{"id":13566,"date":"2022-06-30T23:27:36","date_gmt":"2022-06-30T14:27:36","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=13566"},"modified":"2022-06-30T23:27:41","modified_gmt":"2022-06-30T14:27:41","slug":"estadu-tenke-pratika-diak-liu-tan-partisipasaun-publiku-no-transparensia-haktuir-klasifikasaun-internasional","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2022\/06\/30\/estadu-tenke-pratika-diak-liu-tan-partisipasaun-publiku-no-transparensia-haktuir-klasifikasaun-internasional\/","title":{"rendered":"Estadu Tenke Pratika Di\u2019ak Liu Tan Partisipasaun P\u00fabliku no Transpar\u00e9nsia Haktuir Klasifikasaun Internasion\u00e1l"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain La&#8217;o Hamutuk<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Introdusaun<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Foin lalais ne\u2019e 30 Maiu 2022, Parseiru Orsament\u00e1l Internasion\u00e1l (International Budget Partnership &#8211; IBP) f\u00f3 sai rezultadu husi peskiza (Open Budget Survey &#8211; OBS) 2021 ne\u2019eb\u00e9 hatudu mudansa di\u2019ak iha sasukat balu kompara ba iha periodu survey sira liu ba. Survey ida ne\u2019e avalia nivel transpar\u00e9nsia, partisipasaun husi p\u00fabliku, no fiskalizasaun iha prosesu orsament\u00e1l iha nasaun 120 inklui Timor-Leste. Rezultadu survey ida ne\u2019e hatudu katak val\u00f3r ba transpar\u00e9nsia husi nasaun 120 mak atinje kuaze 20% kompara ho 2008. Jer\u00e1lmente Timor-Leste nia transpar\u00e9nsia aumenta, no ida ne\u2019e di\u2019ak liu kompara ho m\u00e9diu mundi\u00e1l. Maib\u00e9 val\u00f3r partisipasaun nafatin hetan konsiderasaun ki\u2019ik tebes kompara ba 2015-2017, ne\u2019eb\u00e9 kuaze menus sorin balu husi nivel m\u00e9diu mundi\u00e1l ka pi\u00f3r liu. Seluk, maske val\u00f3r fiskalizasaun hatudu progresu di\u2019ak, maib\u00e9 estadu Timor-Leste presiza duni atu estabelese instituisaun ida atu realiza fiskalizasaun ba orsamentu. \u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Oins\u00e1 Rezultadu Survey OBS ba Timor-Leste?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ba rezultadu tinan ida ne\u2019e, Timor-Leste nia val\u00f3r hatudu mudansa ne\u2019eb\u00e9 di\u2019ak tebes kompara ho periodu sira liu ba, val\u00f3r transpar\u00e9nsia aumenta ba 52 husi 100 no val\u00f3r fiskalizasaun orsamentu ba 56 husi 100. Maske nune\u2019e, nasaun ida ne\u2019e seidauk hatudu nia kometimentu loloos atu promove partisipasaun ema hotu nian, tanba la konsege hatudu mudansa, val\u00f3r partisipasaun aumenta pontu ida de\u2019it kompara ho survey 2019, ba 7 husi 100. Gr\u00e1fiku tuir mai hatudu progresu ba mudansa iha val\u00f3r Timor-Leste ho m\u00e9diu mundi\u00e1l sira dezde tinan 2015<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"788\" height=\"415\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/Lao-1.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-13568\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/Lao-1.png 788w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/Lao-1-300x158.png 300w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/Lao-1-768x404.png 768w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/Lao-1-640x337.png 640w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/Lao-1-681x359.png 681w\" sizes=\"auto, (max-width: 788px) 100vw, 788px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p>Karik ami reko\u00f1ese ba situasaun global hanesan pandemia bele hamosu nesesidade urjente maib\u00e9 ida ne\u2019e la\u2019\u00f3s sai