{"id":14255,"date":"2022-11-15T04:17:56","date_gmt":"2022-11-14T19:17:56","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=14255"},"modified":"2022-11-15T04:17:57","modified_gmt":"2022-11-14T19:17:57","slug":"membru-polisia-labele-presaun-ba-jornalista-se-la-iha-fundamentu-krime","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2022\/11\/15\/membru-polisia-labele-presaun-ba-jornalista-se-la-iha-fundamentu-krime\/","title":{"rendered":"Membru Pol\u00edsia Labele Presaun Ba Jornalista Se La Iha Fundamentu Krime?"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Hakerek nain Mois\u00e9s Vicente<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>(Analiza Kazu Karta Notifikasaun Membru Pol\u00edsia Ba Xefe Redasaun M\u00eddia INDEPENDENTE)<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Bazeia ba pergunta iha leten membru Pol\u00edsia Nasional Timor-Leste (PNTL) labele halo presaun ba jornalista sira, se la iha fundamentu krime ruma iha tere\u00f1u. Liga ba kazu sira temi iha leten baze fundamental papel jornalista sira nia iha Timor-Leste no kna\u2019ar sira hodi halao jornalista sira nia servisu loron-loron nia. Ita hare ba karta notifikasaun husi membru Polisia Nasional Servisu Investikasaun Kriminal (PNSIK) la bazeia evidensia ruma, katak oknum jornalista ne\u2019eb\u00e9 hakerek notisiais ne\u2019e naran inventa ka naran arbiru deit. Maib\u00e9 membru jornalista hakerek ne\u2019e bazeia ba faktus. Iha ne\u2019eb\u00e9 saida mak akontese duni iha tere\u00f1u katak akontese duni no hare hetan duni faktus ka loos duni, saida mak ita nia lideransa husi Ministru ka lideransa partidu politiku ruma koalia sai ba media nasional no media Internasional. Durante ne\u2019e oknum Pol\u00edsia balu le\u2019e ka lae lei sira ne\u2019eb\u00e9 em vigor ona iha ita nia nasaun Rep\u00fablika Demokr\u00e1tika Timor-Leste?.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha ne\u2019eb\u00e9 Lei Inan Konstituisaun Rep\u00fablika Demokratika Timor-Leste, iha artigu 41 (Liberdade imprensa no komunikasaun sosi\u00e1l ninian) 1. Iha garantia ba liberdade imprensa nian no ba meius seluk tan kona-ba komunikasaun sosi\u00e1l. 2. Halo parte liberdade imprensa nian, liberdade ko\u2019alia nian no hamoris\/hakiak jornalista sira, asesu ba fontes kona-ba informasaun, liberdade editori\u00e1l, protesaun ba independ\u00e9nsia no ba segredu profision\u00e1l no m\u00f3s direitu atu halo jorn\u00e1l, publikasaun ninian no meius difuzaun selu-seluk tan. 3. Labele permite monop\u00f3liu kona-ba meiu komunikasaun sosi\u00e1l sira. 4. Estadu hametin liberdade no independ\u00e9nsia ba \u00f3rgaun p\u00fabliku kona-ba komunikasaun sosi\u00e1l, husi pod\u00e9r pol\u00edtiku no pod\u00e9r ekon\u00f3miku. 5. Estadu hametin ezist\u00e9nsia ba servisu p\u00fabliku ida ba r\u00e1diu no televizaun, ne\u2019eb\u00e9 sente livre, haree m\u00f3s ba objetivu seluk, hanesan protesaun no divulgasaun kona-ba kultura no tradisaun Rep\u00fablika Demokr\u00e1tika Tim\u00f3r-Leste nian, no f\u00f3 garantia ba ema ida-idak atu hateten nia hanoin rasik. 6. Estasaun emisora ba radiufuzaun no r\u00e1diu televizaun nian bele hala\u2019o de\u2019it ho lisensa tuir lei haruka. Nomos iha lei Konsellu Imprensan nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Artigo 41. (Liberdade de imprensa e dos meios de comunica\u00e7\u00e3o social) 1. \u00c9 garantida a liberdade de imprensa e dos demais meios de comunica\u00e7\u00e3o social. 2. A liberdade de imprensa compreende, nomeadamente, a liberdade de express\u00e3o e cria\u00e7\u00e3o dos jornalistas, o acesso \u00e0s fontes de informa\u00e7\u00e3o, a liberdade editorial, a protec\u00e7\u00e3o da independ\u00eancia e do sigilo profissional e o direito de criar jornais, publica\u00e7\u00f5es e outros meios de difus\u00e3o. 3. N\u00e3o \u00e9 permitido o monop\u00f3lio dos meios de comunica\u00e7\u00e3o social. 4. O Estado assegura a liberdade e a independ\u00eancia dos \u00f3rg\u00e3os p\u00fablicos de comunica\u00e7\u00e3o social perante o poder pol\u00edtico e o poder econ\u00f3mico. 5. O Estado assegura a exist\u00eancia de um servi\u00e7o p\u00fablico de r\u00e1dio e de televis\u00e3o que deve ser isento, tendo em vista, entre outros objectivos, a protec\u00e7\u00e3o e divulga\u00e7\u00e3o da cultura e das tradi\u00e7\u00f5es da Rep\u00fablica Democr\u00e1tica de Timor-Leste e a garantia da express\u00e3o do pluralismo de opini\u00e3o. 6. As esta\u00e7\u00f5es emissoras de radiodifus\u00e3o e de radiotelevis\u00e3o s\u00f3 podem funcionar mediante licen\u00e7a, nos termos da lei.<\/em><em><\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lei imprensa tinan 2013 konsidera katak, direitu ba informasaun, liberdade espresaun no imprensa sai fundament\u00e1l atu hodi hametin demokrasia, nune\u2019e Estadu Timor-Leste prontu ona atu hametin iha set\u00f3r komunikasaun sosi\u00e1l. Iha kontestu ne\u2019e, Lei ida ne\u2019e, nu\u2019udar dahuluk ba Timor-Leste, livre no independente, kona-ba defeza ba liberdade imprensa no regulasaun ba m\u00e9dia, defende direitu sidadaun nian atu ezerse liberdade tomak hodi ko\u2019alia no hanoin no atu garante ba profision\u00e1l informasaun nian sijilu profision\u00e1l no salvaguarda ninia independ\u00e9nsia.