{"id":10023,"date":"2021-10-19T21:55:46","date_gmt":"2021-10-19T12:55:46","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=10023"},"modified":"2021-10-19T21:55:52","modified_gmt":"2021-10-19T12:55:52","slug":"kondisaun-estrada-husi-maliana-ba-postu-administrativu-sai-preokupasaun-ema-hotu-nian","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/10\/19\/kondisaun-estrada-husi-maliana-ba-postu-administrativu-sai-preokupasaun-ema-hotu-nian\/","title":{"rendered":"Kondisaun Estrada Husi Maliana Ba Postu Administrativu Sai Preokupasaun Ema Hotu Nian"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain Jemicarte Moniz Dos Reis. Lic. AP.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste depois ukun an to\u2019o agora, problema infrastrutura Estrada sai nafatin hanesan preukupasaun bo\u2019ot ba Timor oan tomak, tanba ita hotu hatene katak infrastrutura Estrada pilar importante ba dezenvolvimentu nu\u2019udar fundamentu importante hanesan motor ba dezenvolvimentu nasional. Governu iha politika katak atu dezenvolve seitor hotu iha area rurais, maib\u00e9 kestaun Estrada sai problema bo\u2019ot ba prosesu dezenvolvimentu tanba to\u2019o ohin loron Estrada sai preukupasaun bo\u2019ot ba ema hotu. Realidade ita hotu hatene katak kondisaun Estrada ne\u2019eb\u00e9 ligasaun Maliana ba Postu Bobonaro, Lolotoe no Cailaco oras ne\u2019e nia kondisaun grave.<\/p>\n\n\n\n<p>Nune\u2019e m\u00f3s iha Munisipiu Bobonaro Kapital Maliana kondisaun Estrada grave tebes hanesan iha parte Odomau no iha mos parte halimesak nian to\u2019o mai iha parte Oeleu inklui mos Postu Administrativu Cailaco rai halai no halo Estrada sai klot, ne\u2019e ameasa ema nia vida. Kondisaun Estrada husi Maliana ba Bobonaro, Lolotoe no Cailaco agora iha kondisaun ameasa liu-liu ba trasporte p\u00fabliku udan tun rai att liu no komunidade sira labele hetan asesu ba transporte p\u00fabliku hodi lori sira nia produtu lokal ba iha merkadu.<\/p>\n\n\n\n<p>Munisipiu\u00a0\u00a0Bobonaro\u00a0\u00a0hanesan\u00a0\u00a0\u00a0odamatan\u00a0\u00a0\u00a0ba\u00a0\u00a0\u00a0investimentu\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0nasional,\u00a0\u00a0\u00a0tanbaMunisipiu Bobonaro hela iha \u00a0fronteira ho nasaun Indonesia. <\/p>\n\n\n\n<p>Presiza Governu Timor-Leste\u00a0\u00a0planeia\u00a0\u00a0no\u00a0\u00a0implementa\u00a0\u00a0programas\u00a0\u00a0kona\u00a0\u00a0\u00a0ba\u00a0\u00a0konstrusaun\u00a0\u00a0\u00a0no\u00a0rehabilitasaunestradas\u00a0\u00a0\u00a0no\u00a0\u00a0ponte\u00a0\u00a0sira\u00a0\u00a0iha\u00a0\u00a0\u00a0Munisipiu\u00a0\u00a0Bobonaro.\u00a0\u00a0Atu \u00a0realiza \u00a0konstrusaun\u00a0\u00a0\u00a0no\u00a0\u00a0 rehabilitasaun estradas\u00a0\u00a0\u00a0no\u00a0\u00a0ponte\u00a0\u00a0sira ne\u2019e\u00a0governu\u00a0sei\u00a0halo\u00a0investimentu\u00a0\u00a0ida\u00a0ne\u2019eb\u00e9 bo\u2019ot tebes, hodi\u00a0aktualiza no\u00a0mellora sistema dezenvolvimentu kona ba estradas\u00a0nasionais, rejionais ka municipais no rurais.\u00a0Sistema ne\u2019e\u00a0sei hahu hodi\u00a0halo manutensaun ne\u2019eb\u00e9 diak ba rede\u00a0estradas no ponte sira hodi fasilita transportasaun\u00a0sasan\u00a0ho presu ida razo\u00e1vel\u00a0ba povu, promove agrikultura\u00a0hodi insentivu (ka\u00a0dudu) kresimentu sector privadu nian no mos permite ba presta servisus governamentais bele\u00a0la\u2019o ho di\u2019ak.\u00a0\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Transportasaun sai hanesan aspeitu ida ne\u2019eb\u00e9 signifikante tebes ba iha atividade ekonomia&nbsp; rai laran ita presiza Estrada ne\u2019eb\u00e9 diak no forte atu bele halo ligasaun ekonomia entre Postu ba Munisipiu no to\u2019o iha Nasional inklui nasaun vizi\u00f1u sira hanesan Indonezia. Estrada ne\u2019eb\u00e9 diak bele ajuda distribui produtu lokal ba iha cidade, no iha parte seluk povu husi Munisipiu no areas rurais m\u00f3s bele asesu ba saude, edukasaun no informasaun iha capital. Sistema infrastrutura Estrada ne\u2019eb\u00e9 diak sei rezulta iha sistema distrubuisaun ne\u2019eb\u00e9 sufisiente no bele hasa\u2019e rendimentu ekonomia rai laran.