{"id":12416,"date":"2022-04-02T10:11:25","date_gmt":"2022-04-02T01:11:25","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=12416"},"modified":"2022-04-02T10:11:34","modified_gmt":"2022-04-02T01:11:34","slug":"utilidade-publika-la-aplika-ba-uzu-privadu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2022\/04\/02\/utilidade-publika-la-aplika-ba-uzu-privadu\/","title":{"rendered":"Utilidade Publika La Aplika Ba Uzu Privadu"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain Jemicarte Moniz dos Reis<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Estadu no nia orgaun mak kaer poder bo\u2019ot liu iha nasaun tomak atu jere no regula rai no komunidade sira iha Timor-Leste. Maske nu\u2019une la signifika katak estadu bele foti rai arbiru deit no sem kui\u00f1esimentu. Dalabarak mosu haksesu entre komunidade ne\u2019eb\u00e9 kleur ona hela iha rai refere mesmu sira hatene katak rai ne\u2019e dominio privadu estadu, estadu foti rai tanba ho razaun oi-oin hanesan:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li>Estadu foti tanba reko\u00f1ese Sistema okupasaun iha pasadu;<\/li><li>Estadu foti rai ba dezenvolvimentu nasional;<\/li><li>Estadu foti rai ba konservasaun;<\/li><li>Estadu m\u00f3s foti rai komunidade nian hodi f\u00f3 ba kompa\u00f1a.<\/li><\/ol>\n\n\n\n<p>Problema estadu foti rai agora dadaun sai hanesan polemika bo\u2019ot ba komunidade iha nasaun Timor-Leste. Estadu foti rai mak problema ne\u2019eb\u00e9 serious liu iha Timor tomak. Bainhira kolia kona ba istoria rai kuaze suku ida-idak iha nia istoria rasik no nia kontextu ne\u2019eb\u00e9 diferente. Maske nu\u2019une esperensia ida ne\u2019eb\u00e9 ita bele dehan mak hanesan iha suku hotu-hotu mak esperensia kolonialismu Portuguesa no okupasaun tempu Indonesia. Komunidade Timor tomak senti impaktu husi kolonialismu Portuguesa no okupasaun Indonesia. Ukun husi nasaun rua ne\u2019e impaktu bo\u2019ot laos deit ba ema nia moris no liverdade maibe m\u00f3s impaktu bo\u2019ot ba komunidade nia direitu ba rai.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha parte balun estadu m\u00f3s foti dominio privadu estadu no entrega fali ba instituisaun privada sira. Komunidade sira m\u00f3s kestiona asaun ida ne\u2019e husi governu tanba dalabarak la f\u00f3 benefisiu ba sira nu\u2019udar povu Timoroan no rai nain. Iha sorin seluk dalabarak instituisaun privada &nbsp;aproach kedas governu no komunidade rasik la rona kona-ba kontratu ka konkordansia to\u2019o instituisaun privada mai atu halo lansamentu projetu ka atu sukat sira nia rai ka hela fatin.<\/p>\n\n\n\n<p>Kazu hanesan ne\u2019e akontese iha Munisipiu Covalima, Ermera, Lautem Ainaro Manufahi inkliu Munisipiu Dili bairo seroja aldeia Golgota&nbsp; governu ne\u2019eb\u00e9 atu oferese komunidade seroja nia hela fatin ba instituisaun privadu. Signifika Estadu la fo previl\u00e9izu ba nia povu, maib\u00e9 f\u00f3 previl\u00e9iju ba instituisaun privadu hanesan S\u00e3o Miguel Arcanjo hodi aranja fatin ba instituisaun refere hodi halo edifisiu.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir Diret\u00f3r Jer\u00e1l Terras Propriedade, Sr. Rodrigo Mendon\u00e7a esplika, loos duni eskola S\u00e3o Miguel Arcanjo ne\u2019e institusaun privadu, governu la preokupa ho eskola privadu ka publiku maib\u00e9 preokupa deit ba estudante rihun resin ne\u2019e ninia futuru ba oin. Bainhira preokupa interese estadu, tenke preokupa m\u00f3s ba estudante sira nia futuru tanba laos eskola publiku deit mak prepara ema ba futuru. Governu prepara fatin ba eskola S\u00e3o Miguel Arcanjo ho razaun katak, eskola ne\u2019e harii iha inisiu hetan ko\u00f1esimentu husi governu, no mos akumula estudante sira husi suku madohi, komoro no mos Tibar entaun governu labele muda eskola ne\u2019e dook husi estudante sira hodi prezudika sira nia atividade. nia realsa, iha konstituisaun RDTL, artigu 54\u00b0 alinea 2 ne\u2019e koalia klaramente katak, rai privadi mos governu kuandu presiza, rai nain tenke husik fatin ne\u2019e entrega ba governu ba interese estadu nia atu halo dezenvolvimentu.