razaun atu Governu Timor-Leste la halo konsultasaun ho p\u00fabliku durante prosesu preparasaun, fiskalizasaun too iha prosesu ezekusaun orsamentu. Hafoin halibur informasaun no dadus sira husi OBS 2021 remata, iha tinan rua ikus Governu iha esforsu balu atu halo mudansa ba pol\u00edtika sira hanesan mudansa ba Lei Enkuadramentu Orsament\u00e1l too iha Lei ikus ba Lei Grande Opsaun do Planu. Mezmu nune\u2019e, ami haree katak laiha espasu nato\u2019on ba Parlamentu rasik nud\u00e1r \u00f3rgaun importante atu estuda no analiza kle\u2019an ba proposta ne\u2019eb\u00e9 hato\u2019o husi Governu, inklui Lei hirak ne\u2019e aprovadu de\u2019it husi Parlamentu lah\u00f3 konsultasaun ne\u2019eb\u00e9 kle\u2019an ba p\u00fabliku.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"809\" height=\"509\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lao-1-1.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-13569\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lao-1-1.png 809w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lao-1-1-300x189.png 300w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lao-1-1-768x483.png 768w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lao-1-1-668x420.png 668w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lao-1-1-640x403.png 640w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lao-1-1-681x428.png 681w\" sizes=\"auto, (max-width: 809px) 100vw, 809px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p>Bazeia ba relat\u00f3riu foun, Timor-Leste kuaze kumpre sasukat xave sira hodi publika dokumentu importante kona ba orsamentu. Husi total livru orsamentu ualu, ba survey ida ne\u2019e hatudu dokumentu 2 de\u2019it mak tarde tebes atu f\u00f3 sai ba p\u00fabliku hanesan Pre-Budget Statement no Mid-Year Report. Maske hatudu iha figura leten Timor-Leste nia pozisaun m\u00e9diu kompara ho nasaun sira hanesan Mal\u00e1zia, Vietnam, Kamboja no Myanmar, nasaun ne\u2019e nafatin pi\u00f3r liu kompara ho nasaun Indon\u00e9zia, Filipina no Tail\u00e1ndia.<\/p>\n\n\n\n<p>Haktuir ba investigad\u00f3r prinsip\u00e1l husi La\u2019o Hamutuk ba survey ida ne\u2019e salienta katak maske Timor-Leste hatudu val\u00f3r aumentu iha transpar\u00e9nsia, presiza nafatin hatudu esplikasaun ne\u2019eb\u00e9 klaru liu tan ba dadus no projesaun sira liu-liu ba iha reseita no despeza sira ne\u2019eb\u00e9 tenke refleta ba kondisaun atu\u00e1l, inklui hatudu projesaun s\u00e9riu liu hodi tetu ba kondisaun Fundu Petrol\u00edferu ne\u2019eb\u00e9 besik atu mamuk ba tinan sira tuir mai. Maske asuntu FP la hola parte iha survey ida ne\u2019e, bainhira ko\u2019alia kona ba transpar\u00e9nsia signifika entidade hotu iha Governu presiza hatudu sira nia kometimentu atu kumpre no f\u00f3 val\u00f3r ba transpar\u00e9nsia ne\u2019e rasik, inklui publikasaun ba informasaun importante sira, hanesan ezemplu relat\u00f3riu anu\u00e1l FP ne\u2019eb\u00e9 publika tarde no la fornese informasaun konsistente kona ba val\u00f3r empr\u00e9stimu husi FP ba TimorGap.<\/p>\n\n\n\n<p>Aleinde ne\u2019e, tuir investigad\u00f3r ne\u2019e katak importante m\u00f3s ba Governu liu husi Lei\u00a0 Nu.2\/2022, Lei Enkuadramentu Orsament\u00e1l ida ne\u2019e atu hadi\u2019ak liu tan transpar\u00e9nsia iha prosesu orsamentu sira no kria m\u00f3s oportunidade ba partisipasaun p\u00fabliku.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"825\" height=\"547\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lao-2.