{"id":13759,"date":"2022-07-16T15:48:02","date_gmt":"2022-07-16T06:48:02","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=13759"},"modified":"2022-07-16T15:48:16","modified_gmt":"2022-07-16T06:48:16","slug":"livru-cina-timor-oinsa-formasaun-no-papel-ema-xina-timor-iha-timor-leste-pasadu-no-prezente","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2022\/07\/16\/livru-cina-timor-oinsa-formasaun-no-papel-ema-xina-timor-iha-timor-leste-pasadu-no-prezente\/","title":{"rendered":"Livru &#8220;Cina Timor&#8221;: Oins\u00e1 Formasaun no Pap\u00e9l Ema Xina Timor Iha Timor-Leste, Pasadu no Prezente"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Adroaldo &#8220;Saretukau&#8221;<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Diskusaun Fulan Naroman iha Fundasaun Haburas, Farol, D\u00edli ba livru ho nia t\u00edtulu &#8216; &#8220;Cina Timor&#8221;, Baba, Hakka, and Cantonese in the Making of Timor-Leste&#8217; ne&#8217;eb\u00e9 hakerek hosi Douglas Kammen no Jonathan Cheng. Iha livru ne&#8217;e, autor na&#8217;in rua hakarak rekonstroi hikas oins\u00e1 formasaun Timor ne&#8217;e ho papel ema Xina Timor sira, atu hatene mos konab\u00e1 identidade Xina Timor iha Timor-Leste, tempu pasadu nomos ho tempu ohin loron nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Autor Douglas Kammen no Jonathan Cheng, hakerek livru ne&#8217;e iha 2019, ne&#8217;eb\u00e9 publika iha Yale University Southeast Asia Study Press, iha Itacha Estadus Unidus Am\u00e9rika ho nia p\u00e1jina hamutuk 240 i tal, ho nia kap\u00edtulu 9.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha esplikasaun ba livru ne&#8217;e, dosente UNTL, Mica Barreto hatete, livru ne&#8217;e la&#8217;os atu hatene de&#8217;it konab\u00e1 ema Xina iha Timor maib\u00e9 liga mos ho pol\u00edtika Portugal nian, revolta sira iha Xina no Indon\u00e9zia, ida ne&#8217;e hariku liutan ita nia ko\u00f1esimentu no interasaun konab\u00e1 mundansa sosial iha komunidade Xina iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Objetivu hosi livru ida ne&#8217;e, hosi ha&#8217;u nia leitura ha&#8217;u haree katak Jonathan Cheng ho Douglas Kammen hakarak atu rekonstroi hikas fila-fali oins\u00e1 formasaun Timor ne&#8217;e ho papel ema Xina Timor sira, papel ema Xina sira iha ne&#8217;e. Atu hatene mos konab\u00e1 identidade, s\u00e9 mak ema Xina Timor iha Timor-Leste iha tempu pasadu nomos ho tempu ohin loron nian, entaun iha ne&#8217;eb\u00e1 Jonathan Cheng ho Douglas Kammen tenta atu rekonstroi hikas fila-fali oins\u00e1 formasaun Ema Xina Timor to&#8217;o iha per\u00edodu 1975,&#8221;<\/em> esplika dosente UNTL, Mica Barreto ba livru ho t\u00edtulu Cina Timor, iha Fundasaun Haburas, 15\/07\/2022.<\/p>\n\n\n\n<p>Migrasaun ema Xina sira mai iha Timor tanba kauza hosi kolonia Portug\u00e9s, iha Xina rasik mak dudu sira mai iha Timor. &#8220;Sira balu mai iha ne&#8217;e halo servisu konsidera hanesan trader, balu fali konsidera sira hanesan refujiadu tanba sira halai ses hosi susar ka akontesimentu iha Xina ne&#8217;eb\u00e1. Balu fali prezensa iha ne&#8217;e atrav\u00e9s kolonial Portug\u00e9s iha Makau haruka sira mai, konsidera hanesan fatin dadur.&#8221; Nia hatutan atu identifika ema Xina Timor haree hosi sira nia distinsaun l\u00edngua Hokieng ne&#8217;e mak ema Fujian, Hakka, sira ne&#8217;eb\u00e9 ko&#8217;alia Cantonese, Jiachang ho Taihanese.