Home Analisa Mudansa Hahu Husi Ita, Luta Ba Sosiedade Inkluziva La Bele Kotu

Mudansa Hahu Husi Ita, Luta Ba Sosiedade Inkluziva La Bele Kotu

1314
0
Fasilitador husi AJTL, Aiceto dos Reis no Acacio Pinto fasilita sesaun jurnalismu ba maluk ho defisiensia sira iha Bukoli. [Foto: Rosalia | 05.09.2023]

Hakarek nain Aniceto dos Reis

Mudansa hahu husi ita – Luta ba sosiedade inkluziva labele kotu mak lia ne’ebe serve atribui ba ema ho difisiensia no assosiasaun ne’ebé mak durante ne’e hamahan, proteje no defende sira ne’ebé mak sofre diskriminasaun, hewai husi família, no hakarak luta ba finalidade ida, mak inkluzaun iha kontestu hotu no tane  a’as dignidade humana.

Semana Akampamentu kona-ba Life Skill Basic Education (LSBE) husi loron 27 Fulan Agostu  to’o loron 2 fulan Setembru, iha Aldeia Makadai de Cima, Suku Bucoli Postu Administrativu Baucau vila ne’ebé mak promove husi Assosiasaun Difisiénsia Timor-Leste – ADTL iha Suku Bukoli, Postu Administrativu Baucau Vila, akumula ema ho difisieinsia no la ho difisiensia 170 husi munisípiu Lautém, Viqueque, Manatuto no Universidade Nasionál Timor Loro Sa’e – UNTL, hodi partilla kona-ba, planu asaun nasionál ba ema ho defisiénsia, Konvensaun ONU ba direitu ema nian, igualidade Jéneru, lideransa báziku, Jornalismu báziku (fasilita husi Asosiasaun Jornalista Timor-Lorosa’e – AJTL), sensibilizasaun kona-ba cooperativa no mos matéria relvante seluk ne’ebé mak imporante ba ema ho difisiensia sira, ho finalidade ida katak, haleno neon, hodi luta ba sosiedade inkluziva.

Iha akampamentu iha Bukoli ne’e la’o ho di’ak no kapa’as los,  ha’u pessoál sente kontente tebes (ho ema ho difisiénsia), tanba maske fizikamente la hanesan ho sira, maibé emar sira ne’e Maromak nian. Husi sira ha’u aprende oinsá uza terminolojia ne’ebé lo’os (linguajen apropriadu ba ema ho difisiénsia)” Haktuir Cesarina Soares, Estudante UNTL husi Kursu Inkluzaun Komunitária no sosiál.

Fatin akampamentu do’ok husi estrada publika, dook husi barrullu, sira atus ida resin aprende hamutuk no mos ema balun ne’ebe sira konvida, hodi haberan liu-tan advokasia, hodi luta ba inkluzaun no hussi husi kalan reflesaun, biar rai malirin, maibé nakfilak momentu atu estika emosaun, tanba kada-ida konta nia historia moris kona-ba moruk eh midar no husi ne’e mak sente katak, injustisa ba ema ho difisiensia sei existe, maske dékada rua ona, Timor hanesan estadu independente no ema hotu mehi katak, sentidu husi ukun-an ne’e, moris di’ak, la iha diferensa kle’an ne’ebé eziste iha sosiedade liu-liu grupu vulnerável sira, maibé realidade kontrária.

Ema ho difisiénsia ida hatuir ho laran susar, esperiénsia moruk ne’ebé nia hasoru, waihira nia aman abandona sira, iha momentu ne’ebé nia sei iha nia inan nia knotak no husi ki’ik to’o bo’ot nia sofre deskriminasaun maka’as husi família ne’ebé nia inan ho nia hela ba no mos husi sosiedade.

