{"id":13201,"date":"2022-06-02T00:57:21","date_gmt":"2022-06-01T15:57:21","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=13201"},"modified":"2022-06-02T00:57:23","modified_gmt":"2022-06-01T15:57:23","slug":"halekar-lixu-arbitraria-impaktu-hamosu-moras-dengue","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2022\/06\/02\/halekar-lixu-arbitraria-impaktu-hamosu-moras-dengue\/","title":{"rendered":"Halekar Lixu Arbitraria Impaktu Hamosu Moras Dengue"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Hakerek nain Filipio Marques de Jesus<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Introdusaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Molok ezist\u00e9nsia pand\u00e9mia Covid-19 iha Timor-Leste maib\u00e9, antes ne\u2019e moras Dengue hah\u00fa fo amesa maka\u2019as ba sosiedade liu-liu ba labarik minoridade sira iha territoriu laran tomak. Depoiz de estadu Timor-Leste kumpri ordem husi (OMS) hodi dekreta Estadu Emerjensia(EE) iha momentu hanesan pursentu% ba moras Dengue aumenta durante tinan ha\u2019at ikus ne\u2019e.Moras kontajioza refere hamate ona labarik ki\u2019ik iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201c<\/em><em>Anunsiu Dadus Estatistika Nasional Husi Ministeriu Saude(MS) hatudu katak kazu ne\u2019eb\u00e8 registradu ba moras dengue kada tinan &nbsp;aumenta maka\u2019as hahu husi 2018-2022. Tanba iha Tinan 2018 total afetadus hamutuk 330, 2019 total 973, 2020 total 1000, iha 2021 total 1,050, Dili, 26 Marsu 2022 (TATOLI) rejistradu pasienti fulan-janeiru 3.591. Signifika kazu sa\u2019e automatikamente. Husi indikadores hirak ne\u2019e hamate ona ema na\u2019in 10 husi 2018-2021 no 2022 hamate ona 44 \u00f3bitu, liu-liu ba labarik sira ho idade tinan 5 mai kraik tuir kazu ne\u2019eb\u00e8 registradu husi pasientes ne\u2019eb\u00e9 transferensia husi munisipiu sira hanesan: Ermera, Dili, Liqui\u00e7a, Manatuto, Covalima, Ainaro,Aileu, Lautem, RAEOA, &nbsp;&nbsp;Bobonaro, Baucau, Lospalos, Manufahi, Viqueque.\u201d<\/em><em><\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Dengue moras kontajioza ne\u2019eb\u00e9 transmite husi susuk (<em>aedes aygipti <\/em>no<em> aedes alboptictus)<\/em>. Susuk refere dalabarak fasil liu sira moris husi ambiente ne\u2019eb\u00e9 fo\u2019er, du\u2019ut no nakonu ho bee hanesan: bee dalan, bee nalihun, bee ne\u2019eb\u00e9 iha botir, kalen, masa, roda a\u2019at, aqua, vazu, no fatin sira ne\u2019eb\u00e9 fasil atu bee nalihun perigozu ba tempu udan. Ho nune\u2019e atu evita susuk sira labele moris maka estratejikamente obrigadu tenki evita atravez kontrola be\u2019e iha fatin sira ne\u2019eb\u00e9 mensiona iha leten. Alende kontrola bee nalihun sira Orgaun Estadu tenki prepara fasilidade sira hanesan Ai-moruk <em>Abate <\/em>&nbsp;hodi hamate <em>Larva <\/em>iha bee nalihun ne\u2019eb\u00e9 besik komunidade nia hela fatin.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Atu an\u00e1liza ba total numeru registradus husi moras Dengue katak, Orgaun Governu liu-liu ba Ministeriu Sa\u00f9de la toma atensaun seriu no adekuadu hodi prepara fasilidade ba hamate larva, la halo sosializasaun ba komunidade, la dezamina informasaun maka kada fulan susuk sira aumenta no sei implika bo\u2019ot ba sa\u00f9de labarik ki\u2019ik sira nian. Husi kestaun sira ne\u2019eb\u00e9 mosu nia abut fundamental ne\u2019e husi aktus soe lixu arbitraria atr\u00e1vez sidadaun sira ne\u2019eb\u00e9 konsi\u00e9nsia menus atu organiza a\u2019an koloka