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha lei imprensa artigu 3 Direitu informasaun (1). Sidadaun hotu-hotu iha direitu atu f\u00f3 informasaun, buka informasaun no hetan informasaun, ho objetivu ikus liu mak harii sosiedade ne\u2019eb\u00e9 livre, dezenvolvida, justa no demokr\u00e1tika. (2). Direitu kona-b\u00e1 informasaun sidadaun sira nian tenke asegura tuir realidade no izensaun, liuhusi haketak loloos entre faktu no opiniaun sira, hodi respeita opiniaun oin-oin. No mos iha artigu 4. Liberdade imprensa. Tuir artigu ida uluk, direitu jornalista sira nian atu informa bazeia ba liberdade imprensa no kriasaun, ne\u2019eb\u00e9 inklui direitu sira hanesan tuir mai ne\u2019e: (a) Asesu ba fonte hotu-hotu informasaun nian, exetu iha exesaun ruma ne\u2019ebe hatu\u2019ur ona iha lei; (b) Protesaun ba independ\u00e9nsia no ba segredu profision\u00e1l; (c) Liberdade editori\u00e1l; (d) Direitu atu harii \u00f3rgaun komunikasaun sosi\u00e1l nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Husi parte seluk, Hakerek Nain konkorda ho Jurista, Dr. Sergio Quintas konsidera Pol\u00edsia Nasional Timor-Leste (PNTL) liu husi Servisu Investigasaun Kriminal, sala utiliza Kodegu Prosesu Penal hodi kontra maluk jornalista sira. Iha loron Sesta-feira, 21 Outubru 2022, Komandu Jeral Pol\u00edsia Nasional Timor-Leste, liu husi Servisu Investigasaun Kriminal, hato\u2019o karta nofitifikasaun ba Midia Jornal INDEPENDENTE, atu justifika no publikasaun notisiais ho titulu \u201cEzijensia demite Gast\u00e3o, Komisariu Mateus: PNTL simu karta husi Vise Ministru Justisa, MI no MOP, no mos notisia ho titulu, \u2018Naimori hatudu forsa, deskonfia Vise MI haruka kart aba Komandu PNTL, demite Gast\u00e3o. (Fontes Jornal Nacional Di\u00e1rio, 26 Outubru 2022).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ikus liu, halo konkluzaun katak nasaun Rep\u00fablika Demokratika Timor-Leste antes hetan ninia independensia ita lori jornalista Internasional mai iha Timor-Leste barak. Hanesan jornalista nain 5 mate wainhira tiru husi militar Indonesia halo kobertura iha Balibo, jornalista Max Stahl halo kobertura akontesimentu massacre Santa Cruz, Dili, no jornalista internasional sira seluk tan. Ne\u2019e mak ohin loron Timor-Leste hetan nia liberdade total husi kolonialista sira nia ukun, husi militar Indonesia ukun iha momentu ne\u2019eb\u00e1. Rekomenda ba Komandu Jeral Pol\u00edsia Nasional ne\u2019eb\u00e9 lidera husi Komisaun Pol\u00edsia, Faustino da Costa ho Segundu Komandante Jeral PNTL, Komisariu Pol\u00edsia, Mateus Fernandes kontinua f\u00f3 <em>briefing<\/em> ba ninia elementu ka membru Pol\u00edsia Nasional Timor-Leste sira hotu. Husu ba oknum Pol\u00edsia Nasional Timor-Leste, labele kondena arbiru jornalista sira, se wainhira la iha faktus ruma forte. Papel media iha Timor-Leste importante, hodi divulga informasaun ba p\u00fabliku em jeral Timor-Leste no ba mundu Internasional sira. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>*Hakerek Na\u2019in: <\/strong><em>Alumni <\/em>Universidade da Paz-(UNPAZ), <em>Faculdade de Direito <\/em>no <em>Instituto Superior Cristal-Departemento Sociologia no <\/em>Ativista. Artigo ida ne\u2019e la representa institusaun ne\u2019eb\u00e9 hakerek na\u2019in haknar ba, maib\u00e9 idea no argumentu sira ne\u2019eb\u00e9 lekar iha artigu ne\u2019e nudar opini\u00e3o peso\u00e1l. Iha sujestaun ruma bele haruka iha telefone +67077291406 ou <em>e-mail: <\/em><a href=\"mailto:moisesvicente59@yahoo.com\">moisesvicente59@yahoo.com<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Mois\u00e9s Vicente (Analiza Kazu Karta Notifikasaun Membru Pol\u00edsia Ba Xefe Redasaun M\u00eddia INDEPENDENTE) Bazeia ba pergunta iha leten membru Pol\u00edsia Nasional Timor-Leste (PNTL) labele halo presaun ba jornalista sira, se la iha fundamentu krime ruma iha tere\u00f1u. Liga ba kazu sira temi iha leten baze fundamental papel jornalista sira nia iha Timor-Leste no [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4769,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-14255","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14255","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14255"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14255\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14256,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14255\/revisions\/14256"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4769"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14255"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14255"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14255"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}