{"id":16826,"date":"2023-07-29T20:19:51","date_gmt":"2023-07-29T11:19:51","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=16826"},"modified":"2023-07-29T20:19:53","modified_gmt":"2023-07-29T11:19:53","slug":"defisiensia-iha-fronteira-tabaku-elisito-invade-territoriu-nasional-timor-leste","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/07\/29\/defisiensia-iha-fronteira-tabaku-elisito-invade-territoriu-nasional-timor-leste\/","title":{"rendered":"Defisi\u00e9nsia Iha Fronteira, Tabaku Elisito Invade Territ\u00f3riu Nasion\u00e1l Timor-Leste"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Hakerek nain <em>Jaimito Sequeira Gusm\u00e3o<\/em> &#8211; <em>Estudante Finanlista, PP,FCS,UNTL<\/em>. <em>Alumni Eskola Ativista Direitus Umanus (AJAR)<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li><strong>Introdusaun<\/strong><\/li><\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tabaku inisiu hanesan produtu primarione\u2019eb\u00e9 produz husi agrikultores, depois tama ba prosesamentu industria halo mudansa husi produtu primario ba produtu sekundariu ne\u2019eb\u00e9 kontaminadu kimiku ou produtu droga. Tabaku mak produtu k\u00edmiku ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 perigu ba sa\u00fade p\u00fabliku, tabaku suar konte\u00edn substansias kimiku 7000 liu, iha ne\u2019eb\u00e9 besik 70 ko\u00f1esidu hanesan kauza kankru. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nune\u2019e fuma tabaku kauza risku ba sa\u00fade p\u00fabliku direitamente afeita moras la-hada\u2019et, moras ne\u2019eb\u00e9 kauza tamba fuma tabaku sa\u2019\u00e9 ba beibeik iha Mundu, hanesan kanker Servikal, Kanker Rins, Kanker Pankreas, Kanker Stomagu, Kanker Pulmaun, Moras Pulmaun Kroniku, Kankru Kakorok, Moras Kardiovaskular, Impaktu Reprodutivu, Sindroma Bebe Mate Derepenti. Kada tinan, industria tabaku sira gastu osan liu-husi biliaun 8 ba leten hodi produz tabaku no prosesa ba merkadu, nune\u2019e m\u00f3s produtu tabaku hamate ema rihun 8 kada tinan iha mundu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ita hotu hare perigu sira kauza husi tabaku atinji ona niv\u00e9l glob\u00e1l, ho proporsaun alarmante, liu-liu iha foinsa\u2019e no joven sira nia le\u2019et, no sai ona problema s\u00f3siu ek\u00f3nomiku grave ida no problema grave ba sa\u00fade p\u00fabliku, liu-liu iha pa\u00edz sira ne\u2019eb\u00e9 dezenvolve daudaun.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Fuma tabaku iha Timor-Leste no Nasaun balun maka aas-liu iha mundu, ne\u2019eb\u00e9 refleta direitamente iha kuadru epidemiol\u00f3jiku iha pa\u00edz ne\u2019e, iha ne\u2019eb\u00e9 moras sira la-kontajioza, ne\u2019eb\u00e9 ninia fat\u00f3r risku prinsip\u00e1l maka fuma tabaku, konstitui liu 70% hosi tot\u00e1l moras la-kontajioza no sei aumenta. <a href=\"#_ftn1\">[1]<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hare\u2019e ba nesesidade no urjensia atu kombate tabajismu, governu asina tiha ona convensaun-kuadru organizasaun mundi\u00e1l sa\u00fade nian atu kontrola tabaku, halo posivel ba hetan ratifikasaun husi Parlamentu Nasion\u00e1l, liu-husi Rezolusaun n\u00fa.13\/2004, loron 29 fulan Dezembru.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Konsidera ba kompromisu internasion\u00e1l sira ne\u2019eb\u00e9 assume iha \u00e2mbitu luta kontra fuma\/labajismu no iha nesesidade atu reverte kuadru epidemiol\u00f3jiku iha paiz ne\u2019e, hodi nune\u2019e bele garante direitu ba sa\u00fade no meiu ambiente ida ne\u2019eb\u00e9 saudavel ne\u2019eb\u00e9 konsagra ona iha konstitusaun.