“Sira halo deskriminasaun mai há’u, hau tur mesak sempre tanis, se karik pai la husik há’u ho mãe karik, há’u sei la terus hanesan ne’e. Waihira há’u ba eskola, há’u nia kolega sira hamnasa há’u tanba há’u nia la’o hanesan sira, hau triste!. Iha loron ida, há’u hanesan ema ho difisiensia, há’u monu tiha, há’u hanehan ha’u nia liman di’ak ne’e, entaun hader ladi’ak, entaun maun ida ho motor mai tulun lori hau ba eskola. SMP háu hela nafatin ho sira maske hasoru problema barak, iha loron ida há’u te’in tasak tiha hotu, depois fila mai nia oan mane, han tiha hotu, husik hela bikan foer iha dapur laran, depois husik roupa foer nakonu iha haris fatin laran no há’u pasiensia fase nafatin, maske lor-loron há’u a’at hela de’it, nia oan mane sira di’ak hela de’it, pasiensia esforsu há’u nia na nafatin, há’u husu ba há’u nia mãe, tanba as mak terus los hanesan ne’e, mãe hatan, la buat ida, o eskola de’it ba, atu sai hanesan ema seluk, ohin loron o la sente buat di’ak, maibe loron ida o sei sente, há’u tuur mesak sempre tanis, la kontente hanesan kolega sira seluk. Iha loron ida há’u husu tuir mae, ha u pai iha ne’ebe, nia hatan, nia la konese o, la hatene o ida, maibe há’u sempre buka dalan atu konese pai, entaun, há’u mai SMP kelas 3, ema ida atu tau matan há’u mos la iha tan, há’u nia mãe mos stroke (AVC – Asidente  Vascular Cerebral) tan, se mak tau matan mai há’u, hau tur hanoin, oinsa mak ema seluk kontente há’u sai hanesan ne’e hela de’it, hau kondisaun difisiensia tan, há’u nia mae stroke  (AVC – Asidente  Vascular Cerebral) oinsá atu hare, maske há’u ho kondisaun hanesan ne’e há’u dehan ba mai, há’u lakohi halo mae laran moras, hau hakarak ita contente hela de’it, a fila (vizita) sempre fila ho matan been” – Haktuir portadora difisiénsia fízika iha Semana Akampamentu ADTL nian iha Suku Bukoli, Postu Administrativu Baucau Vila.

Assosiasaun ba ema ho difisiensia no maluk difisiensia seluk mak sai hanesan protetór ba hirak ne’ebé mak hasoru deskriminasaun, izola ka abandona husi família no dala ruma, sente lakon esperansa, neon kraik mak hili dalan hodi harohan de’it “maske hasoru oi-oin, halo orasaun akompaña nafatin – Portadora difisiensia ne’e, uza lia ne’e hodi haberan-an hasoru realidade moruk ne’e”  no situasaun ne’e, sisi duni, atu iha protesaun adekuada ba ema ho difisiensia sira.

Esperiénsia moruk ne’e, reprezenta ema lubun ida ne’ebé terus iha silénsiu laran,  la iha ema ida mak atende sira nia susar no faktus jenériku sira ne’ebé halibur husi asosiasaun ba ema ho difisiénsia hanesan tuir mai ne’e, nafatin existe iha sosiedade.

  • Seidauk iha atensaun máxima husi autoridade ba ema ho difisiensia, la iha protesaun adekuada.
  • Edifisiu publiku barak seidauk assesivel.
  • Kobertura husi edukasaun inkluziva, seidauk to’o ba difisiensia hotu.
  • Sosiedade seidauk uza di’ak linguajen ne’ebé mak apropriada
  • Enkuadra ema ho difisiensia iha merkadu laboral, seidauk maximu, balun ho esforsu-an, halo buat oi-oin hodi hetan osan, hodi sustenta moris,
  • Ema ho difisiensia sei sofre deskriminasaun, dala ruma família rasik mak hewai (faktus balun konta husi ema ho difisiénisa).
  • Menus atendimentu saúde adekuada “tratamento precoce” no portador difisiensia susar asesu ba servisu saude, la iha tradutor gestual atu esplika sira nia síntomas, hodi hetan medikamentus no dala ruma sofre tan deskriminasaun.
  • La iha linguajen jestual iha meius komunikasaun sosiál hotu (exeptu RTTL no GMN), hodi portadór difisiensia sira bele tatoli sira nia lian.
  • Iha loron votasaun, ema ho difisiensia matan labele exerse sira nia direitu, tanba la iha buletim de votus brile, hodi ajuda sira.
  • Iha tan problema komplexu seluk ne’ebé sisi duni atu ema hotu bele considera no hetan atensaun husi estadu.