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-13570\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lao-2.png 825w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lao-2-300x199.png 300w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lao-2-768x509.png 768w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lao-2-633x420.png 633w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lao-2-640x424.png 640w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/lao-2-681x452.png 681w\" sizes=\"auto, (max-width: 825px) 100vw, 825px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p>Investigad\u00f3r prinsip\u00e1l ba Timor-Leste iha survey ida ne\u2019e, peskizad\u00f3ra La\u2019o Hamutuk Eliziaria Febe Gomes, nota katak \u201cAmi apresia ba esforsu Governu atu f\u00f3 espasu uitoan ba sosiedade siv\u00edl atu asiste konsultasaun iha prosesu formulasaun orsamentu liu husi soru mutu jornada orsament\u00e1l, maib\u00e9 karik di\u2019ak liu tan atu loke espasu m\u00f3s ba prosesu formulasaun iha nivel minist\u00e9riu sira no m\u00f3s iha Komisaun Revizaun Orsamentu Pol\u00edtika (KROP) antes hetan aprovasaun husi Konsellu Ministru no submete ba parlamentu, tanba soru mutu jornada orsament\u00e1l la\u2019\u00f3s fatin atu deside, nune\u2019e di\u2019ak tebes atu maximiza partisipasaun sosiedade siv\u00edl no reprezentante p\u00fabliku hah\u00fa kedas husi in\u00edsiu too iha nia revizaun. Haktuir ba val\u00f3r iha leten hatudu katak Timor-Leste nafatin iha nivel aseitavel nia okos kompara ho nasaun Vietnam ne\u2019eb\u00e9 konsege hadi\u2019ak nivel partisipasaun.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cTimor-Leste iha oportunidade boot liu atu hadi\u2019ak no atu promove liu tan partisipasaun, tanba ita hatudu ona ba mundu katak ita respeita tebes valor demokr\u00e1tiku, nune\u2019e iha duni dalan atu ba oin promove no inklui ema hotu nia opiniaun no partisipasaun iha nivel desizaun pol\u00edtika. Nune\u2019e, povu hotu iha Timor-Leste bele sente sai na\u2019in ba desizaun sira no sira bele fiar no hatene katak sira nia osan Governu uza duni atu hadi\u2019ak sira nia moris.\u201d <\/em><\/p>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\">Implikasaun Rezultadu OBS ba Timor-Leste<\/h1>\n\n\n\n<p>Bazeia ba esperi\u00e9nsia La\u2019o Hamutuk nud\u00e1r organizasaun sosiedade siv\u00edl ne\u2019eb\u00e9 tau matan ba prosesu orsament\u00e1l, investigad\u00f3r observa katak Parlamentu Nasion\u00e1l iha vontade di\u2019ak atu partilla informalmente ho ami ba relat\u00f3riu no pares\u00e9r husi alterasaun ba Lei Orsamentu sira, maske dala ruma ami la hetan konvite atu hato\u2019o direta ami nia testemu\u00f1a ba proposta lei sira. Entretantu, ami nafatin enkoraja Parlamentu inklui instituisaun sira atu publika informasaun no materiais sira ne\u2019e ho ofisialmente iha lian ne\u2019eb\u00e9 fasil atu komprende no iha fatin ne\u2019eb\u00e9 ema hotu bele asesu.<\/p>\n\n\n\n<p>Ezemplu ida foin lalais akontese mak bainhira Governu hato\u2019o proposta ba retifikasaun ba Lei OJE 2022 iha Maiu tinan ne\u2019e ho pedidu atu halo diskusaun ho kar\u00e1kter urj\u00e9nsia no la konsege loke espasu no informa ba p\u00fabliku. Situasaun ne\u2019e hatudu frakeza boot iha partisipasaun tanba la envolve sosiedade siv\u00edl no p\u00fabliku atu hato\u2019o opiniaun ka sujestaun ruma. Maske ami apresia relat\u00f3riu no pares\u00e9r Komisaun C Parlamentu Nasion\u00e1l nian ba Lei ida ne\u2019e, konsiente katak Governu nia Espozisaun Motivu susar atu justifika nia urj\u00e9nsia, maioria deputadu f\u00f3 tiha ona votu a fav\u00f3r ba