{"id":14331,"date":"2022-11-28T22:18:41","date_gmt":"2022-11-28T13:18:41","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=14331"},"modified":"2022-11-28T22:18:44","modified_gmt":"2022-11-28T13:18:44","slug":"komemora-loron-proklamasaun-horta-ita-nia-justisa-nuudar-ai-rin-boot-husi-demokrasia-no-estadu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2022\/11\/28\/komemora-loron-proklamasaun-horta-ita-nia-justisa-nuudar-ai-rin-boot-husi-demokrasia-no-estadu\/","title":{"rendered":"Komemora Loron Proklamasaun, Horta: Ita nia Justisa Nu\u2019udar Ai-rin Boot Husi Demokrasia no Estadu"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em><strong>Reportajen David Costa Gusmao<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">iha Ambitu komemorasaun loron proklamasaun indepedensia Timor-Leste ba dala-47, ne&#8217;eb\u00e9 mak komemora iha Munisipiu Manatutu, Prezidente Republika (PR), Dr. Jos\u00e9 Ramos Horta, Dehan enkuantu Timor-Leste selebra nia Loron Nasion\u00e1l Independ\u00e9nsia ba dala-47, &nbsp;sei ko\u2019alia liu kona-ba Estadu husi Timor-Leste nia Justisa, nu\u2019ud\u00e1r pil\u00e1r ka ai-riin bo\u00b4ot ida husi Timor nia Demokrasia no Estadu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Ohin, iha ha\u2019u-nia diskursu p\u00fabliku ba dahuluk, enkuantu ita selebra ita-nia Loron Nasion\u00e1l Independ\u00e9nsia, ha\u2019u sei ko\u2019alia liu kona-ba Estadu husi ita-nia Justisa, nu\u2019ud\u00e1r pil\u00e1r ka ai-riin bo\u00b4ot ida husi ita-nia Demokrasia no Estadu,&#8221;<\/em> hateten PR Ramos iha Komunikadu Imprensa, \u00a0ne&#8217;eb\u00e9 Neon Metin asesu husi Palasiu prezidensi\u00e1l Bairo-pite, Segunda 28\/11.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Timor-Leste ohin tinan hatnulu-resin hitu, bainhira iha loron-manas okos ema lubun bo\u00b4ot ida halibur malu iha sentru Dili. Kareta ida to\u2019o mai no Timor-Leste nia Primeiru Prezidente, Francisco Xavier do Amaral, tun no hakat liu ba eskada iha odamatan bo\u00b4ot Pal\u00e1siu Governu. Iha meza ki\u2019ik ida hatuur hela iha-ne\u2019eb\u00e1 no iha nia leten tau textu Deklarasaun Unilater\u00e1l Independ\u00e9nsia. Iha momentu ida ne\u2019eb\u00e9 solene no ist\u00f3riku tebes, Prezidente Francisco Xavier do Amaral lee deklarasaun badak ne\u2019e hodi proklama loron moris Rep\u00fablika Demokr\u00e1tika Timor-Leste nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Kalohan nakukun funu nian taka metin hela iha ami-nia leten no, ambiente altura ne\u2019eb\u00e1 todan la halimar. Minutu lima molok oras tuku neen loraik iha loron ne\u2019eb\u00e1, tinan haatnulu resin hitu liub\u00e1, ita tesi kotu tiha husar-talin ne\u2019eb\u00e9 durante tinan atus-ba-atus kesi hamutuk ita-nia povu rua, povu Lorosa\u2019e, Av\u00f3 Lafaek nia desendente asua\u2019in sira, ho povu aten-brani Portug\u00e9s, ema mesak aventureirus, navegadores, komersiantes no mision\u00e1rius ne\u2019eb\u00e9 ba dahuluk tama mai husi rai Lifau iha tinan 1515. Liu tiha tinan 500 sira marka sira-nia prezensa iha ita-nia leet, ita hat\u00fan bandeira Portugal nian ho solenidade bo\u00b4ot. Maski tempu ne\u2019eb\u00e1 ami hotu sei joven hela no la iha esperi\u00e9nsia, ho ami nia fuan m\u00f3s moras la halimar tanba autoridade koloni\u00e1l sira husik mesak hela ita, ami konsege hatudu ami-nia maturidade hodi rai didi\u2019ak nafatin bandeira Portugal nian hamutuk ho ami-nian rasik,&#8221;<\/em> nia espresa.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia haktuir, tanba s\u00e1 mak sira hakarak tebetebes harii Rep\u00fablika Demokr\u00e1tika? Karik ne\u2019e hanesan de\u2019it liafuan mamuk ne\u2019eb\u00e9 sira uza maski la hako\u00b4ak metin nia ideiais ho nia esp\u00edritu? Ka Avo Xavier, Nicolau Lobato ho sira seluk fiar tebes duni katak Timor-Leste tenke harii Estadu ida ne\u2019eb\u00e9 justu no demokr\u00e1tiku? No sir rasik mak hakarak atu liafuan hirak-ne\u2019e lalika iha signifikadu espesi\u00e1l?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Avo Xavi, Nicolau Lobato ho sira hotu fiar metin no ohin-loron m\u00f3s sei fiar nafatin katak povu Timor iha nia misaun ida ne\u2019eb\u00e9 hatuur metin iha esp\u00edritu demokr\u00e1tiku ida ne\u2019eb\u00e9 Timor-Leste tenke harii metin iha s\u00e9kulu 21.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Fundad\u00f3r sira nasaun ne\u2019e nian hatene katak ita tenke matan moris no neon na\u2019in nafatin hodi servisu hamutuk harii ita-nia kultura espesi\u00e1l, ne\u2019eb\u00e9 bazeia iha esp\u00edritu unidade hodi buka nafatin alkansa no reafirma igualdade, direitu ba edukasaun, ba servisu no ezers\u00edsiu direitus pol\u00edtikus. Vokasaun ho misaun espesi\u00e1l povu Timor tomak nian iha mundu reku\u00f1ese pluralidade relijiaun, liberdade pensamentu ho ekspresaun hanesan pilares Estadu no Nasaun ne\u2019e nian,&#8221;<\/em> tenik nia.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tanba ne&#8217;e, Avo Xavier, Nicolau Lobato ho Avo Nana hamutuk ho l\u00edder sira seluk mesak ema internationalistas. Sira la fiar katak Timor-Leste bele izola an ka moris ketak iha mundu ne\u2019e.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David Costa Gusmao iha Ambitu komemorasaun loron proklamasaun indepedensia Timor-Leste ba dala-47, ne&#8217;eb\u00e9 mak komemora iha Munisipiu Manatutu, Prezidente Republika (PR), Dr. Jos\u00e9 Ramos Horta, Dehan enkuantu Timor-Leste selebra nia Loron Nasion\u00e1l Independ\u00e9nsia ba dala-47, &nbsp;sei ko\u2019alia liu kona-ba Estadu husi Timor-Leste nia Justisa, nu\u2019ud\u00e1r pil\u00e1r ka ai-riin bo\u00b4ot ida husi Timor nia Demokrasia [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":14332,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-14331","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14331","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14331"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14331\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14333,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14331\/revisions\/14333"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14332"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14331"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14331"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14331"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}