lixu iha nia fatin sira ne\u2019eb\u00e9 governu prepara ona. Tanba nia impaktu husi soe fo\u2019er arbiru f\u00f3 espasu ba susuk sira atu moris no nia tolun aumenta nia produtividade, normalmente transmite nia a\u2019an ba komunidade liu-liu ba labarik sira ne\u2019eb\u00e9 halimar iha fatin publiku sira ne\u2019eb\u00e9 kontamina husi bee fo\u2019er ne\u2019eb\u00e9 nalihun fasil susuk moris ba. Sidadaun sira ne\u2019eb\u00e9 halibur malu iha familia, no komunidade pelo kontrariu sira laiha gestaun ba lixu atu ordena hodi ba soe iha nia fatin no tuir oras ne\u2019eb\u00e9 determina ona maka foer sira ita la rezolve no nia fo biban ba susuk sira atu moris ba bei-beik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Relasiona ho diskusaun no implementasaun polit\u00edka publika hirak refere iha nasaun laran husi governantes sira nu\u2019udar reprezentante povu ba rezolve lixu nia mekanizmu no orientasaun frazil tebes tanba la reduz lixu maib\u00e9 aumenta kada loron. Ne\u2019e difikuldade seriu ba estadu atu hola medidas foun ba responde no trava susuk sira labele moris tan no lori moras ba labarik minoridade sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cHusi situasaun real hirak ne\u2019e deskreve m\u00f3s iha <strong><em>Konstituisaun (RDTL), Artigu 61(meiu ambiente) Nu. 1<\/em><\/strong><strong> <\/strong>hatete katak:<em> ema hotu-hotu iha direitu atu bele moris saudavel no Ekologikamente atu moris iha Ambiente ne\u2019eb\u00e9 mak m\u00f2s no iha dever atu proteze no hadia ba nia benefisiu agora no ba futuru jerasaun nian. <\/em>No m\u00f2s <em>Governu Timor-Leste kria servisu <strong>Pesoal Limpeza Esgotu(PLE)<\/strong><\/em><strong>,<\/strong> ne\u2019eb\u00e9 kada loron ekipa husi saneamentu sira sempre tuun ba fatin sira atu raut no hamoos, bazeia ba<strong><em> Dekreitu Lei no 33\/2015 <\/em><\/strong>hateten katak:<em> wainhira sidadaun ida soe foer la tuir nia fatin ka la tuir oras ne\u2019eb\u00e8 mak iha hahu husi 4:00-7:00 se kuandu liu husi oras ne\u2019eb\u00e8 mak termina ona sei hetan sansaun no multa osan ho total 1 dolar to\u2018o 50 dolares.\u201d <\/em>Iha sorin seluk<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cHaktuir iha<strong> Deklarasaun Universal Direitus Umanus iha artigu 25 Nu.2<\/strong> hatete katak: inan no labarik sira iha direitu atu hetan tratamentu no tulun espesial. Labarik hotu-hotu husi oan kaben ka laos oan kaben tenki hetan protesaun sosial ne\u2019eb\u00e8 hanesan. <\/em><em>Organizasaun Internasional <strong>World Health Organization (WHO)<\/strong>, depoiz de Segunda Guerra Mundial Konstituisaun WHO (1946) deklara katak \u201cema umanu hotu-hotu iha direitu fundamental atu goza nivel sa\u00f9de ne\u2019eb\u00e8 a\u2019as liu hotu. Depoiz ita nia nasaun ratifika no aplika m\u00f2s iha ita nia nasaun ne\u2019eb\u00e8 preve iha Konstituisaun RDTL artigu 57 konaba (Sa\u00f9de)<\/em><em> \u201c<strong>Xefe Governu Primeiru Ministru Sr. Taur Matan Ruak\u201d<\/strong> ho nia inisiativa voluntarismu hodi implementa servisu limpeza iha sidade&nbsp; dili laran \u201cfulan ida dala ida no akontese iha loron sexta fim do m\u00eas\u201d servisu limpeza ne\u2019e nakloke ba p\u00f9bliku no ba sidadaun ka instituisaun sira.