Igualitária – Égalité – hanesan exijénsia ida, tanba hakerek ona iha lei-inan, hodi fó garantia ba ema-hotu, atu konkretiza nia mehi no esperansa, liu-liu oinsá mak bele hadi’a sira nia padraun moris, hodi garante katak, labele husik ema ida iha kotuk “living no one behind” no ba alkansu objetivu ne’e, luta la nahas, kontribuisaun ema hotu nian exigidu teb-tebes, grupu ida de’it mak luta difisil tebes atu alkansa objetivu ida ne’e, hodi garante direitu sidadaun hamutuk 38.118, kompostu hosi defisiénsia matan 14.828, defisiénsia tilun (la bele rona no koalia) nain-12.511, defisiénsia motora nain-7.466 no defisiénsia psiko-sosial nain-3.313, bazeia ba sensus 2015 nian.

Subsidiu de’it la to’o – politika públika mak exijível

Protesaun ba ema ho nesesidade espesiál deskreve ona iha Lei-inan artigu 21 kona-ba sidadaun ne’ebé mak iha difisiénsia “Sidadaun ne’ebé iha defisiénsia fíziku eh mentál iha direitu no mós obrigasaun hanesan sidadaun sira seluk, maibé sira sei la hala’o knaar hirak ne’ebé sira labele hala’o tanba de’it sira-nia defisiénsia” no lei-inan 56 kona-ba seguransa no tulun sosiál, inklui lei-oan sira ne’ebé permite apoiu sosiál ba ema ho difisiénsia.

Medida apoiu sosiais de’it la to’o, polítika públika inkluziva, mak únika kondisaun ne’ebé mak fó biban ba ema hotu, atu iha oportunidade asesu ba servisu publiku sira hanesan edukasaun, saude, empregu, asesesibilidade iha edifisiu publiku sira no pré kondisaun seluk ne’ebé autoridade iha obrigasaun atu presta ba sidadaun ho nesesidade espesiál, tuir prinsípiu inkluzaun, ekuidade, efisiénsia no kualidade.

“Sosiedade ne’ebé kulturálmente demokratika no dezenvolvida, mak ida ne’ebé la husik hela ema ida ba kotuk, hodi buka no investe maka’as iha grupus ne’ebé frájeis no vulneráveis liu, no assume(ka simu) papel fundamentál feto, jovens ho idozus nian ba dezenvolvimentu sustentável, hodirekoñese mos, la’os de’it sira-nia direitus tuir Konstituisaun, maibé hanesan iha kazu kona-ba feto niadireitus, promove igualdade no transversalidade jéneru iha momentus hotu-hotu politikus,sosiais no ekonomikus País nian tomak no iha ninia instituisoens hotu-hotu – Programa Nuno Governu Konstitusionál nian.  

Planu Estatéjiku Dezenvolvimentu Nasionál – PEDN konsta liñas jerais sira kona-ba ukun ninian no iha dokumentu ne’e sita mos kona-ba estratejia no asaun sira, oinsá mak bele fo atensaun ba ema ho difisiénsia sira, “Enquanto Nação, iremos desenvolver esforços para apoiar os nossos cidadãos mais vulneráveis e garantir que estes conseguem atingir todo o seu potencial. A resposta a este compromisso coloca muitos desafios financeiros, sociais e culturais para Timor-Leste, porém reconhecemos, que um dos aspectos de uma Nação forte, coesa e progressiva, é a capacidade de proteger os direitos e interesses dos seus cidadãos mais vulneráveis – PEDN.”

