étiku no falsu, prevé ona iha dispozisaun sira iha kuadru legál ne’e.

NIVEL ASESU INTERNET 2023.

Dadus estatístiku publikadu iha website datareportal.com, katak, Husi plataforma mídia sosiál 14 konforme dadus iha inisiu janeiru tinan 2023 katak, mundilamente, facebook mak mais utilizadu liu ho billaun 2.963 ne’ebé ativa mensalmente, tuir kedas ho YouTube, ho alkansu billaun 2.527 no WhatsApp ho alkansu mensal billaun rua, tuir kedas mak instagram no weChat no ikus liu husi plataforma mídia sosiál mak twiter.

Oinsá ho dadus kona-ba Timor-Leste?  Tuir dadus husi datareportal.com, utilizadór internet hamutuk rihun 670.6  ekivalente ho 49.6 porsentu husi totál populasaun millaun 1.44, aumentu 7.5 kompara ho tinan 2022 no utilizadór ativu iha mídia sosiál mak rihun 354.6 ekivalente ho 26,2 porsentu husi populasaun Timor-Leste.

Dadus ne’ebé mais peskizadu iha google mak tradutor, google, translate google, video, Indonesia, Timor-Leste, 4 D, Piala Dunia,  Download, Piala Dunia 2022, Youtube, Portugal, Translate Inggris, Jadwal Piala Dunia, Translate Indonesia – Inggris, Agendamentu Online,  Singapura 4 D no Syair SGP. [3]

Relatu husi dadus ne’e mai husi utilizasaun mídia sosiál iha tinan 2023, nune’e dadus sira kona-ba peskiza, referente ba atividade iha tinan 2022, maské nune’e, konsidera katak, utilizasaun rede sosiál iha alkansu bo’ot, relasiona ho aumentu dadus anual kona-ba internet no signifika katak, utilizadór rede sosiál sei aumenta nafatin kada tinan.

ALTERNATIVA BALUN

Husi relatu, atake no kontra-atake ba privasidade iha mídia sosiál, denúnsia, fakar sai segredu pessoál, problema husi espasu privadu – private sphere ba espasu públiku – public sphere, hakarak aprezenta ideia balun ne’ebé la’ós solusaun, maibé alternativu balun hanesan tuir mai:

  • Tenta buka atu hatene informasaun ne’ebé sai ona konsumu públiku – viral ona iha mídia sosiál, konfirma ninia verasidade molok fiar.
  • Report karik iha facebook, report ba facebook, karik publikasaun ne’ebé atake ba ema ida nian privasidade nomós halo denúnsia ba autoridade polisiál,
  • La bele monu lalais ba mensajen provokativu iha rede sosiál, tanba informasaun kredivel so mai husi mídia akreditada sira (jornál, radio, TV no Online).
  • Se karik iha problema pessoál balun, buka atu kompriende katak, rede sosiál la’ós espasu hodi solusiona problema problema, maibé atu halo problema pessoál, sai delikadu liu-tan atu rezolve.
  • Buka atu kumpre nafatin valór étiku (tata-krama) iha sosiedade, respeitu malu nafatin nu’udar ema – tane a’as valór umanidade nian.
  • Buka atu uza ferramenta balun – false checking ba informasaun sira ne’ebé sai ona konsumu públiku no tenta haklaken informasaun bainhira konfirma katak, dadus ne’ebé espalla bosok, hodi nun’e bele ajuda ema seluk ne’ebé fasil monu no fiar ba informasaun falsa sira.
  • Bainhira iha problema pessoál ruma, buka atu konsulta – conseling hodi solusiona ho forma pasifika la’ós fakar sai iha rede sosiál.
  • Buka no fiar nafatin ba informasaun kredivel de’it, labele fiar ba rumor sira, ka informasaun sira ne’ebé mak mai-hosi rede sosiál ne’ebé laiha responsável profisionál.

KONKLUZAUN

Iha duni nesesidade hodi halo medida preventiva, liuhusi kampaña utilizasaun mídia sosiál ho saudável atu ema hotu iha konsiénsia, entende no iha responsabilidade sai utilizadór mídia sosiál  ka netizens ne’ebé di’ak, tane a’as valór sosiál ne’ebé eziste iha sosiedade.

Tetu ba an, filtra informasaun pessoál, ida ne’ebé merese sai, ida ne’ebé mak tenke xave para sempre, evita fakar sai informasaun privada ba ema ne’ebé ita la duun tau fiar, husu sinseridade, lealdade entre parte rua, antes partilla informasaun ba malu.

Husi observasaun jerál nota duni katak, husi kontra-atake husi períodu eleitorál, kontinua eziste, númeru hate speeach, hoax, doxxing, fake news kontinua aumenta no espalla makas iha mídia sosiál, tanba ne’e importante kada individu, uza rasiosinu, tane a’as valór ne’ebé mak hetan iha sosiedade no komportamentu ne’e aplika mós iha mídia sosiál, hodi sai netizen di’ak, edukativu no síviku.

Importante mós ba ida ne’ebé sente presuizu morál no materiál, atu halo denúnsia ka kesar ba autoridade, atu bele apoia prosesu legál, tanba sim card husi operadór sira ne’ebé ezistente rejistu hotu.

Governu bele opta regularizasaun, atu garante nafatin liberdade espresaun iha sosiedade mak, iha nesesidade atu halo lejislasaun maibé, ninia punisaun ne’ebé leve ka kmaan no iha prosesu aplikasaun lei akompaña kedas ho edukasaun sívika, atu sai sidadaun ne’ebé nakonu iha étika morál.

REFERÉNSIA:


[1] https://www.gramedia.com/literasi/pengertian-media-sosial/

[2] https://www.laohamutuk.org/Justice/defamation/2020/20DefamLaw.htm#Cybercrime

  • https://datareportal.com/reports/digital-2023-timor-leste

*(Aniceto Soares dos Reis (Alumni-UNTL / Email: jireis118@gmail.com / Telemovél: +670 7730378 / Revizór: Miguel Gonçalves, Dosente Integrál (#DCS-FCS-UNTL)

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here