{"id":14675,"date":"2023-01-13T10:07:32","date_gmt":"2023-01-13T01:07:32","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=14675"},"modified":"2023-01-13T10:07:34","modified_gmt":"2023-01-13T01:07:34","slug":"sentru-votasaun-ba-eleisaun-sedauk-asesivel-gabriel-keta-haluha-sura-mos-ami-nian-votus-no-vale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/01\/13\/sentru-votasaun-ba-eleisaun-sedauk-asesivel-gabriel-keta-haluha-sura-mos-ami-nian-votus-no-vale\/","title":{"rendered":"Sentru Votasaun Ba Eleisaun Sedauk Asesivel, Gabriel: Keta Haluha Sura Mos Ami nian Votus no Vale"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain Filipe Soares<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Rosalia Tereza Pereira ho idade 24 husi aldeia Sahan, suku wenunuk, postu-Administrativu Metinaru, Munisipiu&nbsp; Dili, agora dadauk haknaar iha Asosiasaun Difisi\u00e9nsia Timor-Leste (ADTL), Rosalia ho kondisaun defisiente ain no tenke uza kadera roda, maibe ne\u2019e laos barreira ba nia.<\/p>\n\n\n\n<p>Liuhusi entrevista ho membru Citizen Journalism Timor-Leste hodi koalia asuntu partisipasaun Ema ho Defisiensia iha aleisaun, joven feto ne\u2019ebe halo advokasia makaas konaba direitu Ema ho Defisiensia, Rosalina Tereza Pereira dehan Comiss\u00e3o Nacional dos Elei\u00e7\u00f5es (CNE), iha tempu eleisaun prepara uluk asesibilidade ne\u2019eb\u00e9 dignu iha sentru votasaun ba ema ho defisi\u00e9nsia, hodi partisipa iha eleisaun ho di\u2019ak.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cHa\u2019u moris mai la ho difisi\u00e9nsia,maib\u00e9 iha 2009 ha\u2019u sai difisi\u00e9nsia tanba hau hetan asidente hodi monu, to\u2019o ohin loron ha\u2019u tur iha kadeira roda ne\u2019e, prosesu ida naruk tebes, tanba hala\u2019o servisu voluntariu hodi akontese monu ho kareta diozese monu husi foho leten, maski difisi\u00e9nsia maib\u00e9 espiritu voluntariu sempre kontinua, buat hotu ha\u2019u simu tanba ida ne\u2019e mak realidade ne\u2019eb\u00e9 ha\u2019u hasoru\u201d, nia hatutan nia istoria<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Rosalia haktuir&nbsp; iha tempu eleisaun difikulta tebes ba ema ho difisi\u00e9nsia sira, tanba difisi\u00e9nsia mak grupu ida ne\u2019eb\u00e9 mak vulnerav\u00e9l liu iha sosiedade nia le\u2019et, tratamentu ladun di\u2019ak no abandonadu ema ho difisi\u00e9nsia fiziku, matan no sai kauza ne\u2019eb\u00e9 bo\u2019ot iha sosiedade.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/ozo-768x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-14677\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/ozo-768x1024.jpg 768w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/ozo-225x300.jpg 225w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/ozo-315x420.jpg 315w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/ozo-640x853.jpg 640w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/ozo-681x908.jpg 681w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/01\/ozo.jpg 810w\" sizes=\"auto, (max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><figcaption><em>Rosalia Tereza Pereira. [Foto: Dok. Privadu | 13.01.2023]<\/em><\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p><em>\u201cIha