{"id":16648,"date":"2023-07-08T22:38:32","date_gmt":"2023-07-08T13:38:32","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=16648"},"modified":"2023-07-08T22:38:34","modified_gmt":"2023-07-08T13:38:34","slug":"estudantes-universidade-melbourne-halao-observasaun-ba-moris-komunidade-ambiente-no-turizmu-iha-atauro","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/07\/08\/estudantes-universidade-melbourne-halao-observasaun-ba-moris-komunidade-ambiente-no-turizmu-iha-atauro\/","title":{"rendered":"Estudantes Universidade Melbourne Hala&#8217;o Observasaun Ba Moris Komunidade, Ambiente no Turizmu Iha Atauro"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Silvino Freitas<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Estudante husi universidade Melbourne Australia, husi departamentu Jeografia hala&#8217;o vizita ba Atauru no Maubisse, durante estadia semana rua iha Timor-Leste, estudante sira hakarak buka hatene, kona-ba mat\u00e9ria ne&#8217;eb\u00e9 sira estuda hodi haree rasik tuir realidade si\u00e9nsia nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir Profesora, Lisa Palmer husi universidade Melbourne katak, estudante sira ne&#8217;e husi departamentu Jeografia, nune&#8217;e sira estuda kona-ba dezenvolvimentu meiu ambiente, kultura b\u00e1 nasaun sira ne&#8217;eb\u00e9 foin sai husi konflitu, estuda liuliu kona-ba sira nia prosesu dezenvolvimento ne&#8217;eb\u00e9 la&#8217;o iha nasaun ne&#8217;e rasik, no m\u00f3s nasaun hotu iha mundu.<\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Kursu ida ne&#8217;e sira mai hodi haree rasik ho matan kona-ba asuntu ida ne&#8217;e iha Australia sira bele le hakerek no ko&#8217;alia, maib\u00e9 agora sira bele mai hodi haree no rona rasik kona-ba asuntu ruma iha Timor Leste laran, nune&#8217;e sira bele hetan esper\u00e9nsia bainhira fila ba Australia sira bele hakerek no aprezenta ba asuntu sira ne&#8217;eb\u00e9 sira hili rasik, bele kona-ba kaf\u00e9 dezenvolvimento tara-bandu meiu ambiente ne&#8217;eb\u00e9 interesante b\u00e1 sira&#8221; <\/em>dehan Professora Lisa, (07\/07).<\/p>\n\n\n\n<p>Nia dehan tan, estudante sira ne&#8217;e sira interesante tebes ba turizmu agrikultura, pol\u00edtika no moris komunidade sira nian, nune&#8217;e bainhira sira ba Atauro sira bele hatene turizmu sira tanba Timor Leste iha fatin furak ba turizmu barak maib\u00e9 seida&#8217;uk iha turista barak no iha vizitante ne&#8217;eb\u00e9 uituan, Atauro no Maubisse iha turizmu di&#8217;ak maib\u00e9 seida&#8217;uk iha turista ne&#8217;eb\u00e9 barak atu mai vizita, husi vizita ne&#8217;e m\u00f3s sira bele hetan esperi\u00e9nsia balun tanba vida iha Timor Leste no Australia la hanesan diferente tanba ne&#8217;e buat hotu foun ba sira no interese ba sira atu hakerek atu bele kontribui ba dezenvolvimentu iha Timor Leste no mundu tomak.<\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Sira m\u00f3s hakarak hatene kona-ba justisa klim\u00e1tika iha Timor Leste tanba la&#8217;\u00f3s Timor Leste maka halo, maib\u00e9 problema mud\u00e1nsa klim\u00e1tika ne&#8217;e mosu husi rai bo&#8217;ot maib\u00e9 rai ki&#8217;ik sira hanesan Timor Leste mak bele simu todan hanesan udan mai makaas, udan la mai halo vida rur\u00e1l difisil liu, nune&#8217;e sira m\u00f3s hakarak hatene kona-ba asuntu justisa klim\u00e1tika&#8221;<\/em> nia dehan.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia konklui katak, estudante ne&#8217;eb\u00e9 hala&#8217;o observasaun ne&#8217;e hamtutuk nain 20 maib\u00e9 ida moras nune&#8217;e la konsege mai tanba ne&#8217;e hamutuk 19, estudante ativu husi universidade Melbourne ne&#8217;e balun eskola ba undergraduate no balun ba master.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Silvino Freitas Estudante husi universidade Melbourne Australia, husi departamentu Jeografia hala&#8217;o vizita ba Atauru no Maubisse, durante estadia semana rua iha Timor-Leste, estudante sira hakarak buka hatene, kona-ba mat\u00e9ria ne&#8217;eb\u00e9 sira estuda hodi haree rasik tuir realidade si\u00e9nsia nian. Tuir Profesora, Lisa Palmer husi universidade Melbourne katak, estudante sira ne&#8217;e husi departamentu Jeografia, nune&#8217;e [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":16649,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[61],"tags":[],"class_list":["post-16648","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-edutek"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16648","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16648"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16648\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16650,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16648\/revisions\/16650"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16649"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16648"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16648"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16648"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}