{"id":1278,"date":"2019-10-12T04:11:52","date_gmt":"2019-10-12T04:11:52","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=1278"},"modified":"2019-10-12T04:16:42","modified_gmt":"2019-10-12T04:16:42","slug":"jornalista-sira-simu-sertifikadu-hosi-formasaun-konaba-salva-ambiente","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2019\/10\/12\/jornalista-sira-simu-sertifikadu-hosi-formasaun-konaba-salva-ambiente\/","title":{"rendered":"Jornalista Sira Simu Sertifikadu Hosi Formasaun Konaba Salva Ambiente"},"content":{"rendered":"<p><strong>Reportazen Santina Lucia Da Costa<\/strong><\/p>\n<p><em><strong>Editor Zevonia Vieira<\/strong><\/em><\/p>\n<p>Konselho Imprensa servisu hamutuk ho UNDP no Sekretariu Estadu Ambiente [SEA], fahe sertifikadu ba jornalista sira ne\u2019ebe tuir ona formasaun konaba salva ambiente durante loron haat.<\/p>\n<p>Tuir Konsellu Imprensa Konselleru, Jos\u00e9 Maria Ximenes katak formasaun loron haat ne\u2019e lao ho susesu, tanba ne\u2019e formasaun ne\u2019e sei bele futuru mai prolonga tan tempu, tanba jornalista sira atu hakerek ba ambiental sei limitadu tebes.<\/p>\n<p>Konselleru Jose Ximenes ho esperansa boot katak, partisipante sira bele haklean liu tan saida mak ambiente, atu nune\u2019e sira bele aplika fali ba iha sira nia media ne\u2019ebe sira servisu ba, nune\u2019e media sira bele f\u00f3 hanoin hamutuk, atu nune\u2019e postura iha sira nia media, normalmente ambiental ne\u2019e importante tebes ba nasaun ida ne\u2019ebe foin harii, preokupasaun tanba ita lahatene ninia ampaktu ne\u2019e saida.<\/p>\n<p>Iha fatin hanesan, Diret\u00f3r Poluisaun Meiu Ambiental, Nelson Madeira hateten, nia apresia tebes programa husi UNDP servisu hamutuk ho konsellu Imprensa atu eleva ko\u00f1esimentu jornalista sira, kona-ba ambiente nian.<\/p>\n<p>Nune\u2019e m\u00f3s partisipante jornalista husi G-RTV, Teotonio Alves Pinto katak, nia tuir formasaun jornalizmu ambiental nia senti orrgulu, tanba hetan tan esperiensia foun ida.<\/p>\n<p><em>\u201cHau senti kontenti tanba mai hetan esperiensia hosi orador balun ne\u2019eb\u00e9 mai ho area diferensa, balun husi akademista, no ambiental rasik fahe formasaun kona-ba oinsa mak jornalista sira ba kobertura iha meiu ambiente ninian\u201d,<\/em> katak Partisipante Jornalista G-RTV Teotonio Alves Pinto.<\/p>\n<p>Partisipante ne\u2019e mos hateten durante loron haat ne\u2019e, nia aprende kona-ba, oinsa halo prevensaun no protesaun ba meiu ambiente, oinsa labele soe lixu arbiru iha fatin publiku, para labele f\u00f3 impaktu negativu ba komunidade.<\/p>\n<p>Maske nune Teotonia rekonnese katak formasaun loron haat la dun sufsiente, tanba atu aprende material ida liu hosi prosesu ida, tanba ne\u2019e mak ba formasaun kontinuasaun karik tenki semana rua ka tolu para aumenta konesimentu diak liu tan.<\/p>\n<p>Teotonio rekomenda ba UNDP, SEA no KI atu halo planu ne\u2019eb\u00e9 diak liu tan, atu kontinua treinamentu refere, atu nune\u2019e f\u00f3 hanoin no haklean ko\u00f1esimentu nafatin ba jornalista sira, oinsa atu halo kobertura iha meiu ambiente ninian, oinsa atu eduka no informa ba ita nia sosiedade sira soe lixu no kuidadu ita nia ambiente.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Santina Lucia Da Costa Editor Zevonia Vieira Konselho Imprensa servisu hamutuk ho UNDP no Sekretariu Estadu Ambiente [SEA], fahe sertifikadu ba jornalista sira ne\u2019ebe tuir ona formasaun konaba salva ambiente durante loron haat. Tuir Konsellu Imprensa Konselleru, Jos\u00e9 Maria Ximenes katak formasaun loron haat ne\u2019e lao ho susesu, tanba ne\u2019e formasaun ne\u2019e sei bele [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1279,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[29,63],"tags":[],"class_list":["post-1278","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meio-ambiente","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1278","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1278"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1278\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1283,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1278\/revisions\/1283"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1279"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1278"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1278"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1278"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}