Hodi materializa vizaun polítika ida ne’e, obrigasaun ida ba estadu mak oinsa atu konkretiza hanesan medidas sira ne’ebé mak konsta iha programa governu nian ba iha área protesaun sosial nian “Estadu nia devér mak atu asegura katak Kombatentes Libertasaun Nasionál sira (ne’ebé simu sakrifísius barak tebetebes ba Pátria), feto ho labarik sira (iha sira ne’e mak rezide fórmula susesu ba dezenvolvimentu sustentável), nune’e mós ho famílias kiak no kbiit-laek sira, idozus ho sidadauns vulneráveis seluk tan (hanesan kazu kona-ba ema defisientes), hotu-hotu bele iha asesu hodi satisfaz sira-nia nesesidades bázikas ba bein-estar, no mós asesu ba oportunidades atu bele sai husi sira-nia kondisaun fragilidade” hodi nune’e sidadaun sira bele moris hanesan, asessu ho kualidade ba servisu publiku sira no oportunidade hanesan ho ema ne’ebé la ho difisiénsia.

Importante duni iha inkluzaun

Konsiensializasaun importante, promosaun sosiedade inkluziva la to’o de’it ho apoiu sosial, maibe mudança mentalidade, oinsa mak konsidera no tane a’as humanidade, hahu husi linguajen ne’ebé mak uza iha konvivénsia diária, atensaun espesiál família ne’ebé iha elementu sofre difisiénsia to’o medidas estadu nian. “Proteje direitu ba ferik-katuas, ba ema kbi’it laek, difisiensia no ema seluk ne’ebé moris tanba ema seluk hanehan sira nia direitu, ne’e nu’udar exijénsia relizioza no sosial ne’ebe tenke hetan garantia no hamahan husi lei ne’ebé forte no hala’o tuir konvensaun internasional nian fo sai ona – Prinsípiu Fraternidade Humana.”

Se ema hotu, tane-malu mak promosaun ba sosiedade inkluziva ne’e alkansa, maske ne’e prosesu naruk, Fou-foun ami kuandu tama eskola ami stressadu, oinsa mak partisipa aula ho ema ho difisiensia, maibe kuandu ami tuir kleur, ami admira aprende ho sira kona-ba pasiensia no korajen, waihira remata eskola ami iha abilidade atu tau matan ba ema ho difisiensia”  Haktuir Marta Lena, Estudante UNTL husi Kursu Inkluzaun Komunitária no sosiál no karik progressaun koñesimentu hanesan ne’e, hadaet ba ema hotu no aplika iha motis lor-loron, mak metas ne’ebé ema hotu mehi sei alkansa.

La bele haré ho matan ikun de’it tanba de’it sira nia difisiénsia, maibé haré  mos abilidade  no pensamento krítiku ne’ebé sira iha, hodi kontribui ba sosiedade ida ne’e, sai dinámiku no partisipa ativamente iha prosesu dezenvolvimentu nasionál, tanba tenke rekoñese biar iha difisiensia iha abilidade hanesan ho ema ne’ebé la ho difisiensia.

Tane-malu entre ema ho difisiensia no ema la ho difisiensia iha konvivensia diária reprezenta mos prinsipiu fraternidade humana ne’ebé Timor-Leste rasik ratifika, hodi hako’ak ema hotu hanesan no kontribui ba rezolusaun problema komplexu seluk iha sociedade,“Ko’alia ba malu, rona malu, habelar lisan toleránsia nian, simu ema seluk no moris hamutuk ho ema seluk bele halakon problema economia, sosial, politica no ambiental ne’ebé mak halo todan ema barak – Prinsipiu Fraternidade Humana.”

Referénsia:

  • Governu Timor-Leste, (2023), Programa IX Governu Konstitusionál, Pag. 13
  • Governo de Timor-Leste (2011), Plano Estatégico de Desenvolvimento Nacional 2011 – 2030, Pag. 52
  • Asembleia Konstituante (2002). Konstituisaun Republika Demokrátika Timor-Leste, artigu 21 no 56
  • https://www.vatican.va/content/francesco/pt/travels/2019/outside/documents/papa-francesco_20190204_documento-fratellanza-umana.html
Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here