{"id":1413,"date":"2019-11-15T09:35:23","date_gmt":"2019-11-15T09:35:23","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=1413"},"modified":"2019-11-15T09:35:23","modified_gmt":"2019-11-15T09:35:23","slug":"oge-2020-oxfam-preokupa-ho-setor-agrikultura-inkluzaun-no-dereitu-ba-rai","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2019\/11\/15\/oge-2020-oxfam-preokupa-ho-setor-agrikultura-inkluzaun-no-dereitu-ba-rai\/","title":{"rendered":"OGE 2020, Oxfam Preokupa ho Setor Agrikultura, Inkluzaun no Dereitu ba Rai"},"content":{"rendered":"<p><em><strong>Reportajen Francisco JDA<\/strong><\/em><\/p>\n<p>Oxfam preokupa ho setor agrikultura, inkluzaun ema ho defisiensia no direitu ba rai iha OGE 2020 nian. Oxfam mos nota katak OGE 2020 sei la garante asesu direta agrikult\u00f3r sira nian ba merkado. Expresaun ne\u2019e Oxfam hato\u2019o liu hosi nia submisaun ba Parlamentu Nasional, 13\/11.<\/p>\n<p>Iha parte agrikultura no asesu ba merkadu lokal, Oxfam Timor-Leste hakarak hato\u2019o parabens ba Governu Konstituisional daualuk (VIII) Timor-Leste ne\u2019ebe mak aumenta ona orsamentu husi miliaun USD 14.9 iha 2019, ba miliaun USD 21.5 iha 2020 ba iha Ministeriu Agrikultura nian. Oxfam husu ba Governu asegura katak aumenta alokasaun orsamentu ba agrikultura, sei fo benefisiu direta ba komunidade agrikultor feto no mane nebe mak vulnerabel no kiak liu.<\/p>\n<p>Iha submisaun ne\u2019e, Oxfam sita lider feto ida iha Viqueque, Domingas Guterres, sente laran susar tebes tamba la bele asesu ba estrada atu bele faan sira nia produtu lokal.<\/p>\n<p>\u201cAmi kuda barak maibe susar atu hetan osan\u00a0 ba ami nia produtu ami la iha asesu ba iha merkadu tamba dalan at no transporte publik la iha. Produtu sira ami han deit no mos fo han ami nia fahi,\u201d dehan Domingas.<\/p>\n<p>USD 1 million hosi total OGE ba Ministeriu Agrikultura aloka ba hasae asesu ba merkadu, maibe sei uza deit ba subsidiu ba transportasaun produtu agrikula, dezenvolve asosiasaun agrikultura sira, quarantena no standar seguru nian. Ne\u2019e sei la garantia asesu agrikult\u00f3r sira ba merkadu. Oxfam nota katak item orsamentu ida ne\u2019e la fo benef\u00edsiu direta ba agrikult\u00f3r. Tanba produtu agrikult\u00f3r sira sei to\u2019o deit iha asosiasaun agrikult\u00f3r sira, depois transporte ne\u2019ebe mak subs\u00eddiu hosi governo sei ba tula iha asosiasaun sira nia fatin.<em>\u00a0 <\/em><\/p>\n<p>Orsamentu ba 2020 inklui mos proposta miliaun USD 10 husi Ministeriu Obras Publika ba rehabilita 25 estradas rural sira. Maski nune\u2019e, seidauk klaru estradas ida ne\u2019ebe mak sei tama ba prioridade no estrada hirak ne\u2019e sei fo impaktu ekon\u00f3miku ba komunidade agrikultor iha rural ka lae.<\/p>\n<p>Iha parte, Inkluzaun Ema ho defisi\u00e9nsia Oxfam hakarak fo parabens ba Governu Timor Leste, foin lalais halo aprovasaun un\u00e2nime da Rezolusaun n.\u00ba\/V (2.\u00aa) kona ba promosaun no protesaun ba ema ho defisiensia. Oxfam husu ba Governu atu adopta mekanismu alokasaun orsamentu mak apropriadu ba tinan 2020-2021 ba ema ho defisiensia no garante dezenvolvimentu inklusivu iha Timor-Leste.<\/p>\n<p>Oxfam kontinua preokupa ho ema nia dereitu ba rai, liliu sidadaun sira mak vulneravel liu. Governu nia kontratu ho GMN-H no ARM-Apprize sei termina iha Dezembru 2019. Oxfam husu ba Governu atu hahu halo avaliasaun lalais no independentemente kona ba SNC antes Dezembru 2019, liuliu foka ba prosesu resjistrasaun, konflitu potensial relasaun ho rai iha Timor Leste, impaktu ba ema sira mak vulneravel liu.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Francisco JDA Oxfam preokupa ho setor agrikultura, inkluzaun ema ho defisiensia no direitu ba rai iha OGE 2020 nian. Oxfam mos nota katak OGE 2020 sei la garante asesu direta agrikult\u00f3r sira nian ba merkado. Expresaun ne\u2019e Oxfam hato\u2019o liu hosi nia submisaun ba Parlamentu Nasional, 13\/11. Iha parte agrikultura no asesu ba merkadu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1414,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-1413","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1413","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1413"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1413\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1415,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1413\/revisions\/1415"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1414"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1413"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1413"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1413"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}