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Governu dekreta iha alinea b) hosi n\u00fa.1 artigu 115<sup>o <\/sup>no alinea e) hosi artigu 116 konstituisaun rep\u00fablika nian atu sai hanesan lei. Ikus mai hamosu Dekretu Lei n\u00fa.14\/2016, 8 Ju\u00f1u 2016 \u201cRejime Kontrolu Tabaku\u201d ne\u2019eb\u00e9 konstitui hamutuk artigu XXXVI, no artigu hamutuk XVIII mak&nbsp; ne\u2019eb\u00e9 atribui direita ba vendedor tabaku sira nia dever, artigu sira hanesan; Artigu 1<sup>0<\/sup>, 2<sup>0<\/sup> (b no c), 12<sup>0<\/sup>, 13<sup>0<\/sup>, 14<sup>0<\/sup>, 15<sup>0<\/sup>, 16<sup>0<\/sup>, 17<sup>0<\/sup>, 19<sup>0<\/sup>, 20<sup>0<\/sup>, 21<sup>0<\/sup>, 22<sup>0<\/sup>, 26<sup>0<\/sup> (c, d, e, f, g no h), 27<sup>0<\/sup>, 30<sup>0<\/sup>, 31<sup>0<\/sup>, 32<sup>0<\/sup>, 33<sup>0<\/sup>. <a href=\"#_ftn2\">[2]<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Maske nun\u2019e nafatin iha difisiente boot tebes ba implementasaun lei kontrolu tabaku iha Timor, referidu iha artikel ida ne\u2019e atu foku de\u2019it ba kombate tabaku elisitu ne\u2019eb\u00e9 agora sai hela diskusaun p\u00fablika. Tabaku elisito katak tabaku ne\u2019eb\u00e9 dezenu iha embalajen ninia lolon la-homarka kampanha sa\u00fade p\u00fabliku ne\u2019eb\u00e9 aprovadu husi Ministeiro de Sa\u00fade. Ezemplu tabaku sira ne\u2019eb\u00e9 agora konsidera hela nu\u2019udar illegal iha merkadu siramak hanesan; Suria, Esse, Arow Black, Joker Matahari, Marboro kor emabaljen mean, LA ho kor embalajem mutin.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ne\u2019eb\u00e9 la-haktuir iha Dekretu Lei n\u00fa.14\/2026, Artigu 12<sup>0<\/sup> \u201cRotulajen\u201d n\u00fa.1 to\u2019o 12, Artigu 13<sup>0<\/sup> (Avizu\/Advertensia Sanit\u00e1ria sira) n\u00fa.1 Avizu\/Adv\u00e9rtensia sanitaria sira ne\u2019eb\u00e9 refere iha n\u00fa.3 husi Artigu 11<sup>0<\/sup> mak tuir mai ne\u2019e: a). Fuma Oho, b). Fuma provoka\/hamosu kankru, c) Fuma kauza\/hamosu impotensia, d) fuma wainhira isin-rua kauza abortu, e) Fuma hamosu moras respiratoria, f) Fuma provoka\/hamosu moras kardiovaskular. Artigu 14<sup>0<\/sup> \u201cMensajem Proibida\u201d n\u00fa. 1 ate 2. Husi artigu tolu temin iha leten husi Dekretu Lei n\u00fa.14\/2016 Rejimi Kontrolu Tabaku nian sitadu ho klaru, nune\u2019e kualker tipu sigaru saida de\u2019it ne\u2019eb\u00e9 komersializa iha merkadu maib\u00e9 la komprimenta ba artigu temin iha leten mak sei konsidera nu\u2019udar tabaku elisito\/illegal, ho nune\u2019e mak AIFAESA.IP ho PNTL sei atua bazeia ba Kompetensia ne\u2019eb\u00e9 atribui ona iha Lei Tabaku Arigu 31<sup>0<\/sup> ho Lei Organika Instituisaun Revlevante sira nian.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li><strong>Faktus Real Tabaku Elisitu Domina iha Tetitoriu Nasion\u00e1l Timor Nian<\/strong><\/li><\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ita hotu hare, iha kios sira, iha negosiante ambulante sira, iha m\u00f3s loja balun, iha merkadu sira iha Kapit\u00e1l Dili, vendor maioria mak fa\u2019an tabaku illegal sira ne\u2019eb\u00e9 lei proibida atu fa\u2019an, hanesan Suria, LA ho embalajen mutin, Marboro ho embalajen mean, Arow Black, Esse, nst.