votasaun ba ami ne\u2019eb\u00e9 ho defisi\u00e9nsia, difikulta tebes tanba asesibilidade laiha, dala-ruma sira husu ajuda ba ema seluk, ne\u2019eb\u00e9 mak bele ajuda sira vota ho di\u2019ak, maib\u00e9 ema difisi\u00e9nsia matan hakarak t\u00fa ba iha ida ne\u2019eb\u00e9 nia hakarak, maib\u00e9 mata-dalan bele t\u00fa fali seluk, ida ne\u2019e sai problema bo\u2019ot ba maluk sira ne\u2019eb\u00e9 difisi\u00e9nsia matan,\u201d<\/em>dehan Rosalina iha edefisiu Asosiasaun Difisi\u00e9nsia Timor Leste (ADTL) ba membru CJTL kinta (08\/2022) .<\/p>\n\n\n\n<p>Obstaklu ne\u2019ebe Rosalia ho nia maluk defisi\u00e9nsia sira hasoru, hamosu espritu boot hodi kontinua luta liuhusi halo advokasia, ho nune\u2019e la husik ema ida iha kotuk, governu presiza tau import\u00e1nsia hodi realiza eleisaun inkluzivu. Nia husu governu mos bele fasilita ekipamentu Kabu Tora sira iha sentru votasaun, nune\u2019e malun defisi\u00e9nsia tilun sira bele komunika ho di\u2019ak.<\/p>\n\n\n\n<p>Obstaklu seluk ne\u2019ebe sira hasoru mak polig staff sura la hatene lingua jestual, ida ne\u2019e difikulta tebes hodi halo komunikasaun diak ho maluk defisi\u00e9nsia tilun sira. Nune\u2019e naran isitmadu Oza, rekomenda ba CNE atu fo kursu letra brialler, nune\u2019e sira polling staff sira bele tulun maluk difiensia matan sira iha loron votasaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha situasaun hanesan joven ida ne\u2019ebe mak halo mos advokasia makaas hodi luta ba maluk ho defisi\u00e9nsia sira direitu, fo hanoin ba governu atu sura mos sira nia lian iha eleisaun. Nia mak Gabriel Oliverai de Araujo moris ho defisi\u00e9nsia f\u00edziku, bainhira hasoru nia iha nia rezid\u00e9nsia Ai-mutin, nia dehan governu presiza sura mos Ema ho Defisiensia sira nia lian, tanba votus ne\u2019ebe sira mos vale, tanba ne&#8217;e governu presiza halo dezenvolvimentu ne\u2019ebe inkluzivu.<\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Ha&#8217;u senti difikuldade tebes mai ami difisi\u00e9nsia, ami m\u00f3s hakarak moris hanesan ho maluk sira seluk ne&#8217;eb\u00e9 laos difisi\u00e9nsia, tanba kada tinan lima (5), ita sempre iha eleisaun rua, hanesan eleisaun prezidensi\u00e1l ho parlament\u00e1r, ami ne&#8217;eb\u00e9 ho kondisaun difisi\u00e9nsia nia votus m\u00f3s vale.\u00a0 Ami sempre halerik, hakilar, ami hakarak ita hotu hanesan. Fatin sira ne&#8217;eb\u00e9 tau iha sentru votasaun, susar ba ami atu asesu ho diak\u201d,<\/em> dehan Nia ba lafaek news iha Nia rezid\u00e9nsia kinta (28\/07\/2022)<\/p>\n\n\n\n<p>Nia haktuir tan hanesan Timor oan iha dever tomak hodi kontribui votus,tanba hakarak moris diak hodi hare&#8217;e ba futuru nasaun ida ne&#8217;e nian, maib\u00e9 votus ema ho difisi\u00e9nsia nian la skretu tanba, fatin la dignu hodi asegura votus ne&#8217;eb\u00e9 iha liu-liu ba maluk sira ho defisi\u00e9nsia matan.