{"id":14267,"date":"2022-11-16T07:55:18","date_gmt":"2022-11-15T22:55:18","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=14267"},"modified":"2022-11-16T07:55:20","modified_gmt":"2022-11-15T22:55:20","slug":"adtl-rhto-cgt-ho-oxfam-nota-katak-oje-2023-seidauk-responde-nesesidade-ehd-nian-ho-adekuadu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2022\/11\/16\/adtl-rhto-cgt-ho-oxfam-nota-katak-oje-2023-seidauk-responde-nesesidade-ehd-nian-ho-adekuadu\/","title":{"rendered":"ADTL, RHTO, CGT ho Oxfam Nota Katak OJE 2023 Seidauk Responde Nesesidade EhD nian Ho Adekuadu"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Zevonia Vieira <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>\u201cMinist\u00e9riu importante sira hanesan Minist\u00e9riu Justisa, Minist\u00e9riu Sa\u00fade, Minist\u00e9riu Edukasaun no Minist\u00e9riu Obras p\u00fablikas orsamentu ne\u2019eb\u00e9 Minist\u00e9riu hirak ne\u2019e aloka kiik tebes\u201d.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Oxfam iha Timor-Leste hamutuk ho Asosiasaun Defisi\u00e9nsia Timor-Leste (ADTL), Ra\u2019eas Hadomi Timor Oan (RHTO), Core Group Transparency (CGT) no grupu promotor ne\u2019ebe durante ne\u2019e halo adovokasia no influensia ba asuntu Orsamentu inkluzivu ba direitu ema iha defiensia iha Timor-Leste liuhusi projetu Open the Books, aprosima no enkoraja governu hodi harii infraestrutura ne\u2019ebe asesivel ba Ema ho Defisi\u00e9nsia (EhD).<\/p>\n\n\n\n<p>Liuhusi submisaun ne\u2019ebe hatama Parlamentu Nasional iha ambitu debate Orsamentu Jeral Estadu 2023, hodi hare tau import\u00e1nsia ba situasaun ema ne\u2019ebe moris ho kondisaun, hanesan Ema ho Defisiensia tanba to\u2019o oras nee, nafatin sai grupu ida ne\u2019eb\u00e9 mak vulneravel liu iha ita nia sosiedade.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir relat\u00f3riu Sensu Populasaun 2015 hatudu katak mais ou menus ema hamutuk 38,118 inklui <em>(mane hamutuk ema 20,140) <\/em>no <em>(feto hamutuk ema 17,978) <\/em>mak sai nu\u2019ud\u00e1r Ema ho Defisi\u00e9nsia<a href=\"#_ftn1\">[1]<\/a> iha Timor-Leste. Dala barak Ema ho Defisi\u00e9nsia sira ne\u2019e kontinua tama iha kategoria ema ne\u2019eb\u00e9 kiak no marjinalizadu liu iha sosiedade sira-nia leet. Aleinde ne\u2019e, EhD sira m\u00f3s hasoru diskriminasaun no difikuldade oi-oin iha sira nia moris. Ezemplu RhD sira nia partisipasaun minimum tebes iha aspetu espasu s\u00edviku no asesibilidade ba edukasaun, asesibilidade ba formasaun vokasion\u00e1l, asesibilidade ba oportunidade servisu. Aleinde ne\u2019e sira m\u00f3s dala barak esklui iha atendimentu servisu p\u00fabliku sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Nune\u2019e liuhusi submisaun konjuta ne\u2019ebe Neon Metin asesu, nota katak proposata Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2023 no Planu Asaun Annual husi kada Ministeriu xave sira nian, liu-liu Minist\u00e9riu Justisa, Minist\u00e9riu Saude, Ministeriu Edukasaun no Minist\u00e9riu Obras Publika seidauk aloka orsamentu ne\u2019eb\u00e9 adekuadu, atu responde ba nesesidade Ema ho Defisi\u00e9nsia sira nian iha Timor-Leste. Maske ami reko\u00f1ese katak governu daudaun ne\u2019e estabelese ona Planu Asaun Nasional ba Ema ho Defisi\u00e9nsia, no foin lalais iha fulan Jullu estadu Timor-Leste f\u00f3 sira nia apoiu pol\u00edtika no kria dekretu lei rua ne\u2019eb\u00e9 lori ita ba ratifikasaun Konvensaun Internasion\u00e1l kona ba Direitu Ema ho Defisi\u00e9nsia sira nian iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p>Alende