{"id":11923,"date":"2022-03-07T17:18:11","date_gmt":"2022-03-07T08:18:11","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=11923"},"modified":"2022-03-07T17:18:14","modified_gmt":"2022-03-07T08:18:14","slug":"perdiem-iha-kontestu-jornalizmu-no-kestaun-etika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2022\/03\/07\/perdiem-iha-kontestu-jornalizmu-no-kestaun-etika\/","title":{"rendered":"Perdiem iha Kontestu Jornalizmu no Kestaun \u00c9tika"},"content":{"rendered":"\n<p><em><strong>Husi Alberico da Costa Junior<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Reflesaun ida ba Jornalista no Jestaun Kan\u00e1l M\u00eddia Sira iha Kontestu Kobertura iha situasaun baibain no situasaun espes\u00edfiku ruma<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Iha ekontru ida, in\u00edsiu Fevereiru 2022, Conselho de Imprensa (CI) organiza Forum Editori\u00e1l atu diskute hamutuk ho jornalista sira kona-ba preparasaun kobertura ba eleisaun prezidensi\u00e1l 2022, liuliu asuntu etika jornalizmu iha kontestu kobertura no publikasaun sira. Nu\u2019udar tradisaun diskusaun nian, edit\u00f3r no xefe redasaun sira hotu-hotu ko\u2019alia, hato\u2019o sira ninia idea ka hanoin sira kona-ba t\u00f3piku ne\u2019eb\u00e9 foti iha forum editori\u00e1l ne\u2019e. La hanesan baibain, jornalista, Cipriano Colo nu\u2019udar m\u00f3s edit\u00f3r Hatutan.com soe piadas (sindiran) hodi dehan, \u201cagora ita besik tama ona ba iha tempu ne\u2019eb\u00e9 ema dehan jornalista balu derepente moris di\u2019ak no iha kareta foun. Oinsa atu kontrola ida-ne\u2019e?. Piadas ne\u2019e, halo partisipante sira iha forum editori\u00e1l ne\u2019e hamnasa no hateke ba malu. Finalmente, ema hotu-hotu iha forum ne\u2019e reko\u00f1ese katak situasaun ka realidade ne\u2019e la\u2019o hela durante ne\u2019e. Jornalista Colo ninia koment\u00e1riu iha forum ne\u2019e refere ba mal pr\u00e1tika sira ne\u2019eb\u00e9 mosu iha kontestu kobertura nian. Edit\u00f3r balu iha forum ne\u2019e m\u00f3s ko\u2019alia kona-ba jornalista balu ne\u2019eb\u00e9 hetan perdiem husi instituisaun balu Estadu nian banhira hetan pedidu kobertura nian, maske tuir loloos fornesimentu perdiem ne\u2019e mai husi jestaun kan\u00e1l m\u00eddia idak-idak.<\/p>\n\n\n\n<p>Termu ka liafuan perdiem sai koi\u00f1esidu iha p\u00fabliku Timor-Leste banhira pa\u00eds foun ne\u2019e hah\u00fa tama iha prosesu tranzit\u00f3riu ba ukun-rasik an nian. Misaun ONU iha Timor-Leste, hanesan UNTAET (United Nations Transitional Administration in East Timor) no UNMIT (United Nations Integrated Mission in Timor-Leste) nom\u00f3s aj\u00e9nsia internasion\u00e1l sira seluk hanesan GIZ, JICA, Ausaid, USAId, Care International, PLAN International World Vision no seluk-tan fornese osan transporte no osan alojamentu hanaran perdiem ba ninia ofisi\u00e1l no peso\u00e1l sira bainhira halo viajen sai husi Kapit\u00e1l Dili ba munis\u00edpiu ka railiur. Iha kestaun ne\u2019e, Misaun ONU uza termu MOP (Movement of Personnel) refere ba perdiem, maib\u00e9 aj\u00e9nsia internasion\u00e1l sira seluk prefere uza liafuan perdiem.