<\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Iha tempu votasaun ne&#8217;e ami-nia votus la sekretu, tanba kaixa ne&#8217;eb\u00e9 ita subar-an ba ne&#8217;e ki&#8217;ik liu, no labele akumula ami nia kursi roda,\u00a0 wainhira ami tama simu bolutin votus, ami lori ba besik kaixa atu t\u00f9 no vistu labele skretu. tanba latan deit iha ami nia kelen hodi t\u00f9 no vistu ba Lider ida ne&#8217;eb\u00e9 mak ita hili tuir konsiensia\u201d, <\/em>Nia dehan<\/p>\n\n\n\n<p>Nia akresenta tan, termol\u00f3jia husi&nbsp; linguajen sira ne&#8217;eb\u00e9 atende ema ho difisi\u00e9nsia ne&#8217;e, dala-barak husi organizasaun sira halo bebeik ona advokasia, maibe atendedimentu fisikais sira nian iha eleisaun, liu-liu iha sentru votasaun la kondis ho Ema ho difisi\u00e9nsia sira, tamba linguajen ne&#8217;eb\u00e9 fiskais sira uza soke ema difisi\u00e9nsia sira nia fuan.<\/p>\n\n\n\n<p>&#8220;Ami laran moras, bainhira iha tempu eleissun fisikais sira atende ho linguajen ne&#8217;eb\u00e9 soke tebes ami nia fuan iha sentru votasaun, ho linguajen ka toman sira nian ne&#8217;eb\u00e9 bolu dehan alejadu, tanba ne&#8217;e hau hanesan ema difisi\u00e9nsia fiziku reprezenta m\u00f3s kolega difisi\u00e9nsia sira seluk, hakarak husu ba govern no estadu bele karik iha futuru, bele kria kondisaun ida ne&#8217;eb\u00e9 dignu mai ami difisi\u00e9nsia sira, hodi bele garantia votus ne&#8217;eb\u00e9 ami fo\u201d, nia rekomenda<\/p>\n\n\n\n<p>Ho situasaun ne\u2019e Diret\u00f3r Ezekutivu Asosiasaun Difisi\u00e9nsia Timor Leste&nbsp; (ADTL), Ces\u00e1rio da Silva, hateten, partisipasaun ema ho difisi\u00e9nsia f\u00edziku iha peri\u00f3du eleisaun hasoru bareira bo\u2019ot liu, hodi asesu iha sentru votasaun kada periodu eleisaun. La\u2019os iha de\u2019it sentru votasaun maib\u00e9 hatudu kedas iha kampa\u00f1a eleitor\u00e1l ema ho difisi\u00e9nsia sira hasoru ona.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cAmi akompa\u00f1a durante ne\u2019e, fatin eleisaun iha sentru votasaun\u00a0 kuaze laiha asesibilidade ba ema ho difisi\u00e9nsia fiziku sira, entaun ema ho difisi\u00e9nsia to\u2019o iha fatin ema tenki kous\/hi\u2019it sira, ho situasaun hirak ne\u2019e bele prejudika sira nia mentalidade ladun fiar a\u2019an, tanba fatin ne\u2019eb\u00e9 mak la dignu ba sira,\u201d <\/em>nia dehan iha edef\u00edsiu ADTL Kintal bo\u2019ot \u00a0ba membru CJTL, kuarta\u00a0 (03\/08\/2022).<\/p>\n\n\n\n<p>Aliende ne\u2019e ema ho difisi\u00e9nsia nia asesu hodi ezerse sira nia direitu votu la segredu no la independente, tanba problema asesibilidade la seguru ba ema ho difisi\u00e9nsia f\u00edziku, bele partisipa ho di\u2019ak no dignu iha fatin hirak ne\u2019eb\u00e9 mak sai hanesan sentru votasaun, atu ema hotu ezerse sira nia direitu votu, maib\u00e9 votus la segredu tanba asesibilidade laiha.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cSe ema difisi\u00e9sia fiziku presiza f\u00f3 espasu ida ne\u2019eb\u00e9 mak sira bele halo movimentu, tanba sira uza kadeira roda ne\u2019eb\u00e9 mak ho estandar medida 90 sent\u00edmu, ida ne\u2019e presiza duni espasu ne\u2019eb\u00e9 livre ba sira, hodi halo movimentu di\u2019ak. buat hirak ne\u2019e hotu presiza atendementu ida dignu, presiza duni estabelese fatin pr\u00f3priu la\u2019os fatin ketak\u201d,<\/em> dehan Cesario<\/p>\n\n\n\n<p>Nune\u2019e ADTL rekomenda ba STAE ho CNE atu bele asegura ema ho difisi\u00e9nsia sira. Nune\u2019e m\u00f3s diskusaun liuhusi eskrita ba sira hotu, liu-liu ba iha Parlamentu Nasion\u00e1l (PN) iha Komisaun A, atu