\u201d<\/em><em><\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Atu analiza katak politikamente hare ba lei no programa husi Autoridade sira mesak furak depoiz interesante tebes atu aplika na realidade implementasaun la kondiz ho normas legais sira, tamba komunidade sira kontra tiha regulamentu hirak hotu. Observa iha terenu hatudu katak depoiz de estabelese dekreitu lei refere orgaun relevante la halo monitorizasaun no sosializasaun para hodi buka hatene nia efektividade sira. Governu liu husi ministeriu relevante falta dezaminasaun informasaun ba komunidade sira konaba impaktu negativu husi soe lixu ba komunidade ne\u2019eb\u00e9 hela dok husi estrada publiku, hela iha mota ninin, tasi ibun, no valeta sira atu koloka lixu tuir nia fatin, Iha parte seluk komunidade sira hela ba laiha fatin atu soe lixu no lixu ne\u2019eb\u00e9 governu prepara la besik komunidade, Implementasaun ba lei sobre gestaun lixu no programa politika sira atu reduz lixu ladun seriu hodi sidadaun sira kontra regras no programa hirak ne\u2019e,Falta konsiensia husi sidadaun sira atu tau lixu iha nia fatin.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Oinsa Politika Governu Implementa Gestaun Lixu Ho Diak Hodi Garante Ambiente M\u00f3s Atu Evita Susuk Labele Moris?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tamba Sa Moras Dengue Kada Tinan Aumenta Bei-beik no Afeta Ba Labarik Minoridade Sira Nia Saude?&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">&nbsp;\u201cTuir <strong>Sientista (Thomas R. Dye iha 1972) hatete katak:<\/strong> <em>whatever government choose to do or not to do. Saida deit maka governu deside atu halao ou la halao. <\/em>Tuir <strong>Peritu (William N. Dunn) hateten katak: <\/strong><em>A Public policy is the answer to a problema perceived as public. Politika Publika ne\u2019e hanesan resposta ida hodi hatan ba problema ne\u2019eb\u00e9 publiku infrenta.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Pensamentu kritiku husi espertu rua ne\u2019e sira hatete katak problema hotu-hotu ne\u2019eb\u00e9 sosiedade infrenta iha baze nia responsabilidade moral ne\u2019e husi estadu tamba povu depozita sira nia konfiansa masimu ba sira atu halao kna\u2019ar em nome do povu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cTuir <strong>Chandler dan plato (1988) hatete katak: <\/strong>Politika publika ne\u2019e uza ho strategia rekursus humanus ne\u2019eb\u00e9 iha hodi rezolve problema publika. Politika publika hanesan m\u00f3s intervensi ne\u2019eb\u00e9 halao ho kontinuasaun husi goveruo tamba interese grupu ne\u2019eb\u00e9 menus sorti iha populasaun, nun\u2019ee sira bele&nbsp; moris, no partisipa iha dezenvolvimentu ne\u2019eb\u00e9 iha.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui\u00f1esimentu husi Chandler nian ne\u2019e atu esplika katak ema ne\u2019eb\u00e9 tuur iha estadu tenki iha rekursu umanu ne\u2019eb\u00e9 diak atu assume kargu ho kapasidade diak hodi konstrui sosiedade ida edukadu respeita ba valor demokrasia katak ukun mai husi povu, hamutuk ho povu, fila fali ba povu ida ne\u2019e, tamba nia bele sistematikamente fornese rezultadu ne\u2019eb\u00e9 proporsional.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Halo analiza ba esplikasaun sira husi matenek nain tolu iha leten maka hakerek nain atu konklui katak problema sosial sira ne\u2019eb\u00e9 surge iha sosiedade nia kompetensia tomak ne\u2019e iha estadu liu-liu orgaun ezekutador sira tamba sira maka prepara planu no orsamentu ligadu ho kondisaun moris sidadaun nian. Tamba tuir si\u00eansia hetan esplikasaun katak politika publika hanesan planu estratezia husi individu sira ne\u2019eb\u00e9 halibur malu&nbsp; iha organizasaun nivel a\u2019as ho objeitivu ida ba interese nasional.