proposta husi proposta urj\u00e9nsia ida ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p>Objetivu husi survey OBS ida ne\u2019e, atu ajuda nasaun ida-idak inklui Timor-Leste bele konsidera povu nud\u00e1r sentru ba tetu hotu iha prosesu orsament\u00e1l estadu nian inklui sira m\u00f3s bele nafatin akompa\u00f1a oins\u00e1 Governu jere sira nia osan no oins\u00e1 gasta ho prudente liu no bele responde duni ba povu sira nia nesesidade. Dadus no informasaun sira iha survey ida ne\u2019e koleta husi sosiedade siv\u00edl independente no iha ko\u00f1esimentu kle\u2019an ba orsamentu no akompa\u00f1a prosesu orsamentu sira, ne\u2019eb\u00e9 la hola parte ba kualk\u00e9r grupu ka parte ida. Hafoin rezultadu hirak ne\u2019e hetan revizaun husi entidade relevante hanesan avaliad\u00f3r no reprezentante Governu rasik liu husi MF hodi avalia no f\u00f3 koment\u00e1riu antes informasaun hirak ne\u2019e publika.<\/p>\n\n\n\n<p><br><a href=\"http:\/\/www.laohamutuk.org\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">La\u2019o Hamutuk<\/a> nafatin kontinua servisu hamutuk ho maluk sosiedade siv\u00edl sira inklui fahe nafatin informasaun atu\u00e1l no real ba p\u00fabliku hodi asegura katak Governu nafatin tau atensaun aas ba limitasaun sira ne\u2019eb\u00e9 ita iha, liu-liu ba kondisaun ne\u2019eb\u00e9 besik ona tama ba rai-naruk fisk\u00e1l (<em>fiscal cliff<\/em>) tanba de\u2019it riku soin limitadu no \u00faniku ne\u2019eb\u00e9 tuir projesaun sei remata ba tinan balu tuir mai. Ami m\u00f3s servisu hamutuk ho IBP atu ajuda kapasita maluk sosiedade siv\u00edl sira iha nivel nasion\u00e1l no lok\u00e1l atu komprende no hatene kle\u2019an liu oins\u00e1 hala\u2019o advokasia no halo analiza rasik ba orsamentu sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Ba informasaun kle\u2019an liu tan bele liga ba link tuir mai:<\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/internationalbudget.org\/sites\/default\/files\/country-surveys-pdfs\/2021\/open-budget-survey-timor-leste-2021-en.pdf\">https:\/\/internationalbudget.org\/sites\/default\/files\/country-surveys-pdfs\/2021\/open-budget-survey-timor-leste-2021-en.pdf<\/a> no ba informasaun adision\u00e1l bele direta vizita: <a href=\"https:\/\/www.laohamutuk.org\/issues.html#Finances\">https:\/\/www.laohamutuk.org\/issues.html#Finances<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain La&#8217;o Hamutuk Introdusaun Foin lalais ne\u2019e 30 Maiu 2022, Parseiru Orsament\u00e1l Internasion\u00e1l (International Budget Partnership &#8211; IBP) f\u00f3 sai rezultadu husi peskiza (Open Budget Survey &#8211; OBS) 2021 ne\u2019eb\u00e9 hatudu mudansa di\u2019ak iha sasukat balu kompara ba iha periodu survey sira liu ba. Survey ida ne\u2019e avalia nivel transpar\u00e9nsia, partisipasaun husi p\u00fabliku, no [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13571,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-13566","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13566","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13566"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13566\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13572,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13566\/revisions\/13572"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13571"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13566"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13566"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13566"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}