{"id":16824,"date":"2023-07-29T19:22:38","date_gmt":"2023-07-29T10:22:38","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=16824"},"modified":"2023-07-29T19:22:40","modified_gmt":"2023-07-29T10:22:40","slug":"labele-muda-pcic-tuir-ema-ida-nia-hakarak","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/07\/29\/labele-muda-pcic-tuir-ema-ida-nia-hakarak\/","title":{"rendered":"Labele Muda PCIC Tuir Ema Ida Nia Hakarak"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain Moises Vicente<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>(Artigo Ida Ne\u2019e Analiza Kona-b\u00e1 IX Governu Hakarak Reforma PCIC ba PNTL)<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Rep\u00fablica Democr\u00e1tica de Timor-Leste (RDTL) nasaun ki\u2019ik, ne\u2019eb\u00e9 hetan nia restaurasaun da independensia loron 20 fulan Maiu tinan 2002 liub\u00e1, iha era milenium rua nulu resin ida (S\u00e9culo XXI), iha ne\u2019eb\u00e9 lori ho tempu naruk hodi hari sai Estadu ida ne\u2019e. Realidade luta Timor-Leste nia naruk tebes, iha ne\u2019eb\u00e9 durante tempu naruk iha milenium XXI mosu buat oin-oin. Perguntas mak ne\u2019e tamba sa mak lei sira ne\u2019e tenke kopia paste husi rai seluk?. Kopia deit mos kontinua kopia sala, no inventa mos inventa sala. Timor-Leste adopta mos ninia ho kultura rasik, Timor-Leste labele buat hotu kopia paste husi nasaun Portugal nia deit. Exemplu: hari\u2019i insitituisaun <em>Pol\u00edcia Cient\u00edfica de Investiga\u00e7\u00e3o Criminal (PCIC)<\/em> la dun halo estudu klean, depois PCIC hakarak re-estrutura fali Pol\u00edsia Nasional Timor-Leste (PNTL). Pergunta mak ne\u2019e tamba sa mak PCIC iha fali PNTL nia okos?. Tamba ita hakarak hari\u2019i institusaun Estadu la bazeia ba estuda ida klean katak ita persiza ka lae?. La\u2019os tamba iha Portugal iha tipu institusaun hanesan PCIC entaun ita mos nakdedar hari\u2019i ita nian, depois ita baruk ona ita desolve no ita restrutura tun sae. Se nune\u2019e bebeik, nasaun ka Estadu mak sofre.<\/p>\n\n\n\n<p>PCIC nia existensia dekada ida resin ona, povu sira iha Dili balun hatene institusaun ida ne\u2019e, maib\u00e9 barak mak seidauk hatene tamba la iha sosializasaun dezde hari\u2019i. PCIC ne\u2019e hari\u2019i iha tempu ne\u2019eb\u00e9 Xanana Gusm\u00e3o mak sai Primeiru Ministru, agora tenki akaba PCIC iha biban ne\u2019eb\u00e9 maun Xanana Gusm\u00e3o sai tan Primeiru Ministru iha mandatu 2023-2027. Dadaun ne\u2019e ita seidauk hatene Xanana Gusm\u00e3o nia hakarak saida, maib\u00e9 nia deklara ona ba p\u00fabliku katak nia hakarak halo integrasaun PCIC ba Komandu Geral PNTL nia okos, maib\u00e9 la dehan katak atu halo integrasaun ba institusaun PNTL. Tan ne\u2019e mak seidauk klaru katak PCIC atu sai hanesan unidade ida iha PNTL nia okos ka hanesan kontinua nafatin PCIC maib\u00e9 tutela deit iha Komandu Geral PNTL nia.<\/p>\n\n\n\n<p>Ita mos seidauk hatene los, Xanana Gusm\u00e3o ho nia membru Governante foun atu bele altera lei sira ne\u2019eb\u00e9 atribui ba PCIC ho nia mandatu, no ba fali Komandu Geral PNTL nia okos. Signifika katak estatementu pol\u00edtika Xanana Gusm\u00e3o iha inagurasaun IX Governu konstitusional 1 Jullu 2023 atu re-estrutura PCIC, maib\u00e9 tenki lao tuir dalan leg\u00e1l. Ema barak nia deskonfia katak talves kazu seluk ne\u2019eb\u00e9 akontese iha Loes ho Fomentu ne\u2019eb\u00e9 involve instituisaun PCIC ho Intelejensia mak sai hanesan malisan at ba institusaun rua ne\u2019e. Karik kazu Loes ho Fomentu la akontense karik ita hotu hatene PCIC sei la\u2019o normal hela. Tamba ita hatene reforma <em>Pol\u00edcia Cient\u00edfica de Investiga\u00e7\u00e3o Criminal <\/em>&nbsp;ho Servisu Nasional Intelejensia (SNI) la\u2019os sai hanesan asuntu ne\u2019eb\u00e9 bo\u2019ot, tamba ist\u00f3ria hatudu katak Xanana Gusm\u00e3o nia kapasidade hare ba buat bo\u2019ot <em>do que<\/em> ba buat ki\u2019ik hanesan PCIC ho SNI.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha parte seluk, husi Diretur Ezekutivu Fundasaun Mahein (FM), N\u00e9lson Belo hatete saida los mak babeur PCIC to\u2019o hetan julgamentu husi IX Governu konstitusional hetan pena re-estutura?. Atu hetan resposta ida ne\u2019e, tuir ema ai-leba sira talves sira dehan tamba PCIC lakoi hakruk ba Xanana Gusm\u00e3o durante iha liur. Ema balun dehan institusaun saida deit iha Timor-Leste tenki hakruk ba Xanana Gusm\u00e3o.