<\/p>\n\n\n\n<p>Bainhira Timor-Leste gaina ninia independ\u00e9nsia tot\u00e1l hafoin hetan pod\u00e9r tomak husi ONU iha 2002, Estadu m\u00f3s trata ninia funsion\u00e1riu p\u00fabliku, ajente administrasaun p\u00fablika no governante sira ho perdiem kuandu vizita fatin ruma sai husi kapit\u00e1l Dili (munis\u00edpiu) ka ka sai husi nasaun. Ida-ne\u2019e, Governu halo bazeia ba Dekretu Lei, N\u00fameru 20\/2010 1 Dezembru kona-ba REGIME DOS SUPLEMENTOS REMUNETAT\u00d3RIOS DA ADMINISTRAC\u00c3O P\u00daBLIKA. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Bazeia ba dekretu ida-ne\u2019e m\u00f3s, instituisaun Estadu sira m\u00f3s fornese perdiem ba indiv\u00edduu ka peso\u00e1l sira ne\u2019eb\u00e9 partisipa iha atividade ne\u2019eb\u00e9 mak instituisaun Estadu hirak ne\u2019e organiza. Maib\u00e9 la espesfikamente mensiona inv\u00edduu ka peso\u00e1l sira ne\u2019eb\u00e9 la\u2019\u00f3s funsion\u00e1riu p\u00fabliku no ajente administrasaun p\u00fablika. At\u00e9, to\u2019o ohin loron Governu no aj\u00e9nsia sira seluk kontinua aplika perdiem refere. Laiha dision\u00e1riu ida mak define loloos liafuan perdiem ne\u2019e, maib\u00e9 tuir kompriensaun jer\u00e1l, perdiem nu\u2019udar montante osan ne\u2019eb\u00e9 instituisaun ruma Estadu nian ka aj\u00e9nsia ka ONG ruma f\u00f3 ba ninia peso\u00e1l ka ofisi\u00e1l hodi bele fasilita ninia viajen ba iha fatin seluk atu hakonu ninia nesesidade iha fatin ne\u2019eb\u00e9 nia hala\u2019o atividade. Liuliu atu ajuda fasilita peso\u00e1l ka ofisi\u00e1l ne\u2019e atu sosa hahan no no selu alojamentu.<\/p>\n\n\n\n<p>Governu m\u00f3s aplika pol\u00edtika fornesimentu perdiem ida-ne\u2019e ba jornalista sira, kuaze la\u2019o tinan barak ona. Ida-ne\u2019e akontese iha kontestu kobertura nian, Governu dala-balu konvida kan\u00e1l m\u00eddia sira atu haruka ninia jornalista sira hodi halo kobertura ba ninia atividade iha munis\u00edpiu, postu administrativa no suku sira, nune\u2019e bele publika hafoin kobertura. Aplikasaun ka fornesimentu perdiem ba jornalista, la\u2019\u00f3s deit akontese ba atividade sira iha railaran, maib\u00e9 aplika m\u00f3s ba atividade sira ne\u2019eb\u00e9 akontese iha railiur. Montante komun ne\u2019eb\u00e9 baibain aplika iha railaran mak $ 40,00. Montante $ 40,00 ne\u2019e aplika ba peso\u00e1l baibain no ba jornalista no la\u2019\u00f3s ba ema ne\u2019eb\u00e9 ho kargu ka pozisaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Fornesimentu perdiem ba ema ne\u2019eb\u00e9 ho kargu ne\u2019e entre $ 60 &#8211; $ 100. Perdiem ba peso\u00e1l ka ofisi\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 halo viajen estranjeiru depende ba kustu vida pa\u00eds idaidak nian. Pur ezemplu, Indon\u00e9zia $ 150, 00 kada loron ne\u2019e ba peso\u00e1l hotu-hotu, tantu funsion\u00e1riu baibain ka ofisi\u00e1l. Signifika montante ida-ne\u2019e m\u00f3s aplika ba jornalista sira bainhira sira hetan konvite husi instituisaun Governu nian atu halo kobertura iha Indon\u00e9zia no ne\u2019e aplikasaun ida-ne\u2019eb\u00e9 justu ba peso\u00e1l hotu-hotu bazeia ba sistema tabela ne\u2019eb\u00e9 iha. Faktu imp\u00edriku hatudu katak kan\u00e1l m\u00eddia sira iha railaran ladun fasilita sira nia jornalista bainhira halo kobertura iha railiur tamba limitasaun fundu, tan-ne\u2019e kobertura iha railiur dalabarak instituisaun ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 konvite mak fasilita. Ho durasaun independ\u00e9nsia ne\u2019eb\u00e9 sei nurak loos, ekonomikamente kan\u00e1l m\u00eddia sira pa\u00eds foun ne\u2019e seidauk forte atu ajuda fasilita ninia jornalista sira atu independentemente halo kobertura iha fatin hotu-hotu. Atu haree asuntu hetan pardiem husi instituisaun ka aj\u00e9nsia seluk ne\u2019e bele ka lae. Ida-ne\u2019e tenke haree husi <em>konsiderasaun \u00e9tika, la\u2019\u00f3s konsiderasaun sosi\u00e1l.