{"id":10609,"date":"2021-12-07T22:03:47","date_gmt":"2021-12-07T13:03:47","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=10609"},"modified":"2021-12-07T22:03:54","modified_gmt":"2021-12-07T13:03:54","slug":"formasaun-letra-braille-ba-ema-ho-defisiensia-hodi-hasae-partisipasaun-iha-eleisaun","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2021\/12\/07\/formasaun-letra-braille-ba-ema-ho-defisiensia-hodi-hasae-partisipasaun-iha-eleisaun\/","title":{"rendered":"Formasaun Letra Braille Ba Ema Ho Defisi\u00e9nsia, Hodi Hasae Partisipasaun Iha Eleisaun"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Umbelina dos Reis<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Programa Dezenvolvimentu Nasoens Unidas (UNDP),\u00a0 hetan apoiu husi Governu Japaun, no kolabora hamutuk ho\u00a0 Asosiasaun Halibur Defisi\u00e9nsia Matan Timor Leste (AHDMTL) hala\u2019o formasaun letra Braille iha Munis\u00edpiu tolu, ho total ema ho difisi\u00e9nsia (EhD) matan 120, hodi hasa&#8217;e sira nia partisipasaun iha eleisaun ne&#8217;eb\u00e9 tuir mai.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cAtu labele husik ema ida iha-kotuk, ida ne\u2019e nudar prinsipiu universal ba Ajenda Dezenvolvementu Sustentavel 2030, ho ninia intensaun atu reduz dezigualidade no vulnerabilidade ne\u2019ebe mak hatun ema ida-idak ni-nia potensi\u00e1l. Liu husi Projeitu UNDP Covid-Resilient, ita promove inkluzaun husi grupu sira ne\u2019eb\u00e9 ladun iha reprezentasaun hanesan feto, joven no ema ho difisiensia sira nune\u2019e bele hasa\u2019e sira nia partisipasaun iha eleisaun sira no asesu ba prosesu demokrasia,\u201d<\/em> hatete Munkhtuya Altangerel.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha fatin hanesan Diret\u00f3r AHDMTL, Gaspar Afonso hateten treinamentu ida ne&#8217;e important ba ema ho defisi\u00e9nsia sira, hodi partisipa iha eleisaun sira ne&#8217;eb\u00e9 sei mai.<\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Formasaun ida ne\u2019e fasilita partisipante sira nune\u2019e bele hola parte iha eleisaun sira ne\u2019ebe mak sei mai, maibe edukasaun inkluzivu ida ne\u2019e mos kapasita sira ho matenek ne\u2019ebe mak sira bele hanorin fali sira nia maluk defisi\u00e9nsia matan sira iha formasaun sira tuir mai&#8221;,<\/em> dehan Gaspar, iha loron 06\/12<\/p>\n\n\n\n<p>Entretantu Kazumi Yamada, Counselor husi Embaixada Japaun iha Timor-Leste, hateten, \u201celeisaun livre no justu katak votande elijivel ne\u2019ebe mak inkluzivu ne\u2019e hanesan xavi ba demokrasia. Ami haksolok tamba formasaun letra braille ne\u2019e halao ho susesu husi projeitu UNDP COVID Resilient Elections iha Timor \u2013 Leste ne\u2019ebe mak apoiu ho orsamentu husi governu Japaun no implementa husi UNDP. Ida ne\u2019e sei bele kontribui ba eleisaun sira iha Timor-Leste ne\u2019ebe mak inkluzivu liu- tan laos deit iha situasaun covid nia laran maibe mos ba eleisaun sira tuir mai&#8221;, hatete Kazumi liuhusi Komunikadu Imprensa ne&#8217;eb\u00e9 Neon Metin asesu, segunda, 06\/12.<\/p>\n\n\n\n<p>Formasaun Letra Braille ne\u2019e nia durasaun semana rua no implementa husi projetu UNDP COVID-Resilient Elections (CORE-TL), ne&#8217;eb\u00e9 suporta Timor-Leste, atu hala&#8217;o eleisaun ne\u2019eb\u00e9 mak reziliente ba COVID, informative no inkluzivu iha nivel nasion\u00e1l no municipal.<\/p>\n\n\n\n<p>Ema nain 120 husi munis\u00edpiu sira halibur hamutuk iha Aileu, Lautein, no Manufahi atu hasa\u2019e sira nia kapasidade kona ba Letra Braille, nune\u2019e m\u00f3s asesu informasaun sira kona ba eleisaun no meius sira oins\u00e1 prevene COVID-19.<\/p>\n\n\n\n<p>Eventu hala&#8217;o iha Hotel Timor ne\u2019ebe mak partisipa husi UNDP, AHDMTL, no Embaxada Japaun iha Timor-Leste.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Umbelina dos Reis Programa Dezenvolvimentu Nasoens Unidas (UNDP),\u00a0 hetan apoiu husi Governu Japaun, no kolabora hamutuk ho\u00a0 Asosiasaun Halibur Defisi\u00e9nsia Matan Timor Leste (AHDMTL) hala\u2019o formasaun letra Braille iha Munis\u00edpiu tolu, ho total ema ho difisi\u00e9nsia (EhD) matan 120, hodi hasa&#8217;e sira nia partisipasaun iha eleisaun ne&#8217;eb\u00e9 tuir mai. \u201cAtu labele husik ema ida [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":10610,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[61],"tags":[],"class_list":["post-10609","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-edutek"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10609","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10609"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10609\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":10611,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10609\/revisions\/10611"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10610"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10609"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10609"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10609"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}