{"id":13578,"date":"2022-07-01T21:19:36","date_gmt":"2022-07-01T12:19:36","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=13578"},"modified":"2022-07-01T21:19:39","modified_gmt":"2022-07-01T12:19:39","slug":"timor-oan-servisu-nasaun-seluk-hare-ajensia-legal-lae-sai-vitima-trafiku-humanu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2022\/07\/01\/timor-oan-servisu-nasaun-seluk-hare-ajensia-legal-lae-sai-vitima-trafiku-humanu\/","title":{"rendered":"Timor-Oan Servisu Nasaun Seluk Hare Ajensia Legal Lae Sai Vitima Trafiku Humanu"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Hakere nain Mois\u00e9s Vicente<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Artigo ida ne\u2019e hare husi situasaun real ne\u2019eb\u00e9 akontese iha rai doben Timor-Leste, iha ne\u2019eb\u00e9 ema joventude Timor-oan barak maka hakarak sai nadodon ba nasaun seluk hodi buka servisu hodi sustenta moris loron-loron nian. Iha semana hirak liu b\u00e1, publikasaun iha m\u00e9dia nasional sira hanesan Jornal di\u00e1riu INDEPENDENTE, jornal Suara Timor-Lorosa\u2019e, jornal Timor Post, jornal Dili Post, jornal Diario Nacional no media <em>online<\/em> sira seluk, <em>facebook<\/em>, <em>WA<\/em>, informasaun ne\u2019e viral los kona-b\u00e1 ajensia ilegal balu iha Dili fasilita joventude Timor-oan sira atu ba servisu iha rai liur. Iha ne\u2019eb\u00e9 ajensia ilegal sira ne\u2019e hanesan Fundasaun Dezenvolvimentu Comunidade Timor-Leset (FDCTL) halo rekrutamentu joventude lubuk ida, joventude hamutuk 106 atu ba servisu iha rai liur, balu ba Malaysia no balu ba iha Abu Dhabi. Iha evidensia hatudu katak ajensia ilegal balu iha Timor, halo rekruta joventude hamutuk 106, no balu sai vitima ba trafiku humanu hanesan joventude feto nain 7 no mane nain 3 sai vitima ba trafiku humanu iha ema nia nasaun seluk ne\u2019eb\u00e1. Iha ne\u2019e hakerek nain hakarak hato\u2019o orgulhu familia vitima no ita hotu nia orgulhu ba autoridade sira seguransa sira hanesan Pol\u00edcia Cient\u00edfica e de Investiga\u00e7\u00e3o Criminal (PCIC) bele atua tiha ona ajensia ilegal iha autor nain tolu (3) ho insial MV, HdS, no JG ne\u2019eb\u00e9 halo fasilita transaksaun rekrutamentu ho ilegal no hamosu ba trafiku humanu ba iha nasaun seluk. Ita nia ema joventude Timor-oan ba faan tutan ba iha Indonesia, ba Malaysia no ba to\u2019o Abu Dhabi. Ita nia nasaun Timor-Leste ita hotu reko\u00f1ese duni katak sei menus kampu trabalho, atu servisu rasik iha ita nia rain, no oinsa maka Timor-oan bele servisu rasik iha ita nia rain. Durante Timor-Leste Ukun Rasik-An tinan 20 liu ona, industria bo\u2019ot sira seidauk tama mai iha Timor-Leste. Ita foin hare maka kompa\u00f1a bo\u2019ot balu ne\u2019e hanesan kompa\u00f1a HEINEKEN, kompa\u00f1a fabrika SEMENTE iha Caisido Munisipiu Baucau. <em>Sera que<\/em> ida ne\u2019e Estado ka Governo maka fraku atu halo loby?. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Informasaun husi <em>Secret\u00e1rio de Estado da Forma\u00e7\u00e3o Profissional e Emprego<\/em> (SEFOPE), Sr. Alarico de Ros\u00e1rio dehan katak husu ba Timor-oan sira ne\u2019eb\u00e9 servisu iha nasaun seluk, tanba iha sidadaun Timor-oan balun sai broker faan tutan Timor-oan sira ba ajensia seluk. \u201cTimor-oan balu ba envolve iha nasaun seluk, imi foin to\u2019o ba sira sei lori imi faan ba ajensia seluk, maski imi nia salariu diak mais sira mos hetan oportunidade mos makaas, hetan lukru husi sira faan imi ne\u2019e,\u201d Alarico do Rosario