{"id":13764,"date":"2022-07-16T15:58:16","date_gmt":"2022-07-16T06:58:16","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=13764"},"modified":"2022-07-16T15:58:18","modified_gmt":"2022-07-16T06:58:18","slug":"mica-lia-fuan-zin-zan-labele-uza-tanba-diskrimina-rasa-no-konotasaun-negativu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2022\/07\/16\/mica-lia-fuan-zin-zan-labele-uza-tanba-diskrimina-rasa-no-konotasaun-negativu\/","title":{"rendered":"Mica: Lia-fuan &#8220;Zin Zan\u201d, Labele Uza Tanba Diskrimina Rasa no Konotasaun Negativu"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Adroaldo &#8220;Saretukau&#8221;<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Dosente UNTL, Mica Barreto klarifika ba p\u00fabliku liu hosi diskusaun Fulan Naroman ba livru &#8220;Cina Timor&#8221; ne&#8217;eb\u00e9 hakerek hosi aut\u00f3r Douglas Kammen no Jonathan Cheng, iha Fundasaun Haburas (14\/07) katak la konkorda ho atribuisaun lia-fuan &#8216;Ching Chang&#8217; ka ho Timor nia pron\u00fansia &#8220;Zin Zan&#8221;, tanba lia-fuan ne&#8217;e katak &#8220;Se\u00f1or&#8221;, nune&#8217;e ita labele uza lia-fuan ne&#8217;e hodi diskrimina rasa ka ema Xina Timor sira mak hela kleur ona iha ita nia rai, tanba ne&#8217;e konotasaun negativu.<\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Ha&#8217;u hanoin estere\u00f3tipu ida ita bolu, temi ema Xina sira foin mai (Xina sira ne&#8217;eb\u00e9 mai fa&#8217;an sasan hanesan One Dolar Shop, no seluk ne&#8217;eb\u00e9 foin mak ba motivu servisu seluk) ita bolu Zin Zan, ha&#8217;u hanoin ne&#8217;e istila ladun di&#8217;ak, ita halo diskriminasaun ba ema nia rasa. Maib\u00e9 atu hakarak hatene, lia-fuan ida Zin Zan ne&#8217;e loloos nia signifika ne&#8217;e Se\u00f1or, Mister, ne&#8217;e bahasa Fujian, ema Timor uza tiha fali Ching Chang (Zin Zan &#8211; pron\u00fansia Timor), mais ita uza ne&#8217;e halo konotasaun ne&#8217;e negativu tiha fali,&#8221;<\/em> esplika dosente Mica.<\/p>\n\n\n\n<p>Mica akresenta, iha pol\u00edtika Xina nian, governu Xin\u00e9s konsidera Xina tasi-balu ka overseas ne&#8217;e kategoria ba rua ida sira bolu Huareng seluk mak Huachao. Huareng mak Xina desendente ho rai ne&#8217;eb\u00e9 mak sira hela ba, hanesan Xina Timor konsidera hanesan Huareng Xina Timor. Iha mos Huareng Xina Indon\u00e9zia, Singapore, Malaysi, Austr\u00e1lia no seluk. Huachao ne&#8217;e ema nasionalidade Xina.<\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Wainhira ita temi identidade Xina Timor ne&#8217;e-ne&#8217;e, ha&#8217;u hanoin ita nia maluk Xina sira ne&#8217;eb\u00e9 mak uluk halo migrasaun desde iha antes tempu kolonial, to&#8217;o iha 1975 i sira ne&#8217;eb\u00e9 kontinua hela iha ne&#8217;e, ita identifika sira hanesan Xina Timor, sira seluk Xina tasi-balu,&#8221;<\/em> dosente Mica esplika.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha fatin hanesan, komunidade Xina Timor, Katlin Gon\u00e7alves hatete, sira konsidera sira nia aan nu&#8217;udar Timoroan, tanba sira mos iha Uma-lisan, no nia av\u00f3 feto rasik ema Timor. Nia mos hatete, sira hamahan aan iha Associa\u00e7\u00e3o Comercial Comunidade Timor Oan (ACCCTO), hanesan organizasaun ist\u00f3riku ida ne&#8217;eb\u00e9 harii hosi Bei-ala sira iha tinan 1911, to&#8217;o ohin loron halo ona tinan 111 ba nia ezist\u00e9nsia iha Timor.<\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Ami nia servisu mak atu lori kontinuasaun sa\u00edda de&#8217;it mak ita nia Bei-ala sira hela mai ita, ami ema Timor, hela iha Timor, sei iha Timor,&#8221;<\/em> dehan Katlin Gon\u00e7alves relasiona ho kestaun balu konab\u00e1 s\u00e9 mak Xina Timor.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Adroaldo &#8220;Saretukau&#8221; Dosente UNTL, Mica Barreto klarifika ba p\u00fabliku liu hosi diskusaun Fulan Naroman ba livru &#8220;Cina Timor&#8221; ne&#8217;eb\u00e9 hakerek hosi aut\u00f3r Douglas Kammen no Jonathan Cheng, iha Fundasaun Haburas (14\/07) katak la konkorda ho atribuisaun lia-fuan &#8216;Ching Chang&#8217; ka ho Timor nia pron\u00fansia &#8220;Zin Zan&#8221;, tanba lia-fuan ne&#8217;e katak &#8220;Se\u00f1or&#8221;, nune&#8217;e ita labele [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13766,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-13764","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13764","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13764"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13764\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":13767,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/13764\/revisions\/13767"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13766"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13764"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=13764"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=13764"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}