{"id":1248,"date":"2019-10-05T15:08:08","date_gmt":"2019-10-05T15:08:08","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=1248"},"modified":"2019-10-05T15:11:33","modified_gmt":"2019-10-05T15:11:33","slug":"bee-moos-nafatin-sai-preokupasaun-komunidade-nian-sandra-ami-lalin-jerigen-sae-foho-tun-foho","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2019\/10\/05\/bee-moos-nafatin-sai-preokupasaun-komunidade-nian-sandra-ami-lalin-jerigen-sae-foho-tun-foho\/","title":{"rendered":"Bee Moos Nafatin Sai Preokupasaun Komunidade nian, Sandra: Ami Lalin Jerigen Sae Foho Tun Foho"},"content":{"rendered":"<p><em><strong>Reportazen Francisco Jose De Almeida<\/strong><\/em><\/p>\n<p><em><strong>Editor: Zevonia Vieira\u00a0<\/strong><\/em><\/p>\n<p><strong><em>\u201cKomunidade iha \u00e1rea rural 42% mak seidauk asesu bee moos besik uma, iha aldeia balu fonte bee iha, maibe laiha kanalizasaun, tanba ne\u2019e obriga comunidade sira, liu-liu feto no labarik sira, tenke ba kuru bee iha mota kuak, hodi utiliza ba necessidade loron-loron. Situasaun ida ne\u2019e la seguru ba sira, particularmente feto no ema ho defisiensia ne\u2019ebe vulner\u00e1vel liu atu asesu bee iha mota kuak hodi kuru bee\u201d<\/em> <\/strong><\/p>\n<p>Bee moos mak necesidade fundamental, bee mak fo moris ba ema, iha konvensaun internacional direitos umanu mos hateten ema hotu iha direitu hodi asesu ba bee moos, bainhira ema ida la asesu ba bee moos, significa povu nia moris sei mukit no viola ona povu nia direitu atu moris adekuadu.<\/p>\n<p>Tinan 20 ona povu comemora loron referendum maibe tinan 20 nia laran, povu barak maka sei halerik ba bee moos. Tuir observasaun jornalista Neon Metin, bainhira hakat liu ba iha Bekusi, comunidade ne\u2019ebe hela besik iha mota ninin, hulan sira nia botir bee, jerigen no basia, lao ain tanan hodi ba buka bee moos, atu sira bele uza ba tein, hemu no ba necessidade seluk tan.<\/p>\n<p>Situasaun ne\u2019e halo jornalista Neon Metin hakarak hakbesik ba comunidade sira atu hatene, tanba sa hulan jerigen sira hodi lao dook ba buka bee moos?<\/p>\n<p>Sandra da Costa Baros, comunidade ne\u2019ebe hela iha aldeai Depozito Penal, bainhira dadalia ho Neon Metin, nia hatoo sentimentu triste tanba to\u2019o ohin loron nia labele asesu bee moos<\/p>\n<p><em>\u201cAmi iha ne\u2019e be susar tebes, ami tenke lalin jerigen sae foho,ho tun foho hodi kuru bee, ho distansia husi uma ba kuru bee, 500 metros husi uma ba fatin be mos nian, tanba komunidade barak maka la hetan bee moos, ami presiza hein malu nune\u2019e bele kuru bee moos depois bele lori ba uma\u201d,<\/em> tenik Sandra ho situasaun ne\u2019ebe nia sente la justu nudar povu maubere nia oan.<\/p>\n<p>Bainhira jornalista Neon Metin koko dada lia ho Xefe Aldeia Depozito Penal, Zefalete Dos Santos Leite, iha diferente informasaun tanba nia hateten hosi tinan rua ba kotuk komunidade sira susar tebes hodi asesu bee moos maibe agora komesa asesu ona<\/p>\n<p><em>\u201cIha Aldeia Depozito penal ne\u2019e hotu hetan bee, maski bee ne\u2019e kiik oan, maibe hetan hotu, maske husi tinan rua ba kotuk ne\u2019e ami komunidade susar, maibe agora komunidade sira asesu hotu bee moos ho diak\u201d,<\/em> tenik Zefalete<\/p>\n<p>Situasaun diferente ho Xefe Aldia nia esplikasaun, jornalista halo observasaun direita, ba komunidade sira ne\u2019ebe asesu bee moos iha Aldeia Depozito Penal realidade hatudu katak komunidade sira hein malu ou forma hodi bele kuru bee moos iha mota.<\/p>\n<p>Ho situasaun ne\u2019ebe mak comunidade hasoru, Neon Metin dadalia ho Diretor Assosiasaun HAK, Manuel Monteiro, hodi buka tuir realidade ne\u2019ebe akontese iha comunidade nia leet, sei susar hodi asesu ba bee moos?<\/p>\n<p>Diretor Manuel Monteiro esplika katak, tuir governu hateten katak 96 % mak asesu ba bee, maibe realidade hatudu katak komunidade barak susar asesu ba bee, nune\u2019e governo rasik seidauk tau importansia ba bee moos hanesan direitu humanus.<\/p>\n<p>Manuel realsa liu tan katak iha komunidade barak mos seidauk iha obrigasaun atu kuida instalasaun ne\u2019ebe estadu tau fraku tebes.