{"id":1069,"date":"2019-07-27T09:29:14","date_gmt":"2019-07-27T09:29:14","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=1069"},"modified":"2019-07-27T09:32:06","modified_gmt":"2019-07-27T09:32:06","slug":"komunidade-sei-lakon-rai-hektares-650-iha-beaco-ba-planta-lng","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2019\/07\/27\/komunidade-sei-lakon-rai-hektares-650-iha-beaco-ba-planta-lng\/","title":{"rendered":"Komunidade sei lakon rai hektares 650 iha Beaco ba planta LNG"},"content":{"rendered":"<p><em><strong>Reportajen Mariano Fereira &amp; Ato Lekinawa Costa<\/strong><\/em><\/p>\n<p>Orgnizasaun sosiedade civil mak ba halo monitorizasaun iha Beaco hetan katak komunidade nia rai hektares 650 mak uza ba planta LNG. Maioria husi komunidade afetadu sira, nud\u00e1r toos na\u2019in no peskad\u00f3r, tanba ne\u2019e, Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) liu husi estrutura tomak husi nasion\u00e1l to iha nivel munisipiu sei f\u00f3 apoiu tomak hodi asegura nafatin produsaun ai-han iha suku 2 no aldeia 8 ne\u2019eb\u00e9 sei muda ba fatin foun (Nova Beaco). Ministru m\u00f3s konvida no apela ba joven no set\u00f3r privadu sira atu investe iha set\u00f3r agrikultura hodi fornese ai-han saudavel ba ind\u00fastria projetu tasi mane bainhira instala ona infrastrutura b\u00e1ziku sira iha Beaco.<\/p>\n<p>Minist\u00e9riu do Petr\u00f3leu e Minerais no kompa\u00f1ia nasion\u00e1l Timor-Gap no servisu hamutuk ho ekipa interministeri\u00e1l halo sosializasaun no lansamentu ba programa Identifikasaun Rai no Propriedade ba area Timor-Leste LNG, iha Beacu, Viqueque (16\/07). Atividade sosializasaun no lansamentu programa identifikasaun rai no propriedade ho objetivu atu fahe informasaun ba komunidade, di\u00e1logu aberta inklui rona direta preokupasaun husi komunidade sira, tanba governu planu ona atu uza rai iha Beacu 650 hektar ba projetu planta LNG.\u00a0 Programa sosializasaun ne\u2019e atu avizu ba komunidade kona-ba identifikasaun na\u2019in ba rai no m\u00f3s propriedade hanesan uma, ai-horis inklui m\u00f3s meiu ambiente no kultura iha suku Beacu. Objetivu tuir mai mak atu estabelese baze de dadus ba prosesu kompensasaun ba sas\u00e1n no riku soin sira komunidade nian, informasaun hirak ne\u2019e aprezenta husi ekipa t\u00e9kniku Timor Gap.<\/p>\n<p>Sekret\u00e1ria Estadu Terras e propriedade (SETP), Sr. Mario Ximense, reprezenta Ministru Justisa hato\u2019o diskursu, iha Beaco, semana rua liuba (16\/07), kona-ba pap\u00e9l no servisu Minist\u00e9riu nian liga ho projetu tasi mane. Sekret\u00e1ria estadu hato\u2019o katak, <em>\u201ctempu to ona atu hala\u2019o dezenvolvimentu nasion\u00e1l liu husi esplorasaun mina no gas iha tasi Timor. Ho razaun ne\u2019e, governu liu husi kompa\u00f1ia nasion\u00e1l Timor Gap halo ona estudu ba esplorasaun mina no gas. Pap\u00e9l importante Minist\u00e9riu Justisa nian liu husi SETP sei foku ba estatutu rai ne\u2019eb\u00e9 mak komunidade sira hela, inklui ai-horis sira ne\u2019eb\u00e9 komunidade kuda. Tanba ne\u2019e, autoridade lok\u00e1l no komunidade sira tenke koopera hodi apoiu ba dezenvolvimentu nasion\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 mak sei uza rai barak no automatikamente afeta direta ba komunidade sira.\u201d <\/em><\/p>\n<p>Sekretariu Estadu Mario Ximenes mos datete katak tuir planu, prosesu tuir mai, ekipa Terrras e Propriedade no Obras P\u00fabliku sei hala\u2019o pre-identifikasaun rai iha Beacu tomak hodi identifika rai hira mak projetu planta LNG sei uza no komunidade hira mak afetadu liu. Faze ikus mak sei halo levantamentu no identifikasaun detallu liga ho rai no uma privadu, rai kultura no rai estadu ne\u2019eb\u00e9 haktuir ona iha lei no 1\/2003, lei no 8\/2017 no lei no 13\/2017. Tanba ne\u2019e husu ba komunidade sira tenke hato\u2019o deklarasaun loloos kona-ba rai, uma no ai-horis ne\u2019eb\u00e9 iha.