haktuir hafoin halao despedida ba traballador Timor-oan nain 77 ne\u2019eb\u00e9 atu ba servisu iha Australia, iha Salaun <em>Tower<\/em> Fatuhada, Segunda (27\/06). <em>(Fontes: Jornal Timor Post, 28.06.2022). <\/em>Iha ne\u2019e hakerek nain halo pergunta ba Governo, tamba sa maka to\u2019o agora Governo ida ne\u2019e labele halo loby ba nasaun seluk, hodi dada investor mai Timor hodi loke kampu trabalhu ruma ka lori kompa\u00f1a estranjeiru ruma lori ninia industria foun ba joventude Timor-Leste. Hodi nune\u2019e joventude sira Timor-oan bele servisu rasik iha ninia rai rasik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Saida maka liafuan trafiku umanu? <a href=\"http:\/\/www.fundasaunmahein.org\/2013\/10\/03\/forma-foun-operasaun-krime-organizadu-iha-timor-leste\/\">Trafiku umanu<\/a> maka asaun <a href=\"http:\/\/www.fundasaunmahein.org\/2013\/10\/03\/forma-foun-operasaun-krime-organizadu-iha-timor-leste\/\">krime organizadu<\/a> ne\u2019eb\u00e9 organiza husi ema ka grupu ida hodi esplora ema seluk nia moris ka negosiu ema nia moris. Ho nia objetivu atu hetan osan ka lukru bo\u2019ot husi prosesu trafiku; Atu sira bele fa\u2019an vitima sira ba ema ne\u2019eb\u00e9 maka bele tau matan ba sira nia explorasaun; Atu sira servisu ho fasil no atu hetan traballador ne\u2019eb\u00e9 baratu no gratiuta. Lei Kodigu Penal Timor-Leste 2009 deskreve kona-b\u00e1 <a href=\"http:\/\/www.fundasaunmahein.org\/2013\/08\/15\/organized-crime-increases-civilian-recruitment\/\">trafiku umanu ka trafiku ho ema<\/a> maka ema ne\u2019eb\u00e9 rekruta, aliena, sede, adkire, transporta, transfere, aloja ka akolle ema ruma, ho ameasa, forsa ka koasaun oin seluk tan, ho raptu, ho fraude, ho enganu, tamba abuza nia autoridade ka abuzu ema ne\u2019e nia situasaun vulneravel, ka tanba&nbsp; entrega ka simu pagamentu ka benef\u00edsiu ruma hodi hetan konsentimentu husi ema ne\u2019eb\u00e9 iha autoridade ba ema seluk, hodi hetan explorasaun nia objetivu. <em>(Fontes: Relatoriu Fundasaun Mahein, 31 Agostu 2016<\/em>). Nasaun Timor-Leste nia Lei forte los, atu kombate krime trafiku umanu, krime organizadu sira ne\u2019e. Iha ne\u2019eb\u00e9 Lei Kodegu Penal Timor-Leste<em>, <\/em>iha <em>Artigo 163 Tr\u00e1fico de pessoas<\/em>hateten nune\u2019e:<em>(1).Quem recrutar, alienar, ceder, adquirir, transportar, transferir, alojar ou acolher pessoas, recorrendo \u00e0 amea\u00e7a, ao uso da for\u00e7a ou a outras formas de coac\u00e7\u00e3o, ao rapto, \u00e0 fraude, ao engano, ao abuso de autoridade ou de situa\u00e7\u00e3o de vulnera\u00adbilidade, ou mediante a entrega ou aceita\u00e7\u00e3o de pagamentos ou benef\u00edcios, para obter o consentimento de uma pessoa que tem a autoridade sobre outra, para alcan\u00e7ar os fins de explora\u00e7\u00e3o, \u00e9 punido com pena de pris\u00e3o de 8 a 20 anos. (2).<\/em><em> Incorre na pena prevista no n\u00famero anterior, quem recrutar, o transportar, transferir, alojar ou acolher um menor de 17 anos para fins de explora\u00e7\u00e3o mesmo que n\u00e3o envolva nenhum dos meios referidos no n\u00famero anterior. (3). Para efeitos de aplica\u00e7\u00e3o do disposto no presente artigo, a explora\u00e7\u00e3o deve incluir, pelo menos, a explora\u00e7\u00e3o da pros\u00adtitui\u00e7\u00e3o de outrem ou outras formas de explora\u00e7\u00e3o sexual, o trabalho ou servi\u00e7os for\u00e7ados, a escravid\u00e3o ou pr\u00e1ticas similares \u00e0 escravid\u00e3o, a servid\u00e3o ou a extrac\u00e7\u00e3o de \u00f3rg\u00e3os. (4). O consentimento da v\u00edtima \u00e9 irrelevante, se tiverem sido utilizados qualquer dos meios referidos no n\u00famero 1.