{"id":17070,"date":"2023-09-04T17:32:54","date_gmt":"2023-09-04T08:32:54","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17070"},"modified":"2023-09-04T17:35:11","modified_gmt":"2023-09-04T08:35:11","slug":"memoria-5-setembru-1999-tni-ho-milisi-pro-indonesia-ataka-aktivista-dereitus-umanus-no-justisa-hak","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/09\/04\/memoria-5-setembru-1999-tni-ho-milisi-pro-indonesia-ataka-aktivista-dereitus-umanus-no-justisa-hak\/","title":{"rendered":"Memoria 5 Setembru 1999: TNI ho Milisi Pro-Indonesia Ataka Aktivista Dereitus Umanus no Justisa (HAK)"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>By Ze Luis de Oliveira<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Ohin, 5 Setembru nudar loron istoriku ba aktivista sira iha Yayasan HAK (Hak Asasai dan Keadilian), ka Dereitus Umanus no Justisa, agora bolu Asosiasaun HAK. Nudar organizasaun ba direitu umanus ne\u2019ebe eziste iha tempu okupasaun Indonesia, la ses husi intimidasaun no teror husi rejime ditadura militar Indonesia. Biar aktivista sira iha HAK servisu ba umanitariu no advoga implementasaun lei, tantu internasional nomos Indonesia ho rigor ba direitu umanus. Governantes sira iha momentu ne\u2019eb\u00e1 mos konsidera aktivista sira iha HAK nudar ema inimigu, \u201ckepala dua\u201c, \u201cpenghianat negara Indonesia\u201c, no \u201cpengganggu stabilitas\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>iha momentu depois-de Xefe Misaun UNAMET, Sr. Ian Martin anunsia tiha rezultadu referendum ne\u2019ebe 72% votantes rejeita otonomia ho Indonesia, no signifika katak povu Timorense lakohi ona hamutuk iha NKRI (Negara Kesatuan Republik Indonesia), nune\u2019e halo militar Indonesia ho milisia pro-otonomia Indonesia senti hirus no reajen ho violensia hasoru maluk sira rejistensia ba Independensia no populasaun sivil.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Anunsia rezultadu referendum ne\u2019e hato\u2019o iha 4 Setembru 1999, no depois-de anunsiu ne\u2019e, milisia no militar Indonesia ne\u2019ebe uza faru sivil lansa kedas operasaun \u201cBumi Hangus\u201c (sunu mutuk). Sira tiru arbiru hadi teror populasaun, atake no sunu ema populasaun nian uma, nune\u2019e populasaun sira, tantu Timor-oan nomos Indonesia halao arbiru buka salva a\u2019an. Populasaun Timor-oan barak mak halai ba foho hodi hamutuk ho populasaun sira seluk ne\u2019ebe evakua ona depois-de votasaun 30 Agostu 1999. No populasaun Timor-aon sira seluk, milisia no militar sira obriga halai no evakua ba Timor-Osidental (Indonesia). No ema kuadru rezistensia barak (CNRT) mos ses-a\u2019an hotu ona husi Dili, enkuantu jornalista estranjeiru balu no staff UNAMET balu mak sei mantein iha teror nian-laran iha Dili.<\/p>\n\n\n\n<p>Aktivista sira ne\u2019ebe halibur malu iha HAK, mai husi misaun voluntariu estudante Timor-oan ne\u2019ebe RENETIL haruka husi Indonesia no estudante sira husi Akademi Perawat iha Dili ne\u2019ebe mai halimur malu iha Posko Bantuan Kemanusiaan untuk Pengungsi iha inisiu 1999, staff sira iha programa HAK, programa Fokupers, jovens Tim Relawan Kemanusiaan (TRK) husi Jakarta, aktivista solidariedade husi Indonesia, Inglaterra (Colin) no Estado Unidos Americano (John Rosa). Momentu ne\u2019eb\u00e1, aktivista sira iha HAK ne\u2019e servisu ba umanitariu hodi responde ba situasaun refere, hanesan asistensia ba IDP\u2019s sira, asistensia ba vitima feto sira, no monitoring ho advokasia ba prosesu referendum. Iha momentu ne\u2019eb\u00e1 kuaze ema nain 100-resin mak halibur iha kampaun HAK situada iha aktual Hotel Farol, Embaxada Indonesia nian sorin.<\/p>\n\n\n\n<p>Bainhira milisia no militar Indonesia halao teror no atake arbiru, ami nian kolega aktivista HAK balu mos evakua mos iha loron 4 Setembru ba iha areia Dare. Sira ba lori-ho ajudu umanitariu balu hodi atende saude no aihan ba populasaun sira ne\u2019ebe buka abrigu iha Dare. Iha kalan, kolega sira iha Dare sei kontaktu liu husi HT (handy talking) no ezije ami sira sei mantein nafatin iha kapaun HAK atu \u201chalai-subar\u201c hotu ba Dare. Maibe, ami nain-70 ne\u2019ebe sei mantein ne\u2019e hanoin katak militar no milisia sira sei la halo buat ruma a\u2019at mai ami, tanba ami laos CNRT, maibe ami servisu ba umanitariu. Nune\u2019e mos iha momentu ne\u2019eb\u00e1, ami mantein nafatin iha Dili ne\u2019ebe domina tiha ona ho teror milisia, tanba tenki asegura komunikasaun routina ba maluk aktivista sira iha rai-liur hodi aktualiza situasaun oras-ba-oras.