{"id":13543,"date":"2022-06-29T15:30:59","date_gmt":"2022-06-29T06:30:59","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=13543"},"modified":"2022-06-29T15:31:00","modified_gmt":"2022-06-29T06:31:00","slug":"banku-mundial-ekonomia-tl-fila-fali-ba-kresimentu-presiza-makina-foun-ba-kresimentu-sustentavel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2022\/06\/29\/banku-mundial-ekonomia-tl-fila-fali-ba-kresimentu-presiza-makina-foun-ba-kresimentu-sustentavel\/","title":{"rendered":"Banku Mundial: Ekonomia TL Fila Fali Ba Kresimentu, Presiza M\u00e1kina Foun Ba Kresimentu Sustent\u00e1vel"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Zevonia Vieira <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste nia ekonomia naun-petrol\u00edferu projeta atu aumenta 3.0 iha 2022, sustenta ho aumentu signifikativu iha despeza no investimentu governu nian, no m\u00f3s rekuperasaun konsumu privadu nian ne\u2019eb\u00e9 hetan apoiu husi in\u00edsiu gradu\u00e1l loke fronteira sira nian. Aumentu presu hah\u00e1n, kombustivel, no eletrisidade ne\u2019eb\u00e9 afeta husi funu iha Ukr\u00e1nia bele lori tempu naruk no bele f\u00f3 impaktu ba prospetu kresimentu iha futuru, tuir edisaun Ju\u00f1u 2022 Banku Mundi\u00e1l nia Relat\u00f3riu Ekon\u00f3miku Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p>Liuhusi komunikadu imprensa ne\u2019ebe Neon Metin asesu relata katak Buffeta husi xoke rua husi COVID-19 no Siklone Tropik\u00e1l Seroja, ekonomia naun-petrol\u00edferu sa\u2019e ho pursentu 1.5 iha tinan 2021. Orsamentu rejistu ho despeza besik porsentu 90 husi BIP reforsa konsumu governu nian. Pakote medida est\u00edmulu fisk\u00e1l lubuk ida ne\u2019eb\u00e9 apoia empregu no rendimentu, hodi permite uma-kain sira mantein sira-nia gastu sira. Maib\u00e9, kresimentu ida ne\u2019e mosu tanba resesaun iha 2017, 2018, no 2020 ne\u2019eb\u00e9 husik Timor-Leste nia Produtu Internu Brutu (PIB) ki\u2019ik liu kompara ho tinan 2016.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cNe\u2019e pozitivu tebes tanba haree katak Timor-Leste fila fali ba kresimentu ekon\u00f3miku hafoin tinan hirak ne\u2019eb\u00e9 dif\u00edsil tebes\u201d, <strong>tenik Diret\u00f3r Banku Mundi\u00e1l Indon\u00e9zia no Timor-Leste Satu Kahkonen<\/strong>.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cMaski projeta katak kresimentu sei kontinua iha taxa ne\u2019eb\u00e9 hanesan iha tinan 2023, inflasaun ne\u2019e sei iha impaktu ba rekuperasaun iha tempu naruk. Reforma estrutura nian sira sei sai fundament\u00e1l tebes atu estabelese baze ba kreximentu ne\u2019eb\u00e9 diversifikadu no reziliente liu t\u00e1n iha futuru.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Tuir relat\u00f3riu ne\u2019e, presiza estrat\u00e9jia ida atu hat\u00e1n ba dezafiu sira ba prazu badak no prazu m\u00e9diu. Pol\u00edtika fisk\u00e1l tenke iha objetivu atu proteje ema vulner\u00e1vel sira husi folin ai-han no kombust\u00edvel ne\u2019eb\u00e9 sa\u2019e, liu-liu liu husi asist\u00e9nsia espes\u00edfika. Governu bele promove asaun pol\u00edtika hodi hamenus presu ai-han liu husi aumenta produtividade agrikultur\u00e1l no hasa\u2019e nutrisaun liu husi diversifikasaun produsaun dom\u00e9stiku.<\/p>\n\n\n\n<p>Diversifikasaun ekonomia liu husi dezenvolvimentu seit\u00f3r exportasaun importante ba kresimentu sustent\u00e1vel. Iha parte enerjia nian, efisi\u00e9nsia husi jerasaun eletrisidade nian no provizaun sira tenke hadi\u2019a, hodi nune\u2019e bele f\u00f3 impaktu pozitivu ba orsamentu no hamenus ain-fatin karbonu nasaun nian. Diversifikasaun fonte enerjia inklui enerjia renov\u00e1vel, tenke esplora liu tan.