{"id":1669,"date":"2020-01-19T10:17:55","date_gmt":"2020-01-19T10:17:55","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=1669"},"modified":"2020-01-19T12:01:15","modified_gmt":"2020-01-19T12:01:15","slug":"380-la-too-ba-vitima-insendiu-hodi-harii-fali-uma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/01\/19\/380-la-too-ba-vitima-insendiu-hodi-harii-fali-uma\/","title":{"rendered":"$380 La to&#8217;o Ba Vitima Insendiu Hodi Harii Fali Uma"},"content":{"rendered":"<p><em><strong>Reportazen Zevonia Vieira &amp; Adroaldo<\/strong><\/em><\/p>\n<p><em><strong>\u201cAtu rekomenda deit katak se akontese tan dezastre naturais, sasan ne\u2019ebe governu fo bele lori mai to\u2019o iha komunidade nia fatin, tanba kuaze sasan ne\u2019ebe sira fahe bokong hotu, sumente sira ne\u2019e at hotu, tanba konaba udan ben\u201d. <\/strong><\/em><strong>Xefe Suku Ura-hou<\/strong><\/p>\n<p>Caf\u00e9 laran, haleu ho ai-samtuku sente los anin fresku bainhira h\u00fa kona isin lolon, koor matak haleu ho abu-abu ne\u2019ebe teki-teki hafalun Ura-hou. Komunidade ho hamnasa midar, lao iha dalan ninin hodi hateke no lahaluha hase bainaka sira ne\u2019ebe visita sira nia knua.<\/p>\n<p>Suku Ura-hou, sub administrativu Hatulia, Municipio Ermera, kuaze 60km, hodi hakat to\u2019o iha Urahou. Sente triste bainhira lao ba suku Ura-hou, liman ain sente koleng, tanba tatidik, estrada ne\u2019ebe la serve ona atu kareta ou motor liu ba.<\/p>\n<p>Hahu hosi ukun an to \u2018o ohin loron, povu iha Ura-hou la sente rezultadu hosi ukun rasik an. Izoladu tebes knua ne\u2019e, tanba sedauk asesu ba eletrisidade no estrada.<\/p>\n<p>Iha tinan kotuk liu ba iha fulan Outubro 2019, komunidade iha ne\u2019eba hasoru dezastre naturais ne\u2019ebe halo komunidade sira tenke lakon sira nia hela fatin, animal no plantasaun. Insendu ne\u2019ebe mosu derepente iha loron manas ho anin boot, halo komunidade sira la hatene ba los ne\u2019ebe, sira laiha esperiensia oinsa atu proteje an hosi insindu, oinsa prevene an?<\/p>\n<p>Pasensia uma sira tenke mutuk, animal sira tenke mate no plantasaun caf\u00e9 tenke mohu. Ida ne\u2019e mak akontese ba sira? Ajudu sira mai tarde, razaun tanba distansia dook, laiha ekipamentu hosi sentral ne\u2019ebe mak bele bok an lalais, sira idak-idak salva nia an, tuir deit sira nia hanoin rasik.<\/p>\n<p>Ekipa jornalista Neon Metin konsege hasoru malu ho vitima sira hosi insendiu ne\u2019ebe akontese iha Ura-hou.<\/p>\n<p>Jacinto Marcal Soares, sai vitima ba insendiu ne\u2019ebe akontese, Jacinto lakon nia uma. Iha tempu akontesementu Jacinto ho komunidade sira seluk laiha hanoin oinsa mak bele salva an, tanba sira laiha esperiensia no nungka iha informasaun hosi governu, oinsa mak bele halo prevensaun no protesaun bainhira akontese dezastre naturais.<\/p>\n<p><em>\u201cHau nia ahi han tomak, hau lakon sasan barak maibe hau pasensia tanba ida ne\u2019e akontese ona. Ami hetan ona ajudus hosi governu osan ho material uma, maibe la dun sufisiente tanba osan ne\u2019ebe governu fo $380.00 deit, osan hotu ba kareta tanba tenke tula sasan sira ne\u2019ebe fahe, ami tenke ba tula iha postu tanba kareta labele to\u2019o iha ne\u2019e, tanba kondisaun estrada aat\u201d,<\/em> hateten Jacinto.<\/p>\n<p>Sentimentu triste mos mai hosi Cipriano Soares, ne\u2019ebe mak nia uma ahi han hotu, \u201chau nia uma ahi-han hotu no la dun kontente ho ajudus ne\u2019ebe governu fo mai ami, tanba la dun sufsiente. Governu foo san $380 inklui material uma nian, maibe osan ne\u2019e hotu hodi aluga kareta no tula rai henek hodi lori mai to\u2019o iha suku ida ne\u2019e, hodi hadia uma fila fali. Hau nia animal no to\u2019os mos hotu kedas tanba ahi lakon to estraga hotu kedas\u201d, Cipriano haktuir, iha suku Ura-hou, 19\/01.<\/p>\n<p>Vitima seluk mak Samuel Martins ba Neon Metin konfesa katak depois de akontesementu insendiu iha Ura-hou, vitima afetadu sira hetan ajudas barak hosi governu, NGO no igreja. Ba Samuel apresia tebes ba ajudus material sira ne\u2019e, tanba bele hakmaan sira nia terus tanba dezastre ne\u2019ebe mak akontese.<\/p>\n<p><em>\u201cHa\u2019u hetan ona material hosi governu. Kalen komunidade sira hetan hotu ona, ba komunidade balun mak sira seidauk hetan hosi parte Ura-hou nian. Hosi aldeia Caituriloa, parte Lasoro mak seidauk hetan besi no sementi. Hau nia uma ahi han ne\u2019e ha\u2019u hetan ona kalen 50, pregu kaixa ida\u201d,<\/em> esplika Samuel.