{"id":16725,"date":"2023-07-17T20:40:58","date_gmt":"2023-07-17T11:40:58","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=16725"},"modified":"2023-07-17T20:40:59","modified_gmt":"2023-07-17T11:40:59","slug":"estudante-melbourne-university-vizita-uma-lulik-7-iha-maubise-husu-komunidade-labele-estraga-natureza","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/07\/17\/estudante-melbourne-university-vizita-uma-lulik-7-iha-maubise-husu-komunidade-labele-estraga-natureza\/","title":{"rendered":"Estudante Melbourne University Vizita Uma Lulik 7 Iha Maubise, Husu Komunidade Labele Estraga Natureza"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Reportajen Umbelina dos Reis<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Haburas Foundation fasilita Estudante \u00a0husi Melbourne University iha Australia, hala&#8217;o vizita uma lulik (7) iha Maubisse-Mauloko, objetivu atu hatene istoria hosi uma lisan lulik iha Maubisse-Mauloko dezde uluk to&#8217;o mai agora, tanba durante ne&#8217;e estudante sira apri\u00e9nde hosi si\u00e9nsia.Tuir estudante sira nia haree komunidade Maubisse kaer metin uma lisan kultura nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Professora Lisa Palmer hosi university Melbourne hateten, lori estudante mai vizita Timor-Leste&nbsp; tanba estudante sira ne&#8217;e estuda jeografia kona-ba meiu ambiente rekursu naturais mudansa klimatika dezenvolvimentu, pros-konflitu nian, nune&#8217;e estudante sira bele hatene realidade hosi si\u00e9nsia ne&#8217;eb\u00e9 sira estuda iha eskola. Foin dadauk sira ba Atauru aprende kona-ba Tasi no Tara bandu nian, agora iha Maubisse sira aprende kona-ba kultura uma lisan inklui klima iha Maubisse.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Tuir ami nia haree uma lulik iha Maubisse ne&#8217;e importante tebes ba komunidade sira tanba tuir istoria ne&#8217;eb\u00e9 ita rona uma luik ne&#8217;e dezde uluk to&#8217;o agora komunidade kontinua tane aas, agradese moos ba sira tanba harii rasik turismu komunitariu no prontu simu\u00a0 vizitante sira mai vizita Maubisse no sira moos prontu fahe\u00a0 esperi\u00e9sia istoria kona-ba kultura no ekolojia Timor nian ba estudante sira.&#8221;<\/em>dehan professora Lisa Palmer, ba Neon Metin, iha Maubisse-Mauloko,\u00a0 segunda-feira 17\/07.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia hatutan, istoria ne&#8217;eb\u00e9 Jorge konta tuir ba estudantr ne&#8217;e interesante tebes ba estudante sira kona-ba rai, ai-hun, uma lisan, ne&#8217;eb\u00e9 sira rona hosi naran Maubisse, ne&#8217;e importante tebes ba estudante sira, dehan uluk fatin aldeia Teli-tuku ne&#8217;e nakonu ho bee iha \u00e1rea refere, depois avo bei-ala sira halo juramentu ho laho ke&#8217;e rai iha momentu ne&#8217;eba bee suli tun ba tasi mane entaun bee ne&#8217;e maran, komunidade sira bele hela to&#8217;o ohin loron, nune&#8217;e to&#8217;o agora komunidade Maubisse kontinua kuidadu laho, no istoria seluk dehan uluk asu hanorin sira halo uma du&#8217;ut nune&#8217;e haksumik sira labele bokon, dehan tempu uluk&nbsp; du&#8217;ut no ai-hun moos bele ko&#8217;alia, entaun iha momentu ne&#8217;eba atu hapara ai-hun no duut ne&#8217;eb\u00e9 ko&#8217;alia sira presiza halo juramentu tan katak bainhira ema mate tenki tau iha ai-kabelak hafoin hakohi iha rai, nune&#8217;e ai-horis sira nee buras nafatin. Kona-ba istoria ne&#8217;eb\u00e9 ami rona hosi Jorge, entaun sente ema ho natureza ne&#8217;e la&#8217;os keta-ketak maib\u00e9 ida de&#8217;it.&#8221; Lisa dehan istoria ne&#8217;e interesante tebes ba estudante sira hodi aprende kona-ba natureza Timor nian nune&#8217;e bele aumenta sira nia estudu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia informa, futuru ohin mai tenki kuida di&#8217;ak rekursu naturais&nbsp; nune&#8217;e labele estraga ambiente natureza iha mundu, iha Australia estudante University Melbourne&nbsp; estuda no apri\u00e9nde kona-ba Jeografia maib\u00e9 ho si\u00e9nsia de&#8217;it, entaun sira hakarak rona no haree realidade hosi istoria hirak ne&#8217;eb\u00e9 sira apri\u00e9nde hosi si\u00e9nsia, ne&#8217;e hanesan previlejiu bo&#8217;ot ida ba estudante tanba vizita uma lulik sira moos simu matak malirin bua-malus hosi lia-na&#8217;in Maubisse-Mauloko rasik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia konklui,&nbsp; primeiru agradese wain ba Haburas Foundation no knua HAKMATEK tanba fasilita sira ho laran luak, nune&#8217;e sira mai apri\u00e9nde no enjoy fatin turismu iha Maubisse. Tanba dalaruma ami mai rasik hanesan estudante University karik vizita fatin turismu ne&#8217;e difisil tebes atu hetan, maib\u00e9 estudante university parseria di&#8217;ak ho Haburas entaun fasil mai ami bele hasoru komunidade nia moris loro-loron.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir estudante Sam Elliott nia hare katak, komunidade Maubisse kaer metin sira nia uma lisan lulik kultura nian,&nbsp; tanba&nbsp; jerasaun foinsa&#8217;e moos kontinua kaer metin kultura, entaun sente kultura Maubisse Mauloko entre kultura ilha&nbsp; Atauru ne&#8217;e diferente tebes,&nbsp; tanba Atauru kultura krisdyanismu mak domina.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Previlejiu boot mai ami tanba liu hosi estuda materia jeografia bele vizita rai\u00a0 Timor no hare fatin turismu komunitariu , uma lulik rona istoria no hasoru direita komunodade nia moris loro-loron iha\u00a0 i komunidade simu ami kultura orijinal bidu, Maubisse-Mauloko nian.&#8221;<\/em> dehan estudante Sam Elliott<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Umbelina dos Reis Haburas Foundation fasilita Estudante \u00a0husi Melbourne University iha Australia, hala&#8217;o vizita uma lulik (7) iha Maubisse-Mauloko, objetivu atu hatene istoria hosi uma lisan lulik iha Maubisse-Mauloko dezde uluk to&#8217;o mai agora, tanba durante ne&#8217;e estudante sira apri\u00e9nde hosi si\u00e9nsia.Tuir estudante sira nia haree komunidade Maubisse kaer metin uma lisan kultura nian. [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":16727,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-16725","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16725","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16725"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16725\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16728,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16725\/revisions\/16728"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16727"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16725"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16725"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16725"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}