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hare ba dominante husi tabaku elisito iha merkadu, mak iha tinan 2023 Aliansa Nasion\u00e1l Kontrolu Tabaku Timor-Leste , halo survey&nbsp; ba tabaku elisito iha Munispiu 3 hanesan Aileu, Ermera ho Dili, ikus mai deskobre tabaku ho tipu 17 mak oras ne\u2019e fa\u2019an hela iha loja, kios, ambulante, husi&nbsp; ne\u2019e tabaku ho tipu 3 mak peresentajen as liu hanesan Surya 63%, Arow Black 42%, Esse 25%, sigaru sira ne\u2019e 100% importa illegal husi Pa\u00eds vizinu Indonesia. <a href=\"#_ftn3\">[3]<\/a><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li><strong>Kauza Sira Ne\u2019eb\u00e9 F\u00f3 Biban Ba Tabaku Elisitu Tama Iha Teritoriu Nasion\u00e1l Timor-Leste. &nbsp;<\/strong><\/li><li>Autoridade PNTL liu-liu Unidade Policia Fronteira, Unidade Policia Maritima ho Alfandega disifisiensia iha vizilansia iha fronteira, nune\u2019e transaksaun ilegais sira tama no sai ho livremente, faktus hatudu tabaku illegal sira ne\u2019eb\u00e9 agora iha 100% mai husi Nasaun Vizinu Indonesia.<\/li><li>Aktividade inspeksaun la-hala\u2019o ho regular husi autoridade relevante sira hanesan inspector jer\u00e1l Ministeiro de Sa\u00fade, AIFAESA.Ip, PNTL \u201cTaks Force\u201d, Autoridade P\u00fablika sira seluk, nune\u2019e aktividade negosiu ba sigaru illegal kada loron fa\u2019an iha merkadu ho nia variedade aas.<\/li><li>Tamba interesadu ho lukru halo vendedor tabaku lakohi komprimenta ba lei tabaku, iha m\u00f3s sorin seluk limitasaun komprensaun ba lei kontrolu tabaku husi vendedor srasik, ho nune\u2019e sira kotinua fa\u2019an produto tabaku illegal.<\/li><li>Esforsu Governu nian ba kontrolu tabaku seiduk atinji ho seiredade, ate agora seidauk estabelese orgaun estadu ida ho karakter independete no autonomia finanseira, ne\u2019eb\u00e9 atu fokus de\u2019it ba servisu kontrolu tabaku.<\/li><\/ol>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li><strong>Implikasaun Negativa Husi Prejensa Tabaku Elisitu ba Estadu Timor-Leste.<\/strong><\/li><li>Implikasaun negativa husi prejensa tabaku elisitu\/illegal nian nu\u2019udar meius aproximasaun foun husi industria tabaku sira nian, atu hodi hafraku tiha konsentrasaun pol\u00edtika nasion\u00e1l ba kontrolu tabaku liu-husi implementasaun Dek. Lei n\u00fa.14\/2016.<\/li><li>Implikasaun negativu seluk maka, ho prejensa tabaku elisitu\/illegal nian sei reduz produtividade foinsa\u2019e sira nian wainhira sira fuma tabaku ne\u2019eb\u00e9 ho nia tar no nikkotina makas liu, maka sei halo sira dependesia ba produto droga ida ne\u2019e, e ida m\u00f3s hanesan meius ida ne\u2019eb\u00e9 industria tabaku sira uza aru hodi rekruta sira nia kliente fumantes foun.<\/li><li>Implikasaun negativu seluk tuir mai maka ho prejensa tabaku elisitu\/illegal nian ita nia estadu lakon rendimentu husi 20 mil to\u2019o 50 mil ba kofre estadu kada tinan, tamba la-konsege koileta taxa.&nbsp;<\/li><li>Implikasaun negativu seluk tuir mai maka ho prejensa tabaku elisitu\/illegal, f\u00f3 todan ba gastu ministeiro Sa\u00fade nian ba tratamentu moras moras la-hada\u2019et, no todan m\u00f3s ekonomia familia nian, tuir dadus Ministeiro Finansas 2023, kuaze 30% husi Familia sira nia rendimentu hasai lori sosa tiha sigaru.<\/li><\/ol>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li><strong>Konkluzaun<\/strong><\/li><li>Ho ita nia limitasaun oin-oin haesan; PNTL ho Alfandega disifisiensia iha vizilansia fronteira rai maran no tasi, utoridade inspector jer\u00e1l Ministeiro de Sa\u00fade, AIFAESA.Ip, PNTL \u201cTaks Force\u201d, Autoridade P\u00fablika sira seluk la-iha aktividade inspeksaun regular. Limitasaun koi\u00f1ementu no des-obedensia vendedor sira nian ba lei kontrolu tabaku, no Esforsu Governu nian ba kontrolu tabaku seiduk atinji ho seiredade ba orgaun relevantes ba kontrolu tabaku iha Timor-Leste.