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Situasaun ekon\u00f3miku m\u00eddia nian sai kestaun boot tamba laiha industria ida ho n\u00fameru natoon hodi bele asegura ezist\u00e9nsia kan\u00e1l m\u00eddia sira iha futuru. Ida-ne\u2019e m\u00f3s sai dezafiu ba kan\u00e1l m\u00eddia sira oinsa mak atu bele sees husi influ\u00e9nsia pol\u00edtika no influ\u00e9nsia ekon\u00f3miku, nune\u2019e bele garante loloos independ\u00e9nsia redasaun nian. Durante ne\u2019e kan\u00e1l m\u00eddia sira depende-liu ba fundu sirkulasaun jorn\u00e1l, publisidade (iklan) uituan ne\u2019eb\u00e9 mai husi kompa\u00f1a no publisidade sira husi institusaun Governu nian. Ida-ne\u2019e la hanesan ho pa\u00eds sira ne\u2019eb\u00e9 iha merkadu no industria boot, hanesan Indon\u00e9zia, Tailandia, Japaun, Australia, Amerika no Europa.<\/p>\n\n\n\n<p>Asuntu perdiem ne\u2019e sai pol\u00e9mika iha p\u00fabliku bainhira Sekert\u00e1riu Estadu Komunikasaun Sosi\u00e1l (SEKOMS) iha setimu Governu, Matias Boavida iha ninia diskursu relasiona ho lansamentu ba program Conselho Imprensa (CI) no UNESCO nian. Nia hatenen, \u201cjornalista sira halo kobertura ba atividade governu nian kuandu iha perdiem.\u201d Deklrasaun SEKOMS ne\u2019e hamosu tensaun no protestu maka\u2019as husi jornalista sira tamba konsidera liafuan ne\u2019eb\u00e9 Sr. Matias Boavida hato\u2019o ne\u2019e hatuun imajen no dignidade jornalista sira nian ne\u2019eb\u00e9 durante ne\u2019e hala\u2019o funsaun kontrolu sosi\u00e1l. Pratikante m\u00eddia sira ataka SEKOMS iha <em>mainstreaming media<\/em> sira no m\u00eddia sosi\u00e1l. Situasaun ne\u2019e sai manas-liu tan bainhira Prezidente Conselho Imprensa, Virg\u00edlio da Silva Guterres ko\u2019alia iha semin\u00e1riu ne\u2019eb\u00e9 mak CEFTEC organiza iha Novembru 2019. Prezidente CI husu ba Governu atu labele f\u00f3 perdiem ba jornalista sira bainhira konvida sira atu halo kobertura iha munis\u00edpiu.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir nia, kobertura ba atividade ka eventu ruma ne\u2019e m\u00eddia ka jornalista nia serbisu atu hakunu p\u00fabliku nia direitu ba informasaun. Entau, fornesimentu perdiem ba jornalista la\u2019\u00f3s instituisaun seluk nia responsabilidade, maib\u00e9 responsabilidade jestaun ka redasaun kan\u00e1l m\u00eddia nian atu fasilita ninia jornalista bainhira halo kobertura bazeia ba konvite ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3. Prezidente CI nia deklarasaun ne\u2019e hamosu idea pro no kontra. Jornalista, xefe redasaun no m\u00eddia-nain balu dehan, \u201cperdiem ne\u2019e mai husi orsamentu Estadu nian, entau jornalista nu\u2019udar sidadaun, nia m\u00f3s iha direitu atu hetan.\u201d Balu fali dehan, \u201cjornalista labele simu perdiem tamba sei influ\u00e9nsia ninia independ\u00e9nsia no profisionalizmu nu\u2019udar jornalista. Koment\u00e1riu balu komik uituan, \u201cami nonton deit ka bainhira jornalista ka ema seluk han bainhira halo kobertura.