{"id":10550,"date":"2021-12-03T22:57:02","date_gmt":"2021-12-03T13:57:02","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=10550"},"modified":"2021-12-03T22:57:04","modified_gmt":"2021-12-03T13:57:04","slug":"oxfam-ho-mdi-lansa-relatoriu-peskiza-konaba-serbisu-setor-informal-durante-periodu-covid-19","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/12\/03\/oxfam-ho-mdi-lansa-relatoriu-peskiza-konaba-serbisu-setor-informal-durante-periodu-covid-19\/","title":{"rendered":"Oxfam ho MDI Lansa Relat\u00f3riu Peskiza Konaba Serbisu Set\u00f3r Informal Durante Per\u00edodu Covid-19"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Santina Lucia da Costa<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Oxfam Timor-Leste \u00a0no Mata Dalan Institutu Lansa relat\u00f3riu peskiza kona-ba serbisu set\u00f3r informal iha Timor-Leste durante periodu COVID-19, iha salaun JL Villa, Sesta 03\/12.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha lansamentu ne&#8217;e Sekret\u00e1riu Estadu Kooperativa (SEKOOP), Elizario Fereira hateten, set\u00f3r informal ne\u2019e importante, SEKOOP iha ninia alterasaun ba lei org\u00e1nika SEKOOP nian, introd\u00fas iha ne\u2019eba, kompetensia ida mak atu organiza, mobiliza, no monitoriza inklui akompa\u00f1a no fasilita kooperativa mikro \u00a0empreza ki\u2019ik sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Elizario Fereira afirma atu asegura serbisu ida ne\u2019e Konstituisaun artigu 138 hateten, organizasaun ekon\u00f3miku ne\u2019e hatuur iha forma tolu mak p\u00fabliku, privadu no kooperativa, maib\u00e9 iha koezaun involve inisiativa komunit\u00e1ria katak, komunidade mak tenke iha inisiativa hamosu. Tuir artigu 50 Konstituisaun katak, estadu promove no kria kooperativa nu\u2019udar meius atu kria kampu traballu. Artigu rua ne\u2019e f\u00f3 kbi\u2019it ba SEKOOP, atu bele promove atividade mikro empreza no m\u00e9diu sira inklui kooperativa.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia dehan iha kooperativa iha m\u00f3dulu ida naran, jestaun poupansa&nbsp; no jestaun neg\u00f3siu, kooperativa sempre hala\u2019o ninia atividade li\u00f1a kr\u00e9ditu hala\u2019o m\u00f3s edukasaun formasaun, tanba ne\u2019e set\u00f3r informal sira ne\u2019eb\u00e9 MDI aprezenta bele organiza para bele hetan formasaun husi SEKOOP, atu nune\u2019e sira bele hala\u2019o sira nia neg\u00f3siu ida ne\u2019eb\u00e9 ho professional.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha fatin hanesan, Country Director Oxfam iha Timor-Leste, Fausto Belo Ximenes hateten lansamentu relatoriu ne\u2019eb\u00e9 halo hamutuk ho Matadalan Institute (MDI), relat\u00f3riu ne\u2019e kona-ba&nbsp; peskiza &nbsp;ne\u2019eb\u00e9 &nbsp;halo entermus ho dezafiu, oportunidade no rekursus sira ne\u2019eb\u00e9 set\u00f3r informal hasoru, ohin loron ita hamutuk atu aprezenta deskobrementu sira, fahe m\u00f3s governu atu bele foti asaun ne\u2019eb\u00e9 relevante atu bele responde ba atividade ekonomia iha&nbsp; set\u00f3r informal.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cSet\u00f3r informal mak ita nia neg\u00f3siu ki\u2019ik sira, no ema fa\u2019an modo sira, dudu gerobak, fa\u2019an iha kios. Sira ne\u2019eb\u00e9 fa\u2019an sasan iha tasi ibun, sira ne\u2019e kategoria atividade ekonomia set\u00f3r informal, tanba sira la rejistradu iha sistema negosia iha estadu ninian.<\/em>\u201d dehan Country Director Oxfam iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p>Fausto haktuir peskiza ne\u2019e kona-ba oinsa sira nia moris, oinsa sira nia atividade sira, liuliu impaktu husi Covid-19, dezafiu sira ne\u2019eb\u00e9 durante ne\u2019e sira enfrenta, ohin konsege rekomendasaun lubuk ida ba governu.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia akresenta dezafiu lubuk ida, barak laiha fatin hodi halo negosiu, negosiante barak laiha kapit\u00e1l rasik, barak uza osan imprestimu ka deve hodi halo neg\u00f3siu.<\/p>\n\n\n\n<p>Dezafius seluk ne\u2019eb\u00e9 deskobre iha peskiza mak, ema ho defisi\u00e9nsia sira ninia asesu ba iha merkadu ka fatin ne\u2019eb\u00e9 barak laiha, sira labele asesu merkadu, estrada ne\u2019eb\u00e9 rampa laiha, estrada ne\u2019eb\u00e9 aas, nune\u2019e m\u00f3s ladun seguru ba negosiante feto sira, hariis fatin ka sintina ne\u2019eb\u00e9 la separa entre feto no mane, situasaun ne\u2019eb\u00e9 lad\u00fan seguru&nbsp; rai sira nia sas\u00e1n fatin ladun di\u2019ak.<\/p>\n\n\n\n<p>Fausto realsa peskiza ne\u2019e halo bazeia ba peskiza ne\u2019eb\u00e9 halo durante fulan rua ka tolu nia laran, halo peskiza iha Munis\u00edpiu hamutuk hitu hanesan Dili, Baucau, Covalima, Ermera, Aileu, Bobonaro no Laut\u00e9m, responde ne\u2019eb\u00e9 konsege entrevista, partisipa iha peskiza ne\u2019e hamutuk 400, nune\u2019e m\u00f3s entrevista ho ema ne\u2019eb\u00e9 iha ko\u00f1esimentu iha asentu ativu ekonomia iha set\u00f3r informal.<\/p>\n\n\n\n<p>Relatoriu peskiza konaba set\u00f3r informal ne\u2019e liuhusi projetu HADALAN, ne\u2019ebe mak implementa husi Oxfam iha Timor-Leste no serbisu hamutuk ho MDI. Objetivu husi peskiza ne\u2019e rasik, hodi haforsa lian oi-oin iha ambiente politika publiku, ne\u2019ebe hetan apoiu finanseiru husi Governu Australia liuhusi Governasaun ba Dezenvolvimentu (GfD)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Santina Lucia da Costa Oxfam Timor-Leste \u00a0no Mata Dalan Institutu Lansa relat\u00f3riu peskiza kona-ba serbisu set\u00f3r informal iha Timor-Leste durante periodu COVID-19, iha salaun JL Villa, Sesta 03\/12. Iha lansamentu ne&#8217;e Sekret\u00e1riu Estadu Kooperativa (SEKOOP), Elizario Fereira hateten, set\u00f3r informal ne\u2019e importante, SEKOOP iha ninia alterasaun ba lei org\u00e1nika SEKOOP nian, introd\u00fas iha ne\u2019eba, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":10551,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-10550","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10550","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10550"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10550\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10552,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10550\/revisions\/10552"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10551"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10550"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10550"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10550"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}