<\/p>\n<p>Al\u00e9inde de ne\u2019e, minist\u00e9riu relevante sira hato\u2019o sira nia planu no programa ida-idak ligadu ho projetu planta LNG iha Beacu. Tuir mai Ministru Agrikultura e Peska, Sr. Joaquim Martins Gusm\u00e3o hato\u2019o ninia intervensaun katak, <em>\u201cprojetu iha Beacu nud\u00e1r pillar importante ne\u2019eb\u00e9 hatuur nanis ona iha PEDN 2011-2030. Projetu tasi mane nud\u00e1r fatuk inan ida hodi diversifika ita nia ekonomia iha merkadu nasion\u00e1l no internasion\u00e1l hodi hasa\u2019e kreximentu ekonomia. Tanba ne\u2019e, MAP prontu servisu hamutuk ho minist\u00e9riu relevante sira ne\u2019eb\u00e9 iha grupu ka ekipa interministeri\u00e1l prontu no filme hodi apoiu ba projetu tasi mane.\u201d<\/em><\/p>\n<p>Ministru Joaquim mos hatutan dehan, maioria husi komunidade afetadu sira, nud\u00e1r toos na\u2019in no peskad\u00f3r, tanba ne\u2019e, MAP liu husi estrutura tomak husi nasion\u00e1l to iha nivel munisipiu sei f\u00f3 apoiu tomak hodi asegura nafatin produsaun ai-han iha suku 2 no aldeia 8 ne\u2019eb\u00e9 sei muda ba fatin foun (Nova Beaco). Ministru m\u00f3s konvida no apela ba joven no set\u00f3r privadu sira atu investe iha set\u00f3r agrikultura hodi fornese ai-han saudavel ba ind\u00fastria projetu tasi mane bainhira instala ona infrastrutura b\u00e1ziku sira iha Beacu.<\/p>\n<p>Planu ida ne\u2019e kontradis ho programa dezenvolvimentu municipal Viqueque (publika iha brosura kampanne AMP nian) mak AMP dezenvolve iha tempu kampanne. Programa AMP iha tempu kampanne hatete katak sei dezenvolve estrada tama sucos no aldeias no sei lori eletrisidade ba suco no aldeias. Parte ekonomia, sei foka ba ekonomia agrikola liu hosi dezenvolve agrikultura nudar baze ba ekonomia, sei halo agro-industria, agro-negosiu no kooperativa ba dezenvolvimentu rural. No iha parte agrikultura, sei dezenvolve kapasidade produsaun hare, kapasidade peskadores, no promove turizmu.<\/p>\n<p>Populasaun Viquque 70 mil resin, no ema la hatene lee no hakerek \u00a0barak liu ema hatene lee no hakerek. Atualmente atividade ekonomia populasaun iha ne\u2019eba nia mak agrikultura. Maibe iha tinan balun nia laran sira sei muda sira nia atividade ho prezensa planta LNG nian iha fatin ne\u2019e. Populasaun balun sei muda hosi sira nia hela fatin ba fatin foun Nova Viqueque no Nova Beaco. Mudansa hirak ne\u2019e sei demanda movimentu transporte barak iha komunidade nia let. Sei demanda mos adjutamentu ba moris hosi komunidade rasik.<\/p>\n<p>Osan mak atu dezenvolve projetu Beaco nian diskonfia sei mai hosi debe ba Banku Xina nian ida, ho montante Bilaun $11 no kompania mak kaer projetu ne&#8217;e sei mai mos hosi Xina.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Mariano Fereira &amp; Ato Lekinawa Costa Orgnizasaun sosiedade civil mak ba halo monitorizasaun iha Beaco hetan katak komunidade nia rai hektares 650 mak uza ba planta LNG. Maioria husi komunidade afetadu sira, nud\u00e1r toos na\u2019in no peskad\u00f3r, tanba ne\u2019e, Ministeriu Agrikultura no Peskas (MAP) liu husi estrutura tomak husi nasion\u00e1l to iha nivel munisipiu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":1070,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-1069","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1069","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1069"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1069\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1072,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1069\/revisions\/1072"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1070"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1069"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1069"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1069"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}