bele halo mandamentu ba lei eleisaun, &nbsp;hodi bele asegura no iha kondisaun dignu ba ema ho difisi\u00e9nsia fiziku bele asesu. Nune\u2019e la\u2019os ba de\u2019it ema ho difisi\u00e9nsia sira, maib\u00e9 prepara m\u00f3s ba idozus sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir dadus ne\u2019eb\u00e9 mak komprova katak ema ho difisi\u00e9nsia iha Timor-Leste hamutuk 38.118 kompostu husi difisi\u00e9nsia matan ho n\u00fameru bot liu kuaze 14 mil ital, difisi\u00e9nsia tilun 12 mil ital, fiziku 7 mil ital, numeru ki\u2019ik liu mak psikolojia no intelektu\u00e1l 3 mil ital.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha munisipiu ne\u2019eb\u00e9 mak numeru difisi\u00e9nsia boot liu mak Baucau, Ermera, Dili, Viqueque. Dadus komprova ema ho difisi\u00e9nsia&nbsp; hanesan feto no mane por volta 25 mil ital ne\u2019eb\u00e9 mak partisipa iha eleisaun, maski sira ho kondisaun defisi\u00e9nsia, maib\u00e9 nafatin ezerse diretu votu hanesan m\u00f3s sidadaun sira seluk ne\u2019eb\u00e9 mak la\u2019os ho kondisaun difisi\u00e9nsia.<\/p>\n\n\n\n<p>ADTL rekomenda mos ba partidu politiku sira, asegura m\u00f3s ema ho difisi\u00e9nsia sira, labele tau hanesan objetu deit iha situasaun politiku iha periodu kampa\u00f1a nian, maib\u00e9 kria netik kondisaun ruma dignu hodi asegura ema ho difisi\u00e9nsia sira bele hola parte iha set\u00f3r dezenvolvimentu sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha sorin seluk Prezidente Comiss\u00e3o Nacional Ele\u00e7\u00f5es (CNE), Jose Belo hatan ba preokupasaun ne\u2019eb\u00e9 mak hato\u2019o husi organizasaun defisi\u00e9nsia no maluk ho defisiensia sira, nia dehan pap\u00e9l Comiss\u00e3o Nacional dos Elei\u00e7\u00f5es, liuhusi nia edukasaun s\u00edvika, ren\u00fansia ne\u2019eb\u00e9 CNE halo liuhusi observasaun nota duni katak laiha asesibilidade ba ema ho difisi\u00e9nsia fiziku, matan no tilun&nbsp; iha sentru votasaun, mata-dalan ne\u2019eb\u00e9 lori ema ho difisi\u00e9nsia matan ba iha kabina votu nian, t\u00fa tuir fali mata-dalan nia hakarak, tanba ne\u2019e mak difikuta no votus ne\u2019e la rasion\u00e1l no laiha responsabilidade.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201c<em>Ami m\u00f3s halo enkontru ho STAE, Asosiasaun difisi\u00e9nsia sira aprezenta matri\u00e1l saida mak presiza iha tempu votasaun, oinsa ema ho difisi\u00e9nsia sira uza matrial brailler, atu nune\u2019e vota tuir sira nia konsi\u00e9nsia rasik, atu nune\u2019e votus ne\u2019e transpar\u00e1nsia no rasion\u00e1l. Tanba ema ho difisi\u00e9nsia agora hamutuk 14 mil &nbsp;ital, la\u2019os oituan. Tanba ami m\u00f3s enkontru ho UNDP, atu haruka ema ho difisi\u00e9nsia sira ba tuir formasaun iha Indonesia, &nbsp;nune\u2019e bele kapasita fali sira ne\u2019eb\u00e9 mak seidauk hatene oinsa utiliza material sira tuir nian funsaun,\u201dtenik nia<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Nia haktuir agora ONU luta makaas tebes ba direitus humanus, liuliu kondisaun ba ema ho difisi\u00e9nsia sira, bainhira partisipa iha eleisaun, liu-liu Sekretaria Jer\u00e1l nia komitmentu ba ema sira ho kondisaun difisi\u00e9nsia bele asesu ho di\u2019ak. tanba ne\u2019e mak organizasaun internasion\u00e1l sira atu apoiu ita nia instituisaun, hanesan CNE foin lalais ne\u2019e hetan apoiu hodi hari\u2019i edifisiu ba iha ema difis\u00e9nsia iha munisipiu tolu hanesan Bauau, Aileu no Covalima.