<\/p>\n\n\n\n<p>Dosente UNTL ne&#8217;e mos identifika iha livru ne&#8217;e, ist\u00f3ria balu ne&#8217;eb\u00e9 la identifika Xina sira iha Austr\u00e1lia, no la deskreve kle&#8217;an konab\u00e1 papel Xina Timor iha tempu ne&#8217;eb\u00e1. Atu hatene mos sira nia papel iha ukun-aan ne&#8217;e to&#8217;o iha ne&#8217;eb\u00e9, hafoin ita ukun-aan. Nia akresenta livru ida ne&#8217;e ajuda ita hatene <em>social change<\/em> iha Timor-Leste no mos southeast Asia iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p>Livru &#8220;Cina Timor&#8221; hah\u00fa hosi kap\u00edtulu primeiru ko&#8217;alia konab\u00e1 esperi\u00e9nsia kolonial nian, oins\u00e1 prosesu formasaun estadu iha tempu kolonial ho papel Xina nian. Ko&#8217;alia mos konab\u00e1 demografia Xina Timorense nian. Ko&#8217;alia mos konab\u00e1 revolta no konsolidasaun iha per\u00edodu 1910-1941, wainhira iha tempu okupasaun Japaun nian, to&#8217;o mai iha sentidu nasionalizmu, estabelesimentu instituisaun Xin\u00e9s iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p>Ko&#8217;alia konab\u00e1 mos oins\u00e1 esperi\u00e9nsia imperial ni-nian no esperi\u00e9nsia rasik iha Xina R\u00fassia, Europa nian, esperi\u00e9nsia iha rejiaun \u00c1zia liu-liu Indon\u00e9zia, halo komunidade Xin\u00e9s sira sente ameasadu. Ko&#8217;alia mos konab\u00e1 situasaun inseguru ne&#8217;eb\u00e9 sira esperi\u00e9nsia entre 1975 to&#8217;o 1980. Ikus liu kap\u00edtulu ida taka ho Xina Rate, ne&#8217;eb\u00e9 riku tebes ho ist\u00f3ria konab\u00e1 sira nia moris, orijen, sira nia ligasaun iha sosiedade iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p>Livru ne&#8217;e iha nia appendix aprenzeta mos konab\u00e1 Liurai sira iha Timor ne&#8217;eb\u00e9 kaben ho ema rasa Xina, ko&#8217;alia mos konab\u00e1 s\u00e9 mak sai hanesan Xefe ka Prezidente asosiasaun Xin\u00e9s iha Timor-Leste ida ne&#8217;e.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha parte sorin Jong Chung Tec, hosi Associa\u00e7\u00e3o Comercial Comunidade Timorense (ACCCTO) iha nia esplikasaun konab\u00e1 ezist\u00e9nsia ema Xina hori-uluk to&#8217;o ohin loron nian, nia dehan relasaun Xina ho Timor, bele fahe ba ruma mak 20 no 40 mil anus liuba.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia esplika, desde 1800, Xina tama Timor ho profisaun oi-oin, barak liu mak komersiante, inklui kuji\u00f1eiru, sira ne&#8217;eb\u00e9 suku faru, halo paun, balu karpinteiru, barbeiru, fot\u00f3grafu, fa&#8217;an ai-moruk Xina nian ho seluk. Balu iha osan loke loja, ba importa sasan hosi Hongkong mai Timor. Hosi hirak ne&#8217;e mak Xina iha impaktu ba sivilizasaun Timor nian, no iha mos Xina benef\u00edsiu rasik ba sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Durante Xina sira iha Timor tempu ne&#8217;eb\u00e1, sira exporta kaf\u00e9 ba Hongkong, Kopra, karau vaka kulit. Exporta siput hosi Munis\u00edpiu Lautem no illa Ata\u00faro. Bani, rusa dikur, Lafaek kulit hosi Lospalos, ai kakau mos sira esporta. &#8220;Ha&#8217;u dehan komunidade Xineza, ita bele konta fo kontribuisaun boot sivilizasaun Timor nian.&#8221; Dehan Chung.<\/p>\n\n\n\n<p>Chung tenik, uluk dalan hosi D\u00edli ba Manatuto de&#8217;it. Atu ba Laclubar, Lacluta ka Soibada tenki ho kuda, tanba estrada la iha. Nia dehan, uluk ne&#8217;e Xina hakarak de&#8217;it trade, mai lori sivilizasaun.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Adroaldo &#8220;Saretukau&#8221; Diskusaun Fulan Naroman iha Fundasaun Haburas, Farol, D\u00edli ba livru ho nia t\u00edtulu &#8216; &#8220;Cina Timor&#8221;, Baba, Hakka, and Cantonese in the Making of Timor-Leste&#8217; ne&#8217;eb\u00e9 hakerek hosi Douglas Kammen no Jonathan Cheng. Iha livru ne&#8217;e, autor na&#8217;in rua hakarak rekonstroi hikas oins\u00e1 formasaun Timor ne&#8217;e ho papel ema Xina Timor sira, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13762,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-13759","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13759","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13759"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13759\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13763,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13759\/revisions\/13763"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13762"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13759"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13759"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13759"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}