{"id":1457,"date":"2019-11-24T08:42:20","date_gmt":"2019-11-24T08:42:20","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=1457"},"modified":"2019-11-24T08:46:02","modified_gmt":"2019-11-24T08:46:02","slug":"fos-lokal-produs-deit-33-113-ton-presija-133-974-ton-ba-konsumu-nasional","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2019\/11\/24\/fos-lokal-produs-deit-33-113-ton-presija-133-974-ton-ba-konsumu-nasional\/","title":{"rendered":"Produsaun Fos Lokal 33.113 Ton Deit, Presija 133.974 Ton ba Konsumu Nasional"},"content":{"rendered":"<p><em><strong>Reportajen ALC<\/strong><\/em><\/p>\n<p>Presidente Centro Logistica Nacional, Augusto Trindade Junior koalia sai Timor-Leste nia nesesidade aas ba fos iha seminar Seminariu Agrikultura ho tema, \u201cHasae Produsaun Fos Lokal, Konta ho Partisipasaun Feto iha loron 2 liuba (22\/11), organiza hosi Oxfam Timor-Leste.<\/p>\n<p>\u201cDadus FAO nian hatudu katak nasionalmente ita presija 133,974 tonelada fos ba konsumu ema hotu nian. Maibe iha rai laran, ita foin bele produs deit tonelada 33.113, hosi haree kulit 55.189 toneladas, \u201c Augusto esplika iha nia aprezentasaun.<\/p>\n<p>Augusto mos esplika katak CLN halo esforsu hodi taka gap entre produsaun rai laran ho konsumu nasional, prepara intervensaun merkado wainhira hasoru fluktuasaun presu nebe la normal iha merkado, no asegura katak nasionalmente ita la falta aihan wainhira desastre naturais\u00a0 akontese.<\/p>\n<p>Relasiona ho hasae produsaun, Diretora Organizasaun Haburas Moris, Rince Nipu, esplika iha nia aprezentasaun katak feto sira sira hasoru dezafiu barak bainhira halo esforsu hodi hasae produsaun.<\/p>\n<p>\u201dToos nain hetan pagamentu tinan ida dala ida deit nune\u2019e rendementu annual husi to\u2019os nain kada tinan dala ida deit. Toos nain hetan osan kiik kada tinan ,nune imposivel atu investe iha sira toos rasik, Minim liu investmentu mak impede atu hasae produktividade nia kuantidade no kualidade,\u201d Rince esplika.<\/p>\n<p>Rince mos esplika liutan katak Hare tonelada\u00a0 ida sira hetan $ 400. Sosa Nain mai husi CACUP, MTCIA, \u00a0sosa nain independen sira husi Maliana no Dili. Maioria toos nain sira la iha transporte atu lori sira nia resultadu produtu ba merkado no hosi toos ba uma. Rezultadu husi toos, sira fa\u2019an\u00a0 iha merkado lokal\/bairo. Se sira hakarak mai fan iha Dili sira tenke aluga truk ho folin $250 &#8211; $300.<\/p>\n<p>\u201cToos nain sira menus kapasidade atu hasae produsaun hare liu husi, manutensaun toos mos utiliza adubu nebe efektivo. Menus ekipamentu agrikultura, traktor iha maibe at mak barak, falta alat kuda hare, alat koa hare, no sel-seluk tan,\u201d Rince aumenta.<\/p>\n<p>Peskija Agrikultura Oxfam nian fulan ida liuba mos hetan katak difikuldade asesu ba ekipamentu, koinesementu kona ba adubu, no asesu ba merkadu.<\/p>\n<p>\u201cFokus group 3 ne\u2019ebe ekipa peskija Oxfam nian halo iha Ermera, Viqueque no Oecusse hetan katak asesu ba merkadu mak dezafiu bo\u2019ot liu ba agrikultor sira. Maibe fokus group 3 ne\u2019e mos identifika dezafiu sira mak liga ho koinesementu utilizasaun ekipamentu no mos adubu,\u201d Fernando da Costa, aprezentador Oxfam nian esplika.<\/p>\n<p>Seminar ne\u2019e partisipa hosi reprezentante governo, organizasaun internasional, organizasaun sosiedade sivil, no mos estudantes universitariu sira. Diretor Agrikultura, Holtikultura no Extensaun hetan konvite no aseita atu sai orador maibe la marka prezensa iha tempu seminar tanba asuntu importante seluk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen ALC Presidente Centro Logistica Nacional, Augusto Trindade Junior koalia sai Timor-Leste nia nesesidade aas ba fos iha seminar Seminariu Agrikultura ho tema, \u201cHasae Produsaun Fos Lokal, Konta ho Partisipasaun Feto iha loron 2 liuba (22\/11), organiza hosi Oxfam Timor-Leste. \u201cDadus FAO nian hatudu katak nasionalmente ita presija 133,974 tonelada fos ba konsumu ema hotu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1458,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-1457","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1457","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1457"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1457\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1460,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1457\/revisions\/1460"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1458"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1457"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1457"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1457"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}