{"id":16937,"date":"2023-08-17T14:04:43","date_gmt":"2023-08-17T05:04:43","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=16937"},"modified":"2023-08-17T14:14:53","modified_gmt":"2023-08-17T05:14:53","slug":"bolsa-da-mae-benefisia-ona-ema-30-000-resin-labarik-ho-defisiensia-foin-nain-130","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/08\/17\/bolsa-da-mae-benefisia-ona-ema-30-000-resin-labarik-ho-defisiensia-foin-nain-130\/","title":{"rendered":"Bolsa da Mae Benefis\u00eda ona Ema 30.000 resin, Labarik ho Defisi\u00e9nsia Foin nain 130"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Silvino Freitas <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Asosiasaun Difisi\u00e9nsia Timor Leste (ADTL) ho inisiativa konvida Minist\u00e9riu Solidaridade Sosi\u00e1l no Inkluzaun (MSSI), hodi hala\u2019o sensibilizasaun ba programa Bolsa da M\u00e3e Jerasaun Foun (BdMJF), nune\u2019e organizasaun sira neebe tau matan ba ema ho difisensia sira bele hetan informasaun kona-ba rekezitu neses\u00e1riu sira atu bele tulun ema ho difisensia bele asesu ba programa refere, tanba programa refere la\u2019o ona iha munis\u00edpiu 7 no ema liu 30.000 maka benefis\u00eda ona maib\u00e9 ema ho difisiensia saida\u2019uk m\u00e1simu foin nain 130.<\/p>\n\n\n\n<p>Lucas Tois Diret\u00f3r Nasion\u00e1l Asist\u00e9nsia Sosi\u00e1l husi MSSI haktuir, sensibilizasaun ne\u2019eb\u00e9 MSSI hala\u2019o nu\u2019udar inisiativa husi ADTL nian hanesan meius ida atu bele dizemina informasaun kona-ba programa bolsa da m\u00e3e jerasaun foun nian, maib\u00e9 antes ne\u2019e iha ona sosializasaun ba fatin sira ne\u2019eb\u00e9 sai alvu ba implementasaun programa refere, mask\u00ed iha Dili seida\u2019uk tama ba iha alvu maib\u00e9 husi parte ADTL nian hah\u00fa ona konvida MSSI atu bele hala\u2019o uluk ona sosializasaun ba programa bolsa da mae jerasaun foun nian, nune\u2019e husi parte ADTL bele hetan ona informasaun kona-ba programa refere.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cDadus ikus ne\u2019eb\u00e9 rejista husi munis\u00edpiu 7 dadaun ne\u2019e sai alvu ba implementasaun iha fulan ju\u00f1u tinan 2023 husi MSSI rejistu no prosesa ona pagamentu aplikante hamutuk, rihun tolunulu resin tolu-tolunulu resin haat, numeiru ne\u2019e kompostu husi labarik 0-6 anos hamutuk 36.829, inan isin rua hamutuk 3.998 no labarik ho difisiensia hamutuk 130, ne\u2019e maka elezivel ona atu hetan pagamentu, maib\u00e9 dadus online balun to\u2019o dadaun ne\u2019e sei rej\u00edsta nafatin no sei atualiza fila fali\u201d dehan diretor Lucas ba jornalista sira iha salaun ADTL Mascarinhas, (16\/08).<\/p>\n\n\n\n<p>Nia dehan tan, munis\u00edpiu hitu ne\u2019eb\u00e9 hala\u2019o ona implementasaun maka hanesan Rejiaun Administrativa Espesi\u00e1l Oekussi-Ambeno (RAEOA), Ainaro, Likis\u00e1, Bobonaro, Manatuto, Covalima no Vikeke, ne\u2019e maka tama iha pagamentu refere ho numeiru ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 sai ona, iha mekanizmu ba pagamentu maka husi MSSI nia parseiru aj\u00e9nsia finanseiru sira, nune\u2019e Ainaro Bobonaro no RAEOA ne\u2019e responsabiliza husi TELKOMSEL-TSD, no munisipiu 4 Vikeke Manatuto Likisa Covalima nee responsabiliza husi TELEMOR-MOSAN, aj\u00e9nsia sira ne\u2019e maka hala\u2019o pagamentu ba benefisi\u00e1riu sira.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cLoloos ne\u2019e minist\u00e9riu iha akordu uluk ho BNCTL maib\u00e9 iha difikuldade lubuk ida liga ho instrusaun BCTL nian ba BNCTL, kona-ba aplikasaun dokumentu identidade rua no tolu ne\u2019eb\u00e9 eziste iha timor leste entaun difikulta ba benefisiariu sira atu bele hetan transferensia husi BNCTL, nune\u2019e temporariamente asegura pagamentu ne\u2019e mak MSSI hili ajensia finanseiru sira ne\u2019ebe hetan ona autorizasaun husi BCTL atu bele halo tranferensia uluk, tanba pagamentu nee tenke la-o fulan-fulan\u201d esplika Lucas.<\/p>\n\n\n\n<p>Fatin hanesan Diret\u00f3r Ezekutivu ADTL Sejario da Silva haktuir, husi parte ADTL konvida MSSI atu bele hala\u2019o sosializasaun ba programa bolsa da mae jerasaun foun ba organizasaun sira neebe tau matan ba ema ho difisensia, nune\u2019e husi organizasaun sira ne\u2019ebe tau matan ba ema ho difisensia bele hola parte atu bele intende di\u2019ak ba programa ida bolsa da mae ne\u2019e, nune\u2019e mos bele hatene rekizitu importante sira neebe presiza atu asesu ba programa refere.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cDurante ami nia preokupasaun labarik ho difisensia sira la hetan apoiu ruma liu-liu subsidiu refere, tanba ne\u2019e governu iha programa bolsa da mae ami nia parte rona informasaun sira ne\u2019e hodi bele tulun labarik difisiensia iha baze atu bele hola parte bolsa da mae jerasaun foun\u201d dehan Sejario iha ADTL Mascarinhas Dili.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia dehan tan, husi parte ADTL nian hahu aprosima ba munisipiu neebe identifikadu atu bele tulun, hodi bele identifika labarik difisensia maka durante nee sei menus tulun ba labarik sira atu benefisia ba programa ne\u2019e, tanba nee husi sosializasaun nee organizasaun sira neebe tau matan ba ema difisensia sira bele hatene nia prosesu no rekezitu sira, hodi ADTL mos sei tuun ba baze hodi tulun no halo sensibilizasaun kontinuasaun ba komunidade difisensia sira, tulun inan aman sira hodi refere sira ba programa refere.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cIta la\u2019o tuir programa governu nian ba munisipiu neebe tama iha tarjeitu iha faze dahuluk nee ema ho difisensia sira seidauk masimu, tanba nee maka ami buka atu intende didiak programa nee hodi tulun inan aman sira bele rejista labarik ho difisiensia\u201d konklui Sejario.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Silvino Freitas Asosiasaun Difisi\u00e9nsia Timor Leste (ADTL) ho inisiativa konvida Minist\u00e9riu Solidaridade Sosi\u00e1l no Inkluzaun (MSSI), hodi hala\u2019o sensibilizasaun ba programa Bolsa da M\u00e3e Jerasaun Foun (BdMJF), nune\u2019e organizasaun sira neebe tau matan ba ema ho difisensia sira bele hetan informasaun kona-ba rekezitu neses\u00e1riu sira atu bele tulun ema ho difisensia bele asesu ba [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":16938,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-16937","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16937","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16937"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16937\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":16947,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16937\/revisions\/16947"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16938"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16937"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16937"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=16937"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}