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha lidun seluk, Timor-oan hotu tenke kuidadu, tamba ema nasaun seluk aproveita Timor-oan fasil bele halo rekruta ba krime&nbsp; organizadu. Uluk organizasaun Sosiedade Sivil sira hanesan Fundasaun Mahein (FM) halo peskiza no monitorizasaun iha Timor-Leste katak ema estranjeiru hafasil halo rekruta trafiku umanu, krime&nbsp; organizadu no prostituisaun no seluk-seluk tan. Timor-Leste mos tama ona <em>lampu<\/em> <em>hijau<\/em> ba Grupu <em>Islamic State of Iraq and Syria (ISIS ) <\/em>sira&nbsp; bele tama mai iha nia nasaun Timor-Leste. Ita hotu hatene katak grupu <em>ISIS<\/em> ne\u2019e grupu organizasaun Terorista ida, ne\u2019eb\u00e9 maka gosta oho ema, gosta halo problema ho ema. Iha ne\u2019e, Timor-oan ema hafasil rekruta tamba ita hotu, kria grupu oin-oin iha ita nia nasaun Timor-Leste. Tamba ne\u2019e maka iha ne\u2019e hakerek nain kontinua alarma ba autoridade seguransa sira iha Timor-Leste hanesan Policia Cient\u00edfica e de Investiga\u00e7\u00e3o Criminal (PCIC), Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) liu husi, Unidade Patrullamentu Fronteira (UPF), Servisu Intelejensia Pol\u00edsia, no forsa F-FDTL tenke kontinua halo patrullamentu makas, iha Fronteira Terrestre, Fronteira Maritima, Aero Portu Prezidente Nicolau Lobato Comoro, Dili, Aero Portu Covalima, Aero Portu Baucau, no Aero portu Oecusse, nomos iha Portu Dili (<em>Pelabuhan<\/em>) sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha sorin seluk, Komandante Jeral Pol\u00edsia Nasional Timor-Leste (PNTL), Komis\u00e1riu Pol\u00edsia, Faustino da Costa relata katak kazu barak ho ind\u00edsiu trafiku humanu, sai sujeitu ba investigasaun Pol\u00edsial, tanba la emprega ema tuir kumprimisu ne\u2019eb\u00e9 atu kombate trafiku humanu nafatin respeita valor kultural no tradisaun nune\u2019e labele monu ba lasu. \u201cHau nia observasaun, buat ida <em>que <\/em>importante maka respeita valor kultural no tradisaun atu labele monu ba lasu. Durante ne\u2019e ita hare, iha passadu, empreza konstrutora sempre uza ema liur, ho razaun katak Timor-oan servisu la efetivu ho sira lori ema husi Tail\u00e1ndia no Filipina, tanba sira konsideradu profession\u00e1l, maib\u00e9 lolos uza sira ba fali buat seluk\u201d hakruir Komandante Jeral PNTL ba jornalista, iha Palasiu Prezidensial Bairu-Pite, Dili, foin lalais ne\u2019e. Nomos, Diretora Komissaun Nasional b\u00e1 Luta Kontra Trafiku Humanu, Marcelina Tilman b\u00e1 periodu Novembru 2021 to\u2019o Marsu 2022 hateten entidade ne\u2019e rekolla rejistu kazu husi PNTL, Minist\u00e9riu P\u00fabliku no prosesu balun ne\u2019eb\u00e9 maka hetan ona desizaun husi Tribunal. \u201cDadus balun husi Minist\u00e9riu P\u00fabliku, tanb\u00e1 prossesu barak maka dehan trafiku humanu maib\u00e9 to\u2019o iha ne\u2019eb\u00e1 investigasaun konfirma, motivu kazu ne\u2019e seluk fali. Nune\u2019e kazu balun husi PNTL ami tenke konfere ho Minist\u00e9riu Publiku,\u201d hasara Marcelina Tilman. Komisaun ne\u2019e estabelese fulan Novembru tinan 2021 no konfirma kazu 2 ne\u2019eb\u00e9 maka konsideradu hanesan trafiku humanu, prosesu 53 maka pendenti hela no balun arkiva ona, konforme dadus investigasaun husi PNTL no Minist\u00e9riu P\u00fabliku. <em>(Fontes: Jornal Dili Post, 1 de Maio de 2022).