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha kalan, depoisde jantar, maizumenus tuku 9, momentu ami balu sei tuur halimar iha varanda no aredores edifsiu, derepende deit, milisia ho militar mai ho motor no kareta haleu tiha edifisiu hodi tiru tama-mai ami iha edifisiu. Ami hotu halai ba edifisiu laran, no toba rasteira \/hakdasak iha rai\/semente leten. Elektrisidade mate hotu, no milisia kontinua tiru nafatin kuaze minutu 30, sira la rona buat ida iha edifisiu laran, karik sira hanoin ami mate hotu, nune\u2019e milisia sira tama mai foti hotu ami nian motor no kareta sira ne\u2019ebe paradu hela.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Foti no lori tiha kareta no motor, depois liu minutu balu, POLRI Tim Lorosae (ne\u2019ebe iha responsabilidade kaer seguransa durante prosesu referendum), truk 2 ho soldadu nakonu mak mai fali, depois sira obriga atu tama mai edifisiu laran. Maibe kolega aktivista solidariedade husi Indonesia nain-2 (Fay &amp; Lefi) satan-netik iha odomatan boot hodi hakilar-sai mai dehan, \u201cKami di sini juga ada orang Indonesia dan orang asing !\u201c No polisia Indonesia sira mos para tiha hodi la rabenta odomatan boot edifisiu nian, depois sira obriga hakarak evakua deit kolega sira Indonesia (nain-20-resin) no estranjeiru nain-2, no husik hela ami aktivista Timor-oan.&nbsp; Maibe kolega aktivista sira Indonesia no estranjeiru nain-2 ne\u2019e mos \u201culun-toos\u201c hodi la husik ami. \u201cKami cuma bisa keluar dari kantor ini bersama teman-teman kami orang Timor. Kalau Tidak, biarkan kami mati bersama\u201c, dehan kolega aktivista solidariedade sira ba Komandante Poletaun POLRI. No ikus-mai konsege konkorda, hodi evakua hotu ami, kuaze ema 70 ba iha Markas POLWIL Komoro (aktual Akademia Polisia).&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Ami to\u2019o iha Markas POLWIL ne\u2019e kalan kuaze tuku 1, lori ho kameoneta \/ truk Polisia nian-2. Sira husik hela deit ami iha ne\u2019eb\u00e1 hamutuk ho populasaun sira seluk ne\u2019ebe evakua ba fatin ne\u2019e. Dadersan ami haree ami-nian kareta no motor sira ne\u2019ebe milisia ba foti, lao tun-sae iha POLWIL laran. Iha tuku 8 dader, loron 6 Setembru 1999, Komandante Milsia Aitarak ho nian membru mai buka ami no hetan hodi soe-lia ameasa, \u201cKalian ini yang kepala dua. Hati-hati, kalau macam-macam, saya akan sikat kalian\u201c.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir-fali, kolega sira solidariedade iha Jakarta, halibur osan hodi depois charter aviaun sivil ida hodi iha lokraik tun mai Aeroporto Komoro, no evakua ami aktivista ho familia nain-42 ba Bali no ikus semo ba Jakarta. Kolega sira seluk, momentu iha Markas POLWIL sira mos halai subar tiha ba foho, tanba sira nian familia halai uluk tiha ona.<\/p>\n\n\n\n<p>Experiensia hetan atake husi milisia ne\u2019e laos ba dala-uluk ne\u2019ebe aktivista HAK sira hetan. Ida ne\u2019e ba dala-tolu. Durante servisu ba umanitariu iha tinan 1999, aktivista sira HAK hetan atake husi milisia ho apoiu husi militar Indonesia ba dala-tolu.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Ba dala-uluk iha insiu fulan Jullu 1999, momentu aktivista HAK sira organiza konvoi kareta 25 hodi tula ajudu umanitariu ba IDP\u2019s iha areia Sare, fronteira munisipiu Ermera, Liquisa no Bobonaro. Fila husi fatin refujiadu ne\u2019e, milisia sira iha Liquisa ataka hodi tuda, baku no tiru ami ne\u2019ebe deskansa hela. Felizmente, ami konsege hetan salvasaun, tanba UNPOL mai akompa\u00f1a ami fila husi Polres Liquisa mai Dili.<\/p>\n\n\n\n<p>Atake segundu, iha meadu fulan Agostu 1999, iha momentu aktivista HAK sira lori ajudu umanitariu ba IDP\u2019s sira iha Igreija Suai. Momentu konvoi aktivista HAK to\u2019o iha Mota Masin, milisia Laksaur ho militar Indonesia trava no prende tiha sasan ajudu ne\u2019e, no aktivista responsavel prinsipal nain-3 (inklui hau) sira lori ba detein tiha iha sela Polres Suai. Felizmente, to\u2019o iha kalan boot, Sekwilda Kabupaten Covalima, matebian Sr. Martinho Gusmao, mai husu ba komandante polisia hodi liberta tiha ami nain-3, hodi husik ami fila ba toba hamutuk ho IDP\u2019s sira iha Igreija Suai.<\/p>\n\n\n\n<p>Afinal, servisu ba umanitaria laos sein ameasa, maibe nakonu mos ho ameasa oin-oin, biar katak aktivista umanitariu laos inimigu ba funu-nain sira.&nbsp; Memoria misaun aktivista HAK iha tinan 1999, merese hetan reko\u00f1esimentu no sai lisaun mos ba aktivista sira iha tempu ukun-rasik a\u2019an ne\u2019e.&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By Ze