{"id":1424,"date":"2019-11-18T07:56:30","date_gmt":"2019-11-18T07:56:30","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=1424"},"modified":"2019-11-18T07:57:38","modified_gmt":"2019-11-18T07:57:38","slug":"lixu-plastiku-iha-tasi-laran-kontribui-ba-kontaminasaun-masin-tasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2019\/11\/18\/lixu-plastiku-iha-tasi-laran-kontribui-ba-kontaminasaun-masin-tasi\/","title":{"rendered":"Lixu Plastiku Iha Tasi Laran, Kontribui Ba Kontaminasaun Masin Tasi"},"content":{"rendered":"<p><em><strong>Reportazen Santina Lucia da Costa<\/strong><\/em><\/p>\n<p>Problema lixu la ses hosi ema nia leet, la ses hosi ema nia hanoin. Lixu nia impaktu negative ba ema ho animal nia moris sae ameasadu.<\/p>\n<p>Situasuan ne\u2019ebe Timor-Leste hasoru konaba lixu plastiku no kaleng, ne\u2019ebe namkari iha tasi ninin, halo tasi nia furak la sai murak, bainhira ema lao tasi ibun, ema la horong taxi nia morin, maibe horong los deit lixu nia dois.<\/p>\n<p>Ida ne\u2019e mak akontese iha sidade Dili, tasi ibun la sai bonita, tanba deit haleu ho lixu plastiku no kaleng. Karik ida ne\u2019e akontese tanba konsiensia hosi ema nian hodi hadomi ambiente mak mohut ona?<\/p>\n<p>Problema laos ba animal tasi deit, dadus hosi National Geographic hatudu katak, preokupasaun konaba kontaminadu plastiku iha tasi laran aumenta as, alende fo beneno ba biodiversidade iha tasi laran, sei bele daet ba iha masin tanba hetan kontaminasaun mikroplastiku.<\/p>\n<p>Liu hosi peskiza hatudu katak mikroplastiku iha masin laran no ikan sira hatudu katak iha 10 \u2013 20 partikula mikro kada kilagrama iha masin laran, ne\u2019e sei bele hamosu moras ba ema ne\u2019ebe consume masin.<\/p>\n<p>Tuir peskiza hatudu katak impaktu negative hosi lixu ne\u2019ebe soe ba tasi laran maka biodiversidade tasi laran ninian movimentu sei lao la diak, tanba ikan sira kait iha lixu plastiku kaleng sira iha tasi laran. Animal tasi laran konsumu lixu plastiku sira iha tasi laran, tanba hanoin ida ne\u2019e hahan.<\/p>\n<p>Lixu plastiku no kaleng sira iha tasi laran bele estraga tasi been sai foer, lixu disturba atividade desportu tasi nian hanesan Surfar [Selancar. Red] no Mergulho [Menyelam. Red] no Tasi ne\u2019ebe kontaminadu ona sei bele hamosu moras ba ema no animal tasi nian.<\/p>\n<p>Jornalista Neon Metin dada lia ho komunidade sira ne\u2019ebe hela besik tasi ibun, komunidade iha Motael, Antonio Gomes hateten, ema balun la iha konsiensia hodi soe lixu arbiru, rezultadu mak sei fo impaktu ba ema nia saude.<\/p>\n<p><em>\u201cSoe lixu arbiru, udan monu rai, bee lori ba tasi no hafoer tasi, halo vizitante sira m\u00f3s labele vizita fatin refere, no sei fo impaktu negativu mos ba ita nia riku soin iha tasi laran\u201d,<\/em> tenik Antonio Gomes<\/p>\n<p>Lixu ne\u2019ebe soe iha tasi ibun no to\u2019o ba iha tasi laran, ameasa biodiversidade tasi laran, ho risku ida ne\u2019e Antonio husu hodi halo aprosimasaun ba komunidade, hodi nune\u2019e bele muda sira nia hahalok<\/p>\n<p>Iha sorin seluk, komunidade Aitarak-laran, Nelson Manuel, hateten katak atu lixu la bele naklekar, maka tenki soe lixu iha nia fatin, ne\u2019ebe mak governu prepara ona.<\/p>\n<p><em>\u201cIha tempu udan lixu sei estraga balada tasi sira no bele afeta m\u00f3s ba ita nia saude, wainhira ita konsumu ikan tasi nian. Soe lixu arbiru mak tempu udan, laos fo impaktu ba ita deit, maib\u00e9 m\u00f3s ba ita nia animal sira ne\u2019ebe mak iha tasi laran afeitadu no ikus ita konsumu fali, entaun f\u00f3 impaktu m\u00f3s ba ema nia vida mos\u201d,<\/em> tenik Nelson.<\/p>\n<p>Tuir Nelson nia observasuan, dalaruma peskador sira kail ikan, sira kail fali lixu plastiku, <em>\u201cHau sente triste tebes ho ambiente ida ne\u2019ebe foer, ita kail ikan, kail fali plastiku\u201d.<\/em><\/p>\n<p>Iha fatin hanesan Estudante Universidade Nasional Dili (UNDIL), Departamentu Saude Publika, Abel Mira m\u00f3s observa katak tasi ibun sidade dili nakonu ho foer.<\/p>\n<p><em>\u201cOhin ami observa tasi ibun husi Lecidere mai to\u2019o farol foer barak liu, no ita presiza halo promosaun ba komunidade sira, hodi la bele soe lixu arbiru, tanba ambiente la moos, sei afeta ba ema nia saude, liu-liu bele hetan moras diareia, malaria no dengue\u201d,<\/em> esplika estudante Abel Mira ba Jornalista Neon Metin Iha Aitaral Laran.<\/p>\n<p>Iha parte seluk akademista Manuel Belo husu Ministeriu Agrikultura e Pescas [MAP], hodi halo prevensaun ba komunidade sira, atu la bele soe lixu arbiru iha tasi ninin no mota laran, tanba lixu sira sei tama to\u2019o iha tasi laran.<\/p>\n<p>Manuel Belo hatutan katak mudansa klimatiku ne\u2019ebe akontese ,tanba ema tesi ai arbiru, <em>\u201cimpaktu ida husi mudansa klimatika ida mak ema tesi ai arbiru, soe lixu arbiru, entaun bele mos hamosu ona impaktu ba iha mudansa klimatika no bele halo mos rai monu no seluk tan\u201d.<\/em><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Santina Lucia da Costa Problema lixu la ses hosi ema nia leet, la ses hosi ema nia hanoin. Lixu nia impaktu negative ba ema ho animal nia moris sae ameasadu. Situasuan ne\u2019ebe Timor-Leste hasoru konaba lixu plastiku no kaleng, ne\u2019ebe namkari iha tasi ninin, halo tasi nia furak la sai murak, bainhira ema lao [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1425,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[29,63],"tags":[],"class_list":["post-1424","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meio-ambiente","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1424","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1424"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1424\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4667,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1424\/revisions\/4667"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1425"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1424"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1424"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1424"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}