<\/p>\n\n\n\n<p>Maib\u00e9 realidade hatudu katak Estrada iha capital Maliana to\u2019o agora sei att hela inklui m\u00f3s Postu sira hanesan Bobonaro, Lolotoe no Cailaco. Kondisaun Estrada husi Postu Bobonaro ba to\u2019o iha Ermera no Suai Covalima grave tebes. Tanba iha tempu udan kareta no motor labele halo operasaun ba mai. Dalabarak komunidade sira husi Bobonaro hato\u2019o problema ne\u2019e ba governu, maib\u00e9 to\u2019o agora governu la iha resposta. Husu ba ministeriu kompotente presiza hare didiak kondisaun Estrada ne\u2019eb\u00e9 mak komunidade sira enfrenta. Kondisaun Estrada iha Postu Bobonaro, Lolotoe no Cailaco ladiak halo komunidade barak kuandu hetan moras labele halo tratamentu saude iha hospital referral Maliana. Hau hanoin katak governu ida ne\u2019e tenke tau atensaun ba seitor infrastrutura iha rai laran, atu nune\u2019e povu ka komunidade ne\u2019eb\u00e9 hela iha area remotas sira ne\u2019e bele sente m\u00f3s dezenvolvimentu ida ne\u2019e. Agora tama ona ba tempu udan, tanba ne\u2019e governu tenke toma atensaun ba kondisaun Estrada iha baze nune\u2019e bele fasilita diak liu tan transporte sira ne\u2019eb\u00e9 mak halo viagen ba Munisipiu.<\/p>\n\n\n\n<p>Oinsa mak bele hadia kondisaun Estrada sira ne\u2019e husi Maliana ligasaun ho Postu Administativu Bobonaro, Lolotoe no Cailaco, tanba Estrada ne\u2019e importante tebes ba sirkulasaun ekonomia bainhira povu agrikultura sira hetan asesu ba trasporte hodi tula sira nia produtu lokal ba fa\u2019an iha merkadu. Preukupasaun sira ne\u2019e oinsa mak atu transmite ba iha Parlamentu Nasional no Governu. Ita presiza Intelektual husi Munisipiu Bobonaro oan sira ne\u2019eb\u00e9 mak agora dadauk kaer pasta hanesan Ministru, Deputadu, Diret\u00f3r inklui Eis Ministru no Deputadu sira tur hamutuk f\u00f3 hanoin ba malu hodi hato\u2019o preukupasaun komunidade sira nian ba iha Governo no Parlamentu Nasional hodi disktute iha planu orsamentu&nbsp; oinsa tau prioridade ba Estrada ne\u2019eb\u00e9 mak att liu iha Munisipiu Bobonaro.<\/p>\n\n\n\n<p>Hau hanoin Munisipiu Bobonaro nakloke ba ema hotu ne\u2019eb\u00e9 hakarak investe iha sektores &nbsp;ekonomia &nbsp;hodi &nbsp;hadian &nbsp;komunidade nia &nbsp;moris, &nbsp;hasa\u2019e &nbsp;rendimentu no kria emprego ba populasaun iha Munisipiu ne\u2019e. Maibe ita tenke servisu hamutuk atu dezenvolve diak ba Munisipiu ne\u2019e, diak ba ambiente no fornese diak liu tanba&nbsp;ita&nbsp;hotu&nbsp;nia vida moris&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; iha fatin&nbsp;ne\u2019eb\u00e9 &nbsp;ita hela ba.&nbsp;&nbsp;&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba\u00a0\u00a0Munisipiu\u00a0\u00a0Bobonaro\u00a0\u00a0iha\u00a0\u00a0potensia\u00a0\u00a0iha\u00a0area\u00a0\u00a0turista,\u00a0hanesa\u00a0\u00a0be\u2019e\u00a0manasMarobo\u00a0no be\u2019e\u00a0morna\u00a0\u00a0Borluli\u00a0\u00a0iha \u00a0Marobo,\u00a0 Munisipiu\u00a0 Bobonaro\u00a0 nia\u00a0potensia\u00a0iha produsaun agrikultura maka: Hare, caf\u00e9,\u00a0batar,\u00a0modo,\u00a0fore\u00a0mungu, tabaku, fore,\u00a0sabraka,\u00a0fore\u00a0rai,\u00a0kami,\u00a0nu,\u00a0fehuk,\u00a0Ai\u00a0Kamelia\u00a0no\u00a0seluk.\u00a0Iha\u00a0neba\u00a0mos\u00a0potensial\u00a0ba\u00a0fabrika,\u00a0komersiu\u00a0no industria\u00a0na\u2019an\u00a0no \u00a0ikan.<\/p>\n\n\n\n<p>Ita hotu hakarak infrastrutura estrada ne\u2019eb\u00e9 diak presiza suporta makas husi capital humanu. Ita hotu hatene katak infrastrutura Estrada maka sai hanesan pilar importante ba iha dezenvolvimentu ekonomia industria no atividade sira seluk iha komunidade nia le\u2019et. Povu iha nasaun ne\u2019e bele esforsu an hodi sai husi mukit bainhira iha infrastrutura ne\u2019eb\u00e9 diak atu suporta sira nia atividade.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Jemicarte Moniz Dos Reis. Lic. AP. Timor-Leste depois ukun an to\u2019o agora, problema infrastrutura Estrada sai nafatin hanesan preukupasaun bo\u2019ot ba Timor oan tomak, tanba ita hotu hatene katak infrastrutura Estrada pilar importante ba dezenvolvimentu nu\u2019udar fundamentu importante hanesan motor ba dezenvolvimentu nasional. Governu iha politika katak atu dezenvolve seitor hotu iha area [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6312,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-10023","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10023","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10023"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10023\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10024,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10023\/revisions\/10024"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6312"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10023"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10023"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10023"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}