\u201d No seluk-tan mak, \u201centau prezidente CI mak sai fali jornalista.\u201d Iha m\u00f3s koment\u00e1riu no hanoin balu katak perdiem sei la influ\u00e9nsia independ\u00e9nsia publikasaun m\u00eddia nian, maib\u00e9 ida-ne\u2019e nu\u2019udar linguajen justifikasaun deit katak aktu simu perdiem ne\u2019e aktu ne\u2019eb\u00e9 loos, la\u2019\u00f3s tamba iha interese ruma.<\/p>\n\n\n\n<p>Koment\u00e1riu sira ne\u2019e mesak furak iha \u00e1mbiente demokrasia no liberdade esprasaun sidadaun hotu Konstitituisaun RDTL garante hela. Maib\u00e9, labele konsidera koment\u00e1riu sira ne\u2019e loos hotu bainhira ita haree husi aspetu etika jornalizmu no prinsipiu univers\u00e1l jornalizmu nian. Iha kontestu diskusaun ne\u2019e, jornalista balu la intende didi\u2019ak Prezidente Virg\u00edlio ninia deklarasaun. Sira hanoin katak jornalista sei la hetan perdiem bainhira halo kobertura iha munis\u00edpiu, afin\u00e1l prezidente CI hateten klaru katak perdiem ne\u2019e responsabilidade jestaun kan\u00e1l m\u00eddia ida-ida nian hodi fasilita ninia jornalista, la\u2019\u00f3s instituisaun seluk (governu ka NGO) mak responsabiliza.<\/p>\n\n\n\n<p>Kestaun perdiem sai m\u00f3s polemika iha komunidade jornalista nia leet banhira Prim\u00e9riu Ministru Taur Matan Ruak (TMR) vizita minis\u00edpiu sira iha in\u00edsiu (Janeiru 2022) lah\u00f3 partisipasaun jornalista destakadu sira Pal\u00e1siu Governu hodi halo kobertura. Tuir informasaun ne\u2019eb\u00e9 espalla iha m\u00eddia sosi\u00e1l, Gabinete Prim\u00e9iru Ministru la envolve jornalista destakadu sira tamba laiha perdiem ba sira no lei la autoriza atu f\u00f3 perdiem ba jornalista sira. Relasiona ho kestaun ne\u2019e, Di\u00e1riu Timor Post konsege publika notisia ho ninia headlines edisaun 8 Janeiru 2022 \u201cPM Taur \u201cNakfera\u201d ho Jornalista Sira.\u201d Notisia refere ba PM TMR nia vizita ba munis\u00edpiu sira ne\u2019eb\u00e9 la envolve jornalista destakadu sira. Maske-nunee, notisia nee rasik la inklui alementu notisia <em>Why<\/em> (tansa GPM la envolve jornalista destakadu sira?).<\/p>\n\n\n\n<p>Relasiona ho kestaun bele ka lae jornalista bele simu perdiem husi instituisaun seluk ka aj\u00e9nsia ruma, iha matadalan balu ne\u2019eb\u00e9 jornalista Timor-Leste nian presiza opta sai hanesan refer\u00e9nsia. Pur ezempu regra ka matadalan husi AJI (Aliansi Jornalis Independen). Matadalan AJI nian haktuir jornalista ne\u2019eb\u00e9 halo kobertura tenke hetan perdiem husi ninia m\u00eddia ne\u2019eb\u00e9 nia serbisu ba, la\u2019\u00f3s mai husi ej\u00e9nsia ka instituisaun ne\u2019eb\u00e9 konvida (fonte) nia atu halo kobertura. Matadalan ne\u2019e haktuir-tan, jornalista ne\u2019e bele hetan perdiem ka hetan <em>professional<\/em> <em>fee<\/em> bainhira nia sai orad\u00f3r ka partisipa iha semin\u00e1riu, formasaun ka workshop ne\u2019eb\u00e9 fora husi atividade kobertura nian. Tamba tuir regra ka matadalan ne\u2019e, hetan perdiem ka fundu ruma husi kobertura, ida-ne\u2019e infrasaun hasoru K\u00f3digu \u00c9tika no prins\u00edpu univers\u00e1l jornalizmu ne\u2019eb\u00e9 eziste. Nune\u2019e m\u00f3s matadalan reportajen eleitor\u00e1l (2022) ba jornalista no meiu komunikasaun Pontu 7 haktuir, Orgaun komunikasaun sosi\u00e1l (kompa\u00f1a m\u00eddia) sira internalmente iha obrigasaun atu f\u00f3 garantia ba jornalista hotu-hotu bainhira hala\u2019o atividade jornal\u00edstika iha kontestu kobertura, liuliu fornese <em>perdiem<\/em> no fasilidade apoiu sira, hanesan transporte no seluk-tan antes sira ba kampu hodi halo kobertura.