<\/p>\n\n\n\n<p>Relat\u00f3riu ne\u2019e m\u00f3s inklui foka espesi\u00e1l ida ba Kapit\u00e1l Umanu (HC) \u2013 ne\u2019eb\u00e9 refere ba ko\u00f1esimentu, kompet\u00e9nsia, no sa\u00fade ne\u2019eb\u00e9 mak ema akumula durante sira nia moris, atu nune\u2019e ema ida-idak bele hala\u2019o ninia potensi\u00e1l tomak. Sasukat husi \u00cdndise Kapit\u00e1l Umanu (HCI), labarik ida ne\u2019eb\u00e9 moris iha Timor-Leste ohin loron sei sai 45% produtivu nu\u2019udar ema adultu kompara ho nia-an se nia bele hetan edukasaun kompletu no sa\u00fade ne\u2019eb\u00e9 di\u2019ak.<\/p>\n\n\n\n<p>Risku husi Fundu Mina-Rai ne\u2019eb\u00e9 sei hotu iha d\u00e9kada tuir mai \u2013 ekonomia ne\u2019eb\u00e9 depende ba minarai no permite hasa\u2019e gastu ho forsa \u2013 katak povu Timor-Leste rasik presiza sai motor ba kresimentu ekon\u00f3miku nasaun nian. Ho pursentu 37 husi populasaun ho tinan 15 ba kraik, deze\u00f1a intervensaun ne\u2019eb\u00e9 efetivu hodi investe ba ema sira atu akumula no proteje kapit\u00e1l umanu ne\u2019e importante tebes.<\/p>\n\n\n\n<p>Maski antes hasoru pandemia ne\u2019e, iha dezafiu urjente sira; pur ezemplu 47% balu husi labarik ra\u2019es badak sira, no estudante barak mak hetan rezultadu aprendizajen ne\u2019eb\u00e9 ladun di\u2019ak tanba n\u00edvel prestasaun servisu edukasaun ne\u2019eb\u00e9 ki\u2019ik. Dezafiu hirak ne\u2019e sai todan liu tan tanba pandemia COVID-19 ne\u2019eb\u00e9 perturba prestasaun servisu, porezemplu rezulta taka eskola no lakon aprendizajen ne &#8216;eb\u00e9 afeta 45% husi labarik eskola.<\/p>\n\n\n\n<p>Fokus diak ida ba investimentu kapit\u00e1l umanu mak importante ba Timor-Leste nia kresimentu longu prazu. Investimentu kapit\u00e1l umanu la\u2019os deit kontribui ba kresimentu ekon\u00f3miku, maib\u00e9 investimentu hirak ne\u2019e m\u00f3s kontribui efetivu atu hamenus ki\u2019ak. Aumenta investimentu kapit\u00e1l umanu tipikamente benefisia ema ki\u2019ak sira liu husi hadi\u2019ak defisi\u00e9nsia no lakuna sira servisu nian, no hamenus dezigualdade sira.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Zevonia Vieira Timor-Leste nia ekonomia naun-petrol\u00edferu projeta atu aumenta 3.0 iha 2022, sustenta ho aumentu signifikativu iha despeza no investimentu governu nian, no m\u00f3s rekuperasaun konsumu privadu nian ne\u2019eb\u00e9 hetan apoiu husi in\u00edsiu gradu\u00e1l loke fronteira sira nian. Aumentu presu hah\u00e1n, kombustivel, no eletrisidade ne\u2019eb\u00e9 afeta husi funu iha Ukr\u00e1nia bele lori tempu naruk [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13544,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-13543","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13543","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13543"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13543\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13545,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13543\/revisions\/13545"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13544"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13543"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13543"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13543"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}