&nbsp; Ema sira seluk iha partidu pol\u00edtiku sira dehan, so Avo Nana deit, tan ne\u2019e mak diak liu <em>bubarkan<\/em> PCIC. Balun fali dehan PCIC ne\u2019e halo atuasaun la tuir lei, tan ne\u2019e mak Avo Nana la gosta, balun fali dehan Avo Horta mak la gosta tamba PCIC ba hafuhu nia atividades iha Loes ho Fomentu. Balun fali dehan Xanana Gusm\u00e3o katuas ona, tantu nia hakarak hari\u2019i ne\u2019e nia dereitu, maib\u00e9 mos nia hakarak sobu ne\u2019e mos nia direitu. Resposta ba perguntas sira iha leten, mai husi ema grupu oin-oin ho nia <em>background<\/em> oin-oin nune\u2019e mos ho nia situasaun oin-oin iha nia viagem moris iha nasaun ida bolu Estadu da Lei e la\u2019os Estadu da Homen.<\/p>\n\n\n\n<p>Reprezentantes sira iha uma fukun Parlamentu Nasional-RDTL mos f\u00f3 nia resposta, maib\u00e9 to\u2019o agora ita seidauk rona ho lolos ho momos tamba sira nai lian ba resposta perguntas tamba sa mak ita <em>bongkar pasang<\/em> PCIC. Iha mos lian ema sira ne\u2019eb\u00e9 faan modo sira dehan, karik ami nia modo folin diak ne\u2019e mak kapas, <em>do que<\/em> imi <em>bongkar<\/em> <em>pasang<\/em> hodi lakon osan deit. Nusa mak la hanoin ami atu sosa netik ami nia modo. Imi mos la hanoin kona-b\u00e1 imi nia hakarak tama <em>Association of South East Asian Nations (ASEAN) <\/em>ne\u2019e sira mai ho <em>road map<\/em> ida ne\u2019eb\u00e9 rebo-rebo. Maib\u00e9 imi hanoin deit mak <em>banghkar<\/em> <em>pasang<\/em>, depois la hanoin ami povu ki\u2019ik sira. Perguntas ba perguntas kontinua mosu, maib\u00e9 oinsa mak Avo Nana atu rona, mas fiar ka lae, PCIC tenki ba Komandu PNTL nia kaliling hun. <em><\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Ikus liu, nia konkluzaun katak durante tinan 20 nia laran, ita kria institusaun Estadu barak, maib\u00e9 to\u2019o agora Timor-Leste nia oan sira seidauk hatene tamba sa mak ita osan barak los gastu ba kria institusaun barak los maib\u00e9 problema iha ko\u2019ordenasaun. Tamba ita nia dezenvolvimentu ne\u2019e la bazeia ba estudus maib\u00e9 bazeia ba hanoin hosi katuas bo\u2019ot sira ne\u2019eb\u00e9 aplika teoria segredu surpreza. Karik iha <em>kesempatan<\/em> sira liu ba PCIC la hetan tentasaun iha Loes ho Fomentu, dala ruma kolega sira ne\u2019eb\u00e9 servisu iha PCIC ho institusaun seluk ne\u2019eb\u00e9 kestiaona, la\u2019os ulun moras kona-b\u00e1 institusaun ne\u2019eb\u00e9 sira hakna\u2019ar ba hodi halakan sira nia ahi matan dapur nia. Espera katak ida ne\u2019e la\u2019os sai malisan at, maib\u00e9 sai bensa hosi Maromak. Ita hein <em>nasib<\/em> PCIC ba loos ne\u2019eb\u00e9, hein mak hein no hein bebeik.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>*Hakerek Na\u2019in: Iha Fundasaun Mahein (FM),Alumni Universidade da Paz (UNPAZ), Faculdade de Direito no Alumni Instituto Superior Cristal, Departemento Sociologia (2022) no Ativista. Artigo ida ne\u2019e la representa institusaun ne\u2019eb\u00e9 hakerek na\u2019in haknar ba, maib\u00e9 idea no argumentu sira ne\u2019eb\u00e9 lekar iha artigu ne\u2019e nudar opini\u00e3o peso\u00e1l. Iha sujestaun ruma bele haruka iha e-mail: <a href=\"mailto:moisesvicente59@yahoo.com\">moisesvicente59@yahoo.com<\/a> ou telefone +67077291406<\/em><\/strong>)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Moises Vicente (Artigo Ida Ne\u2019e Analiza Kona-b\u00e1 IX Governu Hakarak Reforma PCIC ba PNTL) Rep\u00fablica Democr\u00e1tica de Timor-Leste (RDTL) nasaun ki\u2019ik, ne\u2019eb\u00e9 hetan nia restaurasaun da independensia loron 20 fulan Maiu tinan 2002 liub\u00e1, iha era milenium rua nulu resin ida (S\u00e9culo XXI), iha ne\u2019eb\u00e9 lori ho tempu naruk hodi hari sai Estadu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":4769,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-16824","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16824","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16824"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16824\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16825,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16824\/revisions\/16825"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/4769"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16824"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16824"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16824"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}