<\/li><li>Ho nune\u2019e prejensa tabaku elisitu nian lori implikasaun negativa boot liu, hanesan nu\u2019udar meius aproximasaun foun husi industria tabaku ba hafraku konsentrasaun pol\u00edtika nasion\u00e1l ba kontrolu tabaku; Sei reduz produtividade foinsa\u2019e sira nian no sei halo dependesia ba produto droga ne\u2019e. Estadu lakon rendimentu ba kofre estadu kada tinan, tamba la-konsege koileta taxa. F\u00f3 todan ba gastu ministeiro Sa\u00fade ba tratamentu moras moras la-hada\u2019et, no todan m\u00f3s ekonomia familia nian.<\/li><\/ol>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li><strong>Rekomendasaun<\/strong><\/li><\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kaer ba referensia sira iha leten, konsideradu nu\u2019udar nesesidade urjenti ba governu atu halo nia funsaun ho efektivu liutan hanesan tuir mai ne\u2019e:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Husu Ministeiro Interior ne\u2019eb\u00e9 PNTL tutela ho Ministeiro Finansa ne\u2019eb\u00e9 Alfandega tutels atu aposta estratejia ba vizilansia &nbsp;iha Fronteira Rai Maran no Tasi.<strong><\/strong><\/li><\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Husu Ministeiro Turismo Comercio Industria ne\u2019eb\u00e9 AIFAESA.IP tutela, atu revoga lei organiku AIFAESA.IP nian hodi f\u00f3 kibi\u2019it di\u2019ak liutan ba sira atu halo servisu ba inspeksaun tabaku.<strong><\/strong><\/li><li>AIFAESA.IP m\u00f3s aposta estratejia ba aktividade inspeksaun husi nivel kraik to\u2019o nasion\u00e1l por regularmente. &nbsp;E kontinua dezenvolve aktividade treinamentu kumpri lei tabaku. <strong><\/strong><\/li><li>Husu Ministeiro de sa\u00fade, atu aposta estratejia di\u2019ak liutan ba inspector jeral sa\u00fade atu halo servisu mais kerktu liu. <strong><\/strong><\/li><li>Husu Ministra Sa\u00fade tenki halo aproximasaun ho Primeiro Ministro no entidade relevante sira seluk tenki hari\u2019i ona Konsellu Nasion\u00e1l Kontrolu Tabaku (KNKT), hodi aselera pol\u00edtika nasion\u00e1l kontrolu tabaku.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator\"\/>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"#_ftnref1\">[1]<\/a> Demografia survey Ministeiro de Sa\u00fade,TL<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"#_ftnref2\">[2]<\/a> Lei n\u00fa.14\/2016 pag.5-6<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"#_ftnref3\">[3]<\/a>ANCT, Rezultadu Survey tabaku elisito 2023<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Jaimito Sequeira Gusm\u00e3o &#8211; Estudante Finanlista, PP,FCS,UNTL. Alumni Eskola Ativista Direitus Umanus (AJAR) Introdusaun Tabaku inisiu hanesan produtu primarione\u2019eb\u00e9 produz husi agrikultores, depois tama ba prosesamentu industria halo mudansa husi produtu primario ba produtu sekundariu ne\u2019eb\u00e9 kontaminadu kimiku ou produtu droga. Tabaku mak produtu k\u00edmiku ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 perigu ba sa\u00fade p\u00fabliku, tabaku suar [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":16827,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-16826","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16826","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16826"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16826\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16828,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16826\/revisions\/16828"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16827"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16826"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16826"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16826"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}