<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ikus liu taka, rekomendasaun ruma ba VIII Governo Konstitusional iha responsabilidade ne\u2019eb\u00e9 lideradu husi Primeiru Ministru (PM), Taur Matan Ruak, liu husi SEFOPE, MNEC bele ka lae dada kompa\u00f1a investor bo\u2019ot sira mai iha Timor-Leste?. Labele ema China, Indonesia, Filipina, Singapura sira buruh kasar mos lori hotu husi sira nia nasaun maka mai iha Timor-Leste. Buruh kasar ne\u2019e ema joventude Timor-oan mos bele halo servisu refere. Husu ba joventude Timor-oan oan ne\u2019eb\u00e9 servisu ona iha nasaun seluk Portugal, Spanyol, Korea do Sul, Inglatera, Irlandia, Jerman, Australia, Dubai kontinua hatudu ita nia disiplina, etika &amp; moral servisu ba ema seluk, hodi nune\u2019e ema nia kompa\u00f1a iha ne\u2019eba kontinua f\u00f3 kontratu servisu nafatin. Ba ajensia sira legal iha Timor-Leste hanesan INCANTO Group, Partidu Os Verdes de Timor atu haruka joventude Timor-oan ba nasaun seluk, tenke halo mos <em>Dadus Data Base.<\/em> Nomos halo akordu kontratu servisu uluk ho kompa\u00f1a refere, hodi nune\u2019e joventude Timor-oan labele sai vitima iha ema nia nasaun ne\u2019eb\u00e1. Nune\u2019e ita bele antisipa antes, kompa\u00f1a refere halo violasaun ruma hasoru trafiku humanu ba ita nia ema Timor-oan ne\u2019eb\u00e9 servisu iha nasaun seluk. Husu ba joventude Timor-oan hotu-hotu iha Timor-Leste, se karik buka ajensia ruma atu fasilita ba servisu iha nasaun seluk, uluk nanai tenke hare uluk lai ajensia ne\u2019eb\u00e9 legal no ajensia ilegal ne\u2019e la bele. Nune\u2019e ita gasta osan ba viajen selu tiket avi\u00e3o nia hasai osan U$ 2.000 dollar, ka to\u2019o U$ 3.500 dollar hasai osan refere bele hetan nia ruzultadu diak iha futuru. &nbsp;&nbsp;&nbsp;<strong>*Hakerek Na\u2019in: <\/strong><em>Alumni <\/em>Universidade da Paz-(UNPAZ), <em>Faculdade de Direito <\/em>no <em>Institutu Superior Cristal-Departemento Sociologia no <\/em>Ativista. Artigo ida ne\u2019e larepresenta institusaun ne\u2019eb\u00e9 hakerek na\u2019in haknar ba, maib\u00e9 idea no argumentu sira ne\u2019eb\u00e9 lekar iha artigu ne\u2019e nudar opini\u00e3o peso\u00e1l. Iha sujestaun ruma bele haruka iha telefone +67077291406 ou<em>e-mail: <\/em><a href=\"mailto:moisesvicente59@yahoo.com\">moisesvicente59@yahoo.com<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakere nain Mois\u00e9s Vicente Artigo ida ne\u2019e hare husi situasaun real ne\u2019eb\u00e9 akontese iha rai doben Timor-Leste, iha ne\u2019eb\u00e9 ema joventude Timor-oan barak maka hakarak sai nadodon ba nasaun seluk hodi buka servisu hodi sustenta moris loron-loron nian. Iha semana hirak liu b\u00e1, publikasaun iha m\u00e9dia nasional sira hanesan Jornal di\u00e1riu INDEPENDENTE, jornal Suara Timor-Lorosa\u2019e, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4769,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-13578","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13578","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13578"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13578\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13579,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13578\/revisions\/13579"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4769"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13578"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13578"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13578"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}