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha parte sorin Diret\u00f3r Jer\u00e1l Sekret\u00e1riu T\u00e9kniku Admistrasaun Estat\u00e1l (STAE), Acilino Manuel Branco,&nbsp; hatutan tan katak, prosesu eleitor\u00e1l ne\u2019e inkluzaun&nbsp; tau oportunidade&nbsp; ba ema hotu hanesan,&nbsp; tantu ba feto no mane, tipu de sidadaun eleitores ne\u2019eb\u00e9 de\u2019it,&nbsp; la haree kona-ba klasifikasaun hosi kondisaun&nbsp; ka aspetu seluk ruma.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia dehan STAE\/ CNE sempre promove edukasaun civika, edukasaun eleitor\u00e1l iha teritoriu nasion\u00e1l atu iha sensiablizasaun ba ema nia konsensia, hodi hola parte tanba sidadaun ida iha nia direitu no nia votus ne\u2019e determina\u00a0 nasaun nia futuru.<\/p>\n\n\n\n<p>Diretor Jeral STAE nee hateten iha pratika ne\u2019eb\u00e9 akontese iha situasaun sira balun, ema ho defisi\u00e9nsia f\u00edziku sira la bele ezerse&nbsp; sira nia direitu rasik, tanba&nbsp; ho kondisaun f\u00edziku, nune la bele ezerse sira nia&nbsp; direitu rasik.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia garante katak direitu ba ema ho difisiente fiziku, liuhusi prosesu eleit\u00f3ral liu-liu liga hi sistema lei eleisaun nian, hodi garante ema ho difisi\u00e9nsia fiziku ba ezerse sira nia direitu de votu.<\/p>\n\n\n\n<p>Parte orgaun eleitor ne\u2019e afirma tan, Sekret\u00e1riadu Tekniku Administrasaun Eletor\u00e1l (STAE) la tur nonok, buka atu servisu hamutuk ho organizasaun ba difisi\u00e9nsia sira hanesan RHTO, ADTL, no parseiru internasional balun atu halo preparasaun ida ho di\u2019ak, liuhusi kapasitasaun husi UNDP hodi f\u00f3 ona ba maluk difisi\u00e9nsia sira kona-ba leitura ba ema ,dokumentus ruma, eskollamentu ne\u2019e hanesan faze ida ne\u2019eb\u00e9 buka atu atinji neneik ba oin.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Filipe Soares Rosalia Tereza Pereira ho idade 24 husi aldeia Sahan, suku wenunuk, postu-Administrativu Metinaru, Munisipiu&nbsp; Dili, agora dadauk haknaar iha Asosiasaun Difisi\u00e9nsia Timor-Leste (ADTL), Rosalia ho kondisaun defisiente ain no tenke uza kadera roda, maibe ne\u2019e laos barreira ba nia. Liuhusi entrevista ho membru Citizen Journalism Timor-Leste hodi koalia asuntu partisipasaun Ema [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":14676,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-14675","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14675","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=14675"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14675\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":14678,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/14675\/revisions\/14678"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/14676"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=14675"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=14675"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=14675"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}