{"id":10571,"date":"2021-12-05T18:50:48","date_gmt":"2021-12-05T09:50:48","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=10571"},"modified":"2021-12-05T18:50:52","modified_gmt":"2021-12-05T09:50:52","slug":"reportajen-jornalista-sensivel-ba-jeneru-sei-hamenus-violensia-iha-sosiedade","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/12\/05\/reportajen-jornalista-sensivel-ba-jeneru-sei-hamenus-violensia-iha-sosiedade\/","title":{"rendered":"Reportajen Jornalista Sensivel Ba J\u00e9neru, Sei Hamenus Viol\u00e9nsia iha Sosiedade"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Adroaldo \u2018Saretukau\u2019<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Forum Dialogue 2021, Peskizad\u00f3r no Konsultor Nasion\u00e1l halo aprezentasaun premilimin\u00e1riu matadalan reportajen ba jornalista konaba viol\u00e9nsia bazeia ba j\u00e9neru, iha salaun Delta Nova.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha aprezentasaun Peskizad\u00f3r no Konsultor Nasion\u00e1l, Ivo Mateus Gon\u00e7alves hatete peskiza ida ne\u2019e halo atu analiza ba m\u00e9dia online, media imprime di\u00e1riu hanesan Timor Post, STL, Independente no sira seluk liu-liu haree ba an\u00e1lize viol\u00e9nsia bazeia ba j\u00e9neru.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia hateten iha sira nia peskiza ida ne\u2019e, iha m\u00e9todu aprosimasaun ne\u2019eb\u00e9 sira uza mak entrevista ho m\u00e9dia sira, jornalista senior, governu no parte legal no relevante sira ne\u2019eb\u00e9 mak haree no fo sira nia perspetiva konab\u00e1 viol\u00e9nsia bazeia ba j\u00e9neru.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cMatadalan ida ne\u2019e prod\u00faz atu tulun jornalista sira komprende liu tan konaba sa\u00edda mak viol\u00e9nsia bazeia ba j\u00e9neru, aktu krime ka aktu bai-bain. Depois atu haree no esplora mos aktu negativu ka v\u00edtima ida nia direitu. Ida mos atu promove atividade instituisaun, para atu bele kombate viol\u00e9nsia bazeia ba j\u00e9neru\u201d,<\/em> hatete Peskizador Ivo Mateus.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia hatutan atu oins\u00e1 pap\u00e9l jornalista nian iha sira nia kobertura, atu la halo v\u00edtima ka sobrevivente sira laran moras, no oins\u00e1 respeita v\u00edtima sira antes entrevista,\u201coins\u00e1 mak m\u00e9dia online sira bele kontrola koment\u00e1riu aat sira ne\u2019eb\u00e9 mak mosu iha m\u00e9dia sosial dala ruma koment\u00e1riu immoral ba v\u00edtima karik, balu hatais saia badak, se mak haruka o sai kalan, se mak haruka o hatais kalsa badak. Ida ne\u2019 papel jornalista nian atu haree iha ne\u2019eb\u00e1\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cDala barak ita uza sobrevivente no v\u00edtima ba ita nia not\u00edsia de\u2019it, depois de not\u00edsia ne\u2019e publika ita hakotu ona relasaun ho sira, la mantein relasaun, ita la hatene katak not\u00edsia ne\u2019e publika oins\u00e1 ho ema nia safety, oins\u00e1 sira nia ezist\u00e9nsia iha sosiedade ida nia laran, ida ne\u2019e dala ruma ita la f\u00f3 atensaun. Depois dala ruma m\u00f3s ita la proteje identidade hosi v\u00edtima sira ne\u2019eb\u00e9 mak publika\u201d, <\/em>tenik Mateus.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha parte seluk nia hatete katak jornalista tenke parsi\u00e1l, labele inklina ba iha parte balu, durante iha kampu jornalista balu hasai tiha faktu balu, tanba de\u2019it ita defende intervensaun hosi parte balu, dala ruma mos kobertura la balansu.<\/p>\n\n\n\n<p>Peskizad\u00f3r ne\u2019e hatete, iha problema ida mak la iha diskusaun konaba Gender Based Violence (GBV), tanba ne\u2019e presiza instituisaun relevante iha j\u00e9neru, atu husu esplikasaun ka konseitu GBV hodi hatene kle\u2019an atu bele hamenus viol\u00e9nsia iha ita nia rai maske iha prosesu ba elimina iha ita nia sosiedade, nia hatutan iha iha Baukau, Oekuse no fatin seluk viol\u00e9nsia bajeia ba j\u00e9neru sa\u2019e tanba ema la iha kapasidade konaba asuntu refere.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cLa\u2019os hakerek de\u2019it ist\u00f3ria ba sira, maib\u00e9 ist\u00f3ria ne\u2019eb\u00e9 hakerek mak oins\u00e1 bele sai meiu atu liberta v\u00edtima ou sobrevivente sira hosi trauma, depois de sira sofre viol\u00e9nsia oi-oin\u201d,<\/em> hateten Peskizador Ivo.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia akresenta mos katak jornalista sira presiza hatene di\u2019ak kode \u00e9tika jornal\u00edstika. Iha parte sorin atu entrevista ka hatun not\u00edsia tenke haree termu sira ne\u2019eb\u00e9 ke fasil, atu ema povu bai-bain to\u2019o ema civilizadu sira bele hatene informasaun sa\u00edda mak ita hatun.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha parte sorin distribuisaun karteira profision\u00e1l ba jornalista sira, Prezidente Konsellu Imprensa (KI), Virg\u00edlio da Silva Guterres \u2018Lamukan\u2019 iha nia diskursu hatete jornalista sira uza mos jurnalizmu atu eleva feto nia ba igualdadade, <em>\u201clabele sai reporter iha lapangan de\u2019it, presenter de\u2019it, maib\u00e9 sai mos defensor ba luta igualidade\u201d.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>\u201cUza instrumentu sosial no komunikasaun ne\u2019e ho objetivu atu hametin harmonia sosial no hametin koezaun sosi\u00e1l iha ita. Nu\u2019udar jornalista labele sai provokad\u00f3r, bele kr\u00edtiku maib\u00e9 labele provoka\u201d, nia konklui<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Adroaldo \u2018Saretukau\u2019 Forum Dialogue 2021, Peskizad\u00f3r no Konsultor Nasion\u00e1l halo aprezentasaun premilimin\u00e1riu matadalan reportajen ba jornalista konaba viol\u00e9nsia bazeia ba j\u00e9neru, iha salaun Delta Nova. Iha aprezentasaun Peskizad\u00f3r no Konsultor Nasion\u00e1l, Ivo Mateus Gon\u00e7alves hatete peskiza ida ne\u2019e halo atu analiza ba m\u00e9dia online, media imprime di\u00e1riu hanesan Timor Post, STL, Independente no sira [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":10572,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-10571","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10571","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10571"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10571\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10573,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10571\/revisions\/10573"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10572"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10571"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10571"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10571"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}