<a href=\"#_ftn1\">[1]<\/a> Tuir hakerek nain hakarak hateten katak Diret\u00f3r Jer\u00e1l Terras Propriedade, Sr. Rodrigo Mendon\u00e7a seidauk intende didiak Lei N\u00fa 8\/2017 kona Espropriasaun Tanba Utilidade P\u00fabliku, tanba iha Lei ida ne\u2019e kolia klaru katak utilidade p\u00fabliku labele f\u00f3 ba instituisaun privada, Utilidade publiku bele aplika deit ba edukasaun ka ensinu p\u00fabliku.<\/p>\n\n\n\n<p>Triste tebes katak iha tinan rua nulu resin ona ukun rasik an nia laran ne\u2019e Dirasaun Nacional Terras Propriedades e Serbisus Cad\u00e1strais DNTPSC la k\u00f3nsege leno an hanesan Instituisaun Estadu nian ne\u2019eb\u00e9 tau matan ba administrasaun rai ba komunidade iha Timor Leste. Tempu to\u2019o ona presiza estadu hari\u2019i sistema administrasaun rai ne\u2019eb\u00e9 modernu hodi hametin direitu nai\u2019n ba rai iha komunidade. Nu\u2019une bele evita ema kapitalista, politiku no Estadu mak domina rai iha Timor Leste. Estadu labele sai nai\u2019n ba rai maibe Estadu bele administra deit kon\u00e1 ba oinsa sidadaun ida bele asesu ba uza rai. DNTPSC n\u00fadar instit\u00faisaun Estadu nian iha kn\u00e1r reg\u00faladora as\u00fantu asesu ba rai nian. Tan ne\u2019e DNTPSC presiza familiariza prosesu administrasaun rai iha komunidade atu garante direitu asesu ba rai hodi prevene konflitu kona ba rai iha komunidade.<\/p>\n\n\n\n<p>Bele halo espropriasaun ba beim-im\u00f3vel sira ho objektivu ho fin uza ba utilidade p\u00fablika bazeia ba Lei N\u00fa 8\/2017 tuir artigo 2 al (g) espropriasaun tanba utilidade p\u00fabliku define katak prosesu ida ne\u2019eb\u00e9 atu prosege fin interese p\u00fabliku nian, Administrasaun restrinji direitu ema interesadu sira nian kona-ba bem-imovel, transfere fali bem ne\u2019e ba patrimoniu estadu nian, liu husi pagamentu justa indeminizasaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Konforme N\u00fa 1 husi Artigu 4 lei hateten katak admiti halo espropriasaun ba kazu sira ne\u2019eb\u00e9 bem atu apropria tenke hetan nia finalidade utilidade p\u00fablika. Konsidera katak utilidade p\u00fablika ne\u2019e mak define iha n\u00fameru 3 al (a-t) lei espropriasaun. Ne\u2019e signifika katak ba atividade hirak konsidera privadu hanesan eskola privadu, hospital privadu, empreza privadu sira. Sira labele halo espropriasaun ka hasai komunidade sira iha nia hela fatin ka propriedade beim-im\u00f3vel.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Rekomendasaun :<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li>Presiza Governu halo sosializasaun ba Lei N\u00fameru 8\/2017 ba komunidade atu nu\u2019une komunidade sira bele komprende konteudu husi lei ne\u2019e rasik.<\/li><li>Presiza Kolaborasaun husi Ministeriu Justisa, Diresaun Nasional Terras e Propriedade.<\/li><\/ol>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator\"\/>\n\n\n\n<p><a href=\"#_ftnref1\">[1]<\/a> Asesu informasaun husi https:\/\/lafaeknews.com.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Jemicarte Moniz dos Reis Estadu no nia orgaun mak kaer poder bo\u2019ot liu iha nasaun tomak atu jere no regula rai no komunidade sira iha Timor-Leste. Maske nu\u2019une la signifika katak estadu bele foti rai arbiru deit no sem kui\u00f1esimentu. Dalabarak mosu haksesu entre komunidade ne\u2019eb\u00e9 kleur ona hela iha rai refere mesmu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":12417,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-12416","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12416","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12416"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12416\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12418,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/12416\/revisions\/12418"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/12417"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12416"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=12416"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=12416"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}