ne\u2019e nota mos katak iha Planu Asaun Nasional ba Ema ho Defisi\u00e9nsia iha kada Minist\u00e9riu no Sekret\u00e1riu Estadu identifika programa prioridade balun atu responde ba nesesidade Ema ho Defisi\u00e9nsia ninian, infelizmente programa hirak ne\u2019e lad\u00fan hetan prioridade iha governu nia Orsamentu 2023 nian, maske Minist\u00e9riu importante sira hanesan Minist\u00e9riu Justisa, Minist\u00e9riu Sa\u00fade, Minist\u00e9riu Edukasaun no Minist\u00e9riu Obras p\u00fablikas orsamentu ne\u2019eb\u00e9 Minist\u00e9riu hirak ne\u2019e aloka kiik tebes.<\/p>\n\n\n\n<p>Ba preokupasaun hirak ne\u2019e liuhusi submisaun konjuta ne\u2019e, organizasaun sira ne\u2019ebe halo advokasia ba orsamentu inkluzivu no direitu ema ho defisi\u00e9nsia nian, husu membru Parlamentu sira atu husu ba governu, hodi asegura implementasaun Planu Asaun Nasional Ema ho Defisi\u00e9nsia 2021-2030, liu husi kria planu no halo investimentu orsamentu ne\u2019eb\u00e9 adekuadu iha orsamentu kada tinan ninian hodi sensivel no inkluzivu liu tan, partikul\u00e1rmente iha Orsamentu Jer\u00e1l estadu 2023 nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Husu ba deputadu\/a sira nu\u2019udar reprezentante povu, atu haree ho kuidadu no matenek ba proposta Orsamentu Jer\u00e1l Estadu 2023 ninian no planu asaun annual governu nian ne\u2019eb\u00e9 mak sira aprezenta atu bele konsidera asuntu inkluzaun sai parte prioridade ida nune\u2019e labele sai fali obst\u00e1kulu ba implementasaun Konvensaun Internasion\u00e1l kona ba Direitu Ema ho Defisi\u00e9nsia no rezolusaun sira ne\u2019eb\u00e9 estadu no Governu komprimitidu no aprova ona.<\/p>\n\n\n\n<p>Husu Parlamentu Nasional atu husu governu hodi aloka Orsamentu Estadu ne\u2019eb\u00e9 espes\u00edfiku ba Minist\u00e9riu Edukasaun, hodi bele responde ba nesesidade Ema ho Defisi\u00e9nsia sira nian hodi hola material no ekipamentu sira ne\u2019eb\u00e9 bele fasilita estudante no manorin sira iha eskola kona ba oins\u00e1 halo interpretasaun ba lian jestual no m\u00f3s letra braile nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Husu Minist\u00e9riu Edukasaun atu aloka Orsamentu ne\u2019eb\u00e9 adekuadu no implementa programa ezame ekivalensia nud\u00e1r aproximasaun integradu iha eskola ba estudante sira iha nivel Sekund\u00e1riu iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p>Husu ba Minist\u00e9riu Justisa hodi aloka orsamentu espes\u00edfiku atu bele f\u00f3 asist\u00e9nsia no fasilita Ema ho Defisi\u00e9nsia sira iha set\u00f3r justisa. Aleinde ne\u2019e, hasa\u2019e abilidade husi Advogadu\/a, Prokurador\/a no Juis sira, nune\u2019e bele halo interpretasaun ba lian jestual no m\u00f3s ba psiko-sosial sira husi Ema ho Defisi\u00e9nsia durante prosesu justisa nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Husu ba governu liu-liu Minist\u00e9riu Obras P\u00fabliku atu kontinua tau orsamentu ne\u2019eb\u00e9 adekuadu no m\u00f3s asegura katak kualk\u00e9r planeamentu infrastrutura sira tenke deze\u00f1a tuir padraun universal ba Ema ho Defisi\u00e9nsia sira nian hodi f\u00f3 prioridade ba asesibilidade no kontinua garante katak Ema ho Defisi\u00e9nsia sira bele asesu ho fasil no di\u2019ak liu. Tanba durante ne\u2019e, infrastrutura p\u00fabliku sira hanesan edif\u00edsiu, estrada, ponte, Jardim no transporte p\u00fabliku, inklui m\u00f3s meius komunikasaun sira seluk seidauk asesivel ba Ema ho Defisi\u00e9nsia tanba ninia deze\u00f1u la tuir padraun universal Ema ho Defisi\u00e9nsia nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Husu Minist\u00e9riu Sa\u00fade no Minist\u00e9riu Solidariedade Sosi\u00e1l no Inkluzaun atu estabelese sentru atendementu integradu ba Ema ho Defisi\u00e9nsia Psiko-sosi\u00e1l ka sa\u00fade mental sira iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p>Entretantu ekipa konjuta ba submisaun f\u00f3 apresiasaun no agradese wain ba esforsu balun ne\u2019eb\u00e9 daudaun ne\u2019e governu hala\u2019o ona, hanesan iha proposta OJE 2023 hah\u00fa tau markadores ba asuntu Ema ho Defisi\u00e9nsia, maske prosesu ba markadores hanoin presiza iha diskusaun kle\u2019an tan, governu m\u00f3s iha prosesu ba Ratifikasaun Konvensaun Internasion\u00e1l ba Direitu Ema ho Defisi\u00e9nsia ne\u2019eb\u00e9 estadu f\u00f3 ona komitmentu, konsidera Minist\u00e9riu ida-idak iha ona ambassador ba asuntu ema ho defisi\u00e9nsia nian, iha m\u00f3s esforsu pozitivu sira ne\u2019eb\u00e9 hatudu ona liu-liu Sekret\u00e1riu Estadu Juventude no Desportu, ne\u2019eb\u00e9 komesa integra no deze\u00f1a infrastrutura ne\u2019eb\u00e9 asesivel ba Ema ho Defisi\u00e9nsia iha sira nia edif\u00edsiu, Minist\u00e9riu Obras P\u00fabliku ne\u2019eb\u00e9 kontinua servisu hamutuk ho Organizasaun Ema ho Defisi\u00e9nsia hodi deze\u00f1a infrastrutura ne\u2019eb\u00e9 iha asesibilidade iha sira nia edif\u00edsiu no m\u00f3s f\u00f3 oportunidade ba Ema ho Defisi\u00e9nsia atu bele foti knaar nud\u00e1r assessor t\u00e9kniku ba asuntu inkluzaun iha sira nia Minist\u00e9riu, Minist\u00e9riu Transporte no Komunikasaun liu husi Diresaun Nasional Transporte Terestre ne\u2019eb\u00e9 kria rampa no fatin espes\u00edfiku ba Ema ho Defisi\u00e9nsia sira hodi bele halo tratamentu ba dokumentu sira kona ba transporte nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Alende ne\u2019e, iha m\u00f3s oportunidade seluk husi Prezidente da Rep\u00fablika f\u00f3 m\u00f3s espasu ba reprezentante ema ho defisi\u00e9nsia ida hodi sai ninia assessor t\u00e9kniku ba asuntu inkluzaun ninian, esforsu hirak ne\u2019e di\u2019ak tebes no ami hakarak instituisaun estadu tenke kontinua mellora liu tan iha instituisaun servisu p\u00fabliku sira seluk.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator\"\/>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Zevonia Vieira \u201cMinist\u00e9riu importante sira hanesan Minist\u00e9riu Justisa, Minist\u00e9riu Sa\u00fade, Minist\u00e9riu Edukasaun no Minist\u00e9riu Obras p\u00fablikas orsamentu ne\u2019eb\u00e9 Minist\u00e9riu hirak ne\u2019e aloka kiik tebes\u201d. Oxfam iha Timor-Leste hamutuk ho Asosiasaun Defisi\u00e9nsia Timor-Leste (ADTL), Ra\u2019eas Hadomi Timor Oan (RHTO), Core Group Transparency (CGT) no grupu promotor ne\u2019ebe durante ne\u2019e halo adovokasia no influensia ba asuntu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":14268,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-14267","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14267","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14267"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14267\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14269,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14267\/revisions\/14269"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14268"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14267"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14267"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14267"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}