<\/p>\n<p>Bainhira jornalista Neon Metin dada lia ho Xefe Suku Ura-hou Alberto Soares, iha sede suku Ura-hou, Alberto esplika konaba dezastre naturais ne\u2019ebe akontese, halo komunidade paniku no la preparadu tanba anin boot no ahi lakan mosu derepente iha fulan Outubro tinan kotuk.<\/p>\n<p>Alberto hateten iha akontesementu ne\u2019e kuaze ahi han komunidade nia uma hamutuk 252, inklui komunidade nia caf\u00e9, to\u2019os batar, ai-farina no selukt an. Ba plantasaun mais menus 85 to\u2019os mak hetan estragus, maibe iha altura ne\u2019eba governu tau matan deit ba komunidade ne\u2019ebe nia uma ahi han, no la fo prioridade ba to\u2019os sira ne\u2019ebe hetan estragus, tanba ne\u2019e mak nudar autoridade iha preokupasaun no triste, tanba ema ne\u2019ebe moris ho ai-farina no talas, maibe nain ulun sira la fo prioridade ba ida ne\u2019e.<\/p>\n<p>Hosi akontesementu ne\u2019e governu konsege ajuda ona komunidade sira, iha loron 9 \u2013 15 Janeiru liu ba, material sira konsege hetan, maibe tuir Xefe Suku komunidade ladun kontente, tanba governu sira loro sasan la to\u2019o iha suku Ura-hou, to\u2019o iha deit postu, no komunidade sira buka rasik dalan hodi ba foti sasan hirak ne\u2019e, tanba ne\u2019e osan sira ne\u2019ebe mak simu hosi governu, sira uza ba los deit kareta no tenke hotu iha dalan.<\/p>\n<p><em>\u201cAtu rekomenda deit katak se akontese tan dezastre naturais, sasan ne\u2019ebe governu fo bele lori mai to\u2019o iha komunidade nia fatin, tanba kuaze sasan ne\u2019ebe sira fahe bokong hotu, sumente sira ne\u2019e at hotu, tanba konaba udan ben\u201d,<\/em> tenik Alberto<\/p>\n<p>Alberto konta tuir katak iha tempu ne\u2019ebe hahu ho anin boot, halo komunidade hotu tauk atu sai hosi uma, derepente komunidade hateke ba liur ahi komesa suar sae, no komesa ahi han uma.<\/p>\n<p>Bainhira dezastre naturais akontese, ita hotu la admira, ita hotu la hatene nia atu akontese bainhira? Mosu teki-teki, halo ema hotu tauk. Xefe Alberto rasik konfesa katak durante ne\u2019e hosi instituisaun governu nungka mai fahe informasaun oinsa mak komunidade halo prevensaun no protesaun antes no bainhira dezastre naturais ne\u2019e akontese.<\/p>\n<p>Komunidade sira hetan ajudus ho total orsamentu kada uma $380.00 hamutuk ho material uma sira nian, maibe Xefe Suku preokupa tanba komunidade balun ne\u2019ebe afeta nia naran la hakerek iha lista dadus<\/p>\n<p><em>\u201cTuir kapasidade governu nian, hau sente sufsiente maibe hau preokupa mak dadus ne\u2019ebe sira foti, vitima balun naran iha, balun laiha\u201d<\/em>, tenik Alberto<\/p>\n<p>Suku Ura-hou rasik iha ona istoria tanba nudar abrigu ba Falintil sira ne\u2019ebe uluk luta hasoru tropas Indonezia, ohin loron komunidade sira kontinu halerik tanba preokupa karik se akontese dezastre naturais iha sira nia knua, kontinua la asesu ahi no estrada ne\u2019ebe diak ba sira.<\/p>\n<p>Se iha tan suku sira seluk ne\u2019ebe hasoru problema hanesan Ura-hou, sira kontinua halerik no la haksolok ho servisu ulun boot sira nian, ne\u2019ebe la tuir promesas ne\u2019ebe sira hakilar iha kampanha politik.<\/p>\n<p>Povu sira fo votus konfiansa liu hosi eleisaun, maibe bainhira mak povu nia konfiansa governu bele selu?<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportazen Zevonia Vieira &amp; Adroaldo \u201cAtu rekomenda deit katak se akontese tan dezastre naturais, sasan ne\u2019ebe governu fo bele lori mai to\u2019o iha komunidade nia fatin, tanba kuaze sasan ne\u2019ebe sira fahe bokong hotu, sumente sira ne\u2019e at hotu, tanba konaba udan ben\u201d. Xefe Suku Ura-hou Caf\u00e9 laran, haleu ho ai-samtuku sente los anin fresku [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1670,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[29,63],"tags":[],"class_list":["post-1669","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meio-ambiente","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1669","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1669"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1669\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1674,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1669\/revisions\/1674"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1670"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1669"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1669"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1669"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}