<\/p>\n<p><em>\u201cSidadaun nia obrigasaun atu kuida instalasaun ne\u2019ebe estadu halo fraku tebes, tanba bainhira governo harii tiha kanu, komunidade mak ba halo kuak estraga kanu dada bee, tuir sira nia hakarak no bee suli estraga, tanba ne\u2019e maka halo sidadaun barak la asesu ba bee moos iha area urbana\u201d, esplika Manuel<\/em><\/p>\n<p>Ativista ba direitos umanu ne\u2019e mos esplika katak, Lei organika no 4\/2004 divisaun bee iha teritorio laran tomak,e fahe ba parte rua be rural no bee urbana, kabe ba individu ida mak atu responsabilidade no tau matan, sai nain ba sistema ka torneira ne\u2019ebe hetan ba nia uma, maibe bee rural ninia jestaun ne\u2019e kabe ba komunidade iha aldeia atu bele responsabiliza halo jestaun ba fasilidade ne\u2019ebe mak estadu no governo implementa ona, bele diak nafatin hodi bele aproveita bee nebe iha<\/p>\n<p><em>\u201cGoverno seidauk fo prioridade hanesan direitus humanus, tanba wainhira la investe orsamentu iha bee no husik NGO internasional sira mak investe hanesan, Care, Plan, ADB, sira mak tau fali orsamentu ba iha ne\u2019eba duke governo\u201d,<\/em> tenik Manuel<\/p>\n<p>Tuir peskiza hosi HAK nian hatudu katak postu Saude sira ne\u2019ebe hetan problema konaba bee mos no sintina iha suku sira, hosi municipiu neen.<\/p>\n<p>Bazea ba analiza grafiku hatudu iha okos, ami amostra kondisaun konaba postu sa\u00fade hira mak iha no laiha bee moos no postu sa\u00fade hira mak iha bee moos no laiha sintina entre suku sira ne\u2019ebe mak HAK monitoriza ba.<\/p>\n<p>Bazea ba monitorizasaun HAK nian iha hosi municipiu neen, kuaze munic\u00edpio neen, kuaze munic\u00edpio hotu iha ona postu sa\u00fade iha kada suku, mesmu hanesan ne\u2019e iha postu sa\u00fade balun maka sei lamenta konaba asesu ba bee moos no seidauk iha sintina.<\/p>\n<p>Postu sa\u00fade 39 asesu ba bee moos no 11 maka seidauk asesu ba bee moos, nune\u2019e mos iha postu sa\u00fade 42 maka iha sintina no 7 mak seidau iha sintina. Presiza asesibilidade katak servisu mediku no kauza determinante sira sa\u00fade nian hanesan bee moos no facilidade sanit\u00e1ria adekuadu, hela iha fatin ne\u2019ebe ema bele hakbesik an bah o segurnasa, inklui iha \u00e1rea rural sira, bee moos sai nafatin preokupasaun populasaun.<\/p>\n<p>Bee moos no saneamentu sai rekursu importante hodi assegura comunidade sira bele moris saud\u00e1vel no sustent\u00e1vel. Tuir peskiza Saude no Demografiku 2016, comunidade iha \u00e1rea rural 42% mak seidauk asesu bee moos besik uma, iha aldeia balu fonte bee iha, maibe laiha kanalizasaun, tanba ne\u2019e obriga comunidade sira, liu-liu feto no labarik sira, tenke ba kuru bee iha mota kuak, hodi utiliza ba necessidade loron-loron. Situasaun ida ne\u2019e la seguru ba sira, particularmente feto no ema ho defisiensia ne\u2019ebe vulner\u00e1vel liu atu asesu bee iha mota kuak hodi kuru bee.<\/p>\n<p>Timor-Leste nia Planu Estratejiku Dezenvolvimentu Nasional [PEDN] 2011-2030, descreve objetivu sira ba faze da uluk [2011-2015], defini katak 75% husi populasaun rur\u00e1l iha asesu seguru no sustent\u00e1vel ba bee moos [pot\u00e1vel]; realidade faze ida ne\u2019e seidauk atinje, tuir DHS 2016, s\u00f3 58% husi populasaun rur\u00e1l iha asesu ne\u2019e<\/p>\n<p>Konstituisaun RDTL, artigu 6 Objetivu Estadu nian hateten katak, \u201c<em>Harii sosiedade ida-ne\u2019eb\u00e9 hatuur iha justisa sosi\u00e1l, hodi hakiak sidadaun sira-nia moris di\u2019ak ba isin no ba klamar\u201d.<\/em><\/p>\n<p>Estadu nia responsabilidade mak atu garante povu nia moris di\u2019ak liu husi nia fornesimentu servisu b\u00e1ziku sira ba ninia sidadaun. Aleinde ne\u2019e iha\u00a0<a href=\"https:\/\/www.laohamutuk.org\/Bulletin\/2018\/Nov\/DL4-2004Pt.pdf\">Dekretu-Lei No. 4\/2004<\/a>\u00a0ne\u2019eb\u00e9 regula kona ba rejime distribuisaun bee ba konsumu p\u00fabliku ho nia objetivu mak atu fornese bee moos ba povu tomak iha Timor-Leste nune\u2019e bele garante sa\u00fade p\u00fabliku.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Francisco Jose De Almeida Editor: Zevonia Vieira\u00a0 \u201cKomunidade iha \u00e1rea rural 42% mak seidauk asesu bee moos besik uma, iha aldeia balu fonte bee iha, maibe laiha kanalizasaun, tanba ne\u2019e obriga comunidade sira, liu-liu feto no labarik sira, tenke ba kuru bee iha mota kuak, hodi utiliza ba necessidade loron-loron. Situasaun ida ne\u2019e la [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1249,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[28,63,64],"tags":[],"class_list":["post-1248","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-justisa","category-notisia","category-saude"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1248","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1248"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1248\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4663,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1248\/revisions\/4663"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1249"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1248"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1248"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1248"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}