{"id":16915,"date":"2023-08-10T16:13:32","date_gmt":"2023-08-10T07:13:32","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=16915"},"modified":"2023-08-11T00:11:34","modified_gmt":"2023-08-10T15:11:34","slug":"fongtil-apoiu-deklarasaun-xanana-sekjen-asean-espera-deklarasaun-xanana-la-reprezenta-estadu-timor-leste","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/08\/10\/fongtil-apoiu-deklarasaun-xanana-sekjen-asean-espera-deklarasaun-xanana-la-reprezenta-estadu-timor-leste\/","title":{"rendered":"FONGTIL Apoiu Deklarasaun Xanana, SekJen ASEAN Espera Deklarasaun Xanana La Reprezenta Estadu Timor-Leste"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Forum Sosiedade Sivil ASEAN nian iha Timor-Leste apoio deklarasaun Primeiru Ministru Xanana Gusmao nian kona ba Timor-Leste la tama ASEAN bainhira la resolve problema Myanmar nian. Maski nune\u2019e Sekretariu Jeral (SekJen) ASEAN espera katak deklarasaun Xanana nian la reprezenta pozisaun estadu Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cApoiu idea PM n\u00e9e tanba ASEAN tenke kontinua existe nudar plataforma regional nian hodi promove direitus umanus no demokrasia iha rejiaun\u201d, <\/em>Koordenador Forum Sosiedade Sivil ASEAN iha Timor-Leste nudar mos Diretor FONGTIL, Valentim da Costa Pinto ne\u2019e esklarese.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Diretor FONGTIL ne\u2019e mos expresa katak se bele laos deit koalia kona ba violasaun direitus umanus iha Myanmar maibe mos violasaun direitus umanus iha West Papua, violasaun hasoru povo indigena Malaysia, no mos presegisaun ba ativista sira iha nasaun sira seluk iha rejiaun ida ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">FONGTIL mos husu atu governo Timor-Leste lalika agresivu demais hakarak tama lalais ba ASEAN.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cCSO (Civil Society Organization) ka organizasaun sosiedade civil nia perspetiva katak labele agresivu atu adere lalais. Diuk liu hadiak kondisaun sira hosi priense rekezitu pilar socio-ekonomiku nian. Timor-Leste mos iha dezafiu setor infraestrutura baziku, setor finansas, no setor privadu ne\u2019ebe kiik los no la naton atu sai parseiru ba investor sira hosi rai liur\u201d, <\/em>Valentim da Costa esplika liutan.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Valente mos hatete katak tuir sosiedade sivil nia hanoin diak liu&nbsp; adesaun ba ASEAN ne\u2019e pauza lai no fo prioridade investmentu iha nivel nasional hodi ajuda sidadaun Timor-Leste bele hetan protesaun diak ba sira nia dereitu umanus, sai resiliente iha dinamika mudansas rejional no global nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Reasaun Sosiedade Sivil ne\u2019e mos tanba Premeiru Ministru Xanana Gusmao nia deklarasaun semana ida liuba, 3 Agustu, koalia ba media hafoin enkontru regular ho Presidente Republika Jose Ramos Horta hodi dehan katak Timor-Leste sei la tama ASEAN bainhira ASEAN la konvense Junta Militar Myanmar hodi hakotu konflitu iha Myanmar.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cAmi sei la tama ASEAN bainhira ASEAN labele konvense Junta Militar Myanmar hodi hakotu konflitu iha Myanmar\u201d,<\/em> Xanana hatete no haktuir hosi notisia ingles RTTL.EP.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Relasiona ho deklarasaun PM Xanana nian ne\u2019e, Presidente Republika Jose Ramos Horta mos hato\u2019o ba publik katak saida mak Xanana hato\u2019o husik hela konfuzaun ba nasaun membru ASEAN nian sira. Nasaun membru ASEAN sira iha tinan ikus 2022 nia laran hato\u2019o ona tuir prinspiu sei rekoinese Timor-Leste nudar membru ASEAN ba dala-11.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Premeiru Ministru Xanana Gusmao nia deklarasaun kritiku ne\u2019e laos buat foun ba ASEAN. Diplomatikamente ASEAN hato\u2019o tiha ona sira nia kritika ba kudeta mak akontese iha Myanmar iha 1 Fevereiru 2021. Iha enkontru Simeira ASEAN nian, 5 Maiu 2023, Prezidente Indonesia Jokowi kontinua husu ba junta militer Myanmar atu hakotu konflitu mak akontese iha Myanmar. Maski nune\u2019e lider junta military Myanmar nian, Ming Aung Hliang la preokupa ho pontus sira mak ASEAN hato\u2019o.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Parte seluk, Sekretariu Jeral ASEAN, Kao Kim Hourn realsa ba deklarasaun Xanana nian hodi expresa ninia konfuzaun ba pozisaun Timor-Leste nian atu tama ASEAN.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cHau hakarak hatete katak, nasaun membru ASEAN nian serbisu hamutuk, no ida ne\u2019e sei lori ASEAN atu hetan desizaun politik importante hodi simu Timor-Leste atu sai parte hosi ami,&#8221; <\/em>nia hato\u2019o ida ne\u2019e iha Sekretariadu ASEAN nian, 8 Agustu 2023, haktuir hosi metronews.com.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cAmi halo serbisu makas tebes atu ajuda sira (Timor-Leste.Red), ami espera deklarasaun ida ne\u2019e laos pozisaun estadu Timor-Leste,\u201d<\/em> Nia aumenta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Pozisaun Timor-Leste nian kona ba kondisaun atu sai membru ASEAN ne\u2019e mos hato\u2019o ba Sekretariu Jeral ONU, Antonio Guterres hodi hatete katak Asosiasaun rejional ne\u2019e labele konvense junta militar Myanmar hodi resolve konflitu violentu mak akontese dadaun hela.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Timor-Leste hatama nia aplikasaun atu sai membru ASEAN iha tinan 2011. Hosi kedas tempu ne\u2019eba ASEAN halo ona serbisu preparativu sira no halo Road Map ba prosesu Timor-Leste nian atu sai membru ASEAN nian. Tinan kotuk prinsipalmente membru ASEAN aseita tiha ona Timor-Leste atu sai membru maibe presija kompleta rekezitu sira mak Road Map hatudu ona.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Forum Sosiedade Sivil ASEAN nian iha Timor-Leste apoio deklarasaun Primeiru Ministru Xanana Gusmao nian kona ba Timor-Leste la tama ASEAN bainhira la resolve problema Myanmar nian. Maski nune\u2019e Sekretariu Jeral (SekJen) ASEAN espera katak deklarasaun Xanana nian la reprezenta pozisaun estadu Timor-Leste. \u201cApoiu idea PM n\u00e9e tanba ASEAN tenke kontinua existe nudar plataforma regional nian [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":16916,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-16915","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16915","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16915"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16915\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16918,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16915\/revisions\/16918"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16916"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16915"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16915"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16915"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}