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha m\u00f3s termu ka liafuan seluk ne\u2019eb\u00e9 mosu iha komunidade jornalista ka m\u00eddia nia leet. Liafuan ne\u2019e mak envelope ka iha lingua Indon\u00e9zia \u201camplop\u201d. Liafuan ne\u2019e nia konotasaun negativu iha komundade m\u00eddia ka jornalista Indon\u00e9zia tamba liga ho subornu (uang sogok). Jornalista balu iha Indon\u00e9zia hetan envolope hafoin halo kobertura. Dadauk ne\u2019e iha Indon\u00e9zia envelope ladun iha ona tamba ema diretamentu haruka ba jornalista sira nia konta bankaria. Tuir livri\u00f1u <em>Pedoman Perilaku Jurnalis<\/em>, <strong>karik jornalista ida bebeik hetan envelope ka oferta (hadia) husi instituisaun seluk ka ema ruma, joranalista ne\u2019e hetan moras perigoju<\/strong>. Enkuantu, K\u00f3digu \u00c9tika Jornal\u00edstika Indon\u00e9zia, Pontu 6 haktuir jornalista labele komete subornu, nune\u2019e m\u00f3s K\u00f3digu \u00c9tika Jornal\u00edtika Timor-Leste nian, Pontu 9 hateten jornalista proibidu atu simu oferta ka hetan subornu. Ninia interpretasaun, subornu mak oferta hotu-hotu ne\u2019eb\u00e9 ho forma osan ka fasilidade sira seluk husi parte seluk ne\u2019eb\u00e9 influ\u00e9nsia nia jornalista ka m\u00eddia nia independ\u00e9nsia. Tan-ne\u2019e, osan han nian, alojamentu, osan pulsa no fasilidade sira ne\u2019eb\u00e9 apoia atividade jornalizmu nian tenke mai husi jestaun ka redasaun m\u00eddia ne\u2019eb\u00e9 jornalista ne\u2019e serbisu ba.<\/p>\n\n\n\n<p>Situasaun iha leten bele liga ba asuntu abuze pod\u00e9r iha kontestu jornalizmu nian. Tuir interpretasaun ne\u2019eb\u00e9 Conselho Imprensa ka Dewan Pers Indonesia (DPI), Abuzu prof\u00edsaun mak aktu hotu-hotu ne\u2019eb\u00e9 foti lukru ba an-rasik bazeia ba informasaun ne\u2019eb\u00e9 hetan bainhira hala\u2019o hela knaar molok informasaun ne\u2019e sai konsumu p\u00fabliku. DPI konklui, aktu simu envelope no oferta sira seluk bainhira jornalista ida hala\u2019o knaar iha tere\u00f1u hamosu konflitu interese (conflict of ineterest) no aktu ne\u2019e perigu ba nia independ\u00e9nsia. La\u2019\u00f3s jornalista hotu-hotu mak simu perdiem husi instituisaun ka aj\u00e9nsia seluk, balu la simu tamba m\u00eddia ne\u2019eb\u00e9 sira serbisu ba fasilita ona sira ho perdiem, maske nia montante la hanesan ida-ne\u2019eb\u00e9 governu oferese. Faktu imp\u00edriku hatudu katak jornalista balu simu ona perdiem husi nia m\u00eddia, maib\u00e9 nia simu tan perdiem husi instituisaun Governu ka aj\u00e9nsia seluk bainhira halo kobertura iha munis\u00edpiu.