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Konkluzaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Atu konklui katak saude ema nia nian liu-liu labarik minoridade importante tebes atu kuidadu iha familia, komunidade, no nasaun tamba labarik mak rekursu ba destinu nasaun nian. Ho nune\u2019e hanesan sidadaun mai ita habo\u2019ot ita nia konsiensia hodi hamos ita nia uma-laran, ita nia bairu, ita nia aldeia no suku atu hadok a\u2019an husi transmisaun moras Dengue ba ita nia oan sira. Husu m\u00f2s ba Governu liu-liu ministeriu relevante Ministeriu Sa\u00f9de atu monitorizasaun no dezamina informasaun labele iha de\u2019it Kapital sidade no Munisipiu sira maibe, presiza buka alternativu ba to\u2019o iha area-rurais sira liu-liu ba fatin sira ne\u2019eb\u00e8 fasil halibur be\u2019e-foer no susuk moris ba atu lalais evita susuk labele moris. No husu m\u00f2s ba Ministeriu Sa\u00f9de atu serbisu hamutuk ho autoridade l\u00f2kal sira atu espalha informasaun ba nia emar sira iha sira nia komunidade horik ba. Alende ne\u2019e husu m\u00f2s ba Diresaun Meiu-Ambiente atu fortifika dekreitu lei ba regulariza jestaun lixu iha Kapital Sidade Dili, inklui implementa m\u00f2s iha Kapital Munisipiu no area sira ne\u2019eb\u00e8 fasil atu susuk moris ba.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Bazeia ba parte dahuluk to\u2019o mai parte ikus nian hakerek nain hakarak rekomenda ba governu atu mantein kontrola sidadaun sira atu labele estraga ambiente, tamba ambiente saudavel no beleza signifika halakon no evita susuk labele aumenta. Rekomenda m\u00f3s ba ministeriu saude atu preve programa no\u00a0 orsamentu ho balansu ba programa espesifiku hodi sosa aimoruk, hodi hamate larva sira iha be\u2019e laran. Ba sivitas akademikas sira hotu hola medidas hanesan kontrolu sosial no agenti transformadora atu nafatin halo peskiza ba programa governu atu ezekuta ho loloos tuir duni programa ne\u2019eb\u00e9 aprova ona.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>*(Filipio Marques de Jesus, Departamentu Pol\u00edtika P\u00fablika, Fakuldade Siensia Sosiais, Universidade Nasional Timor Lorosa\u2019e (UNTL) 2022, Ntl:75929896. Emaill address:filipiomarques@gmail.com. Fb:Marques Boanerges)<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Filipio Marques de Jesus Introdusaun Molok ezist\u00e9nsia pand\u00e9mia Covid-19 iha Timor-Leste maib\u00e9, antes ne\u2019e moras Dengue hah\u00fa fo amesa maka\u2019as ba sosiedade liu-liu ba labarik minoridade sira iha territoriu laran tomak. Depoiz de estadu Timor-Leste kumpri ordem husi (OMS) hodi dekreta Estadu Emerjensia(EE) iha momentu hanesan pursentu% ba moras Dengue aumenta durante tinan [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13202,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-13201","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13201","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13201"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13201\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13203,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13201\/revisions\/13203"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13202"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13201"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13201"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13201"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}