<\/p>\n\n\n\n<p>Faktu empir\u00edku seluk fali mak NGO no instituisaun Estadu balu m\u00f3s lamenta ho jornalista m\u00eddia publiku balu ninia aktu, sira lamenta tamba jornalista sira ne\u2019e husu perdiem bainhira simu konvite kobertura nian. Fonte husi NGO no instituisaun Estadu ne\u2019e hateten, m\u00eddia p\u00fabliku balu nia jornalista hakarak ba halo kobertura bazeia ba konvite ne\u2019e, maib\u00e9 sira husu fali perdiem kobertura nian. Ir\u00f3niku tebes, jornalista m\u00eddia p\u00fabliku nian mak husu perdiem husi organizasaun sosiadade sivil no instituisaun seluk, afin\u00e1l kada tinan governu aloka orsamentu Estadu nian ba sira. Iha <em>town hall meeting<\/em> ne\u2019eb\u00e9 Asosiasaun Jornalista Timor Loro Sa\u2019e (AJTL) organiza iha Marsu 2017, Eis Xefe Departmentu Informasaun RTTL E.P. nian, Elisio \u201cNito\u201d Pinto hato\u2019o faktu balu oinsa RTTL E.P. nia jornalista balu simu osan husi polit\u00edku sira ne\u2019eb\u00e9 ukun iha tempu ne\u2019eb\u00e1. Nia uza biban ne\u2019e hodi husu Conselho de Imprensa (CI) atu haree asuntu refere tamba afeita makaas ba independ\u00e9nsia jornalista no polit\u00edka redasaun RTTL E.P. nian iha ninia kobertura no publikasaun.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00a0Sal\u00e1riu no vensimentu kiik ne\u2019eb\u00e9 jestaun ka redasaun kan\u00e1l m\u00eddia sira f\u00f3 ba jornalista sira sai m\u00f3s fat\u00f3r seluk hodi hamosu infrasaun \u00e9tika iha kontestu kobertura nian. Kondisaun ne\u2019e presizamente tenke hadi\u2019a iha futuru tamba hakanek profisionalizmu jornalista nian. Dalabarak p\u00fabliku husu jornalista sira atu serbisu ho profision\u00e1l, enkuantu iha parte seluk ben-estar ba jornalista sira iha pa\u00eds ne\u2019e ladun di\u2019ak. Finalmente, fornesimentu perdiem nu\u2019udar responsabilidade jestaun kan\u00e1l m\u00eddia idak-idak nian, la\u2019\u00f3s responsabilidade instituisaun ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 konvite atu halo kobertura. Jornalista bele hetan perdiem ka <em>professional fee<\/em> husi instituisaun seluk, maib\u00e9 la\u2019\u00f3s iha kontestu kobertura. Nune\u2019e, fornesimentu perdiem permite deit iha kontestu partisipasaun iha workshop, semin\u00e1riu no treinamentu nu\u2019udar orad\u00f3r ou sai partisipante. <em>Viva jornalista Timor-Leste. A lua continua.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>*(Artigu ne\u2019e la reprezenta vizaun Institusaun ne\u2019eb\u00e9 hakerek-na\u2019in haknaar-an)<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Husi Alberico da Costa Junior Reflesaun ida ba Jornalista no Jestaun Kan\u00e1l M\u00eddia Sira iha Kontestu Kobertura iha situasaun baibain no situasaun espes\u00edfiku ruma Iha ekontru ida, in\u00edsiu Fevereiru 2022, Conselho de Imprensa (CI) organiza Forum Editori\u00e1l atu diskute hamutuk ho jornalista sira kona-ba preparasaun kobertura ba eleisaun prezidensi\u00e1l 2022, liuliu asuntu etika jornalizmu iha [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":8219,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-11923","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11923","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11923"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11923\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":11924,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/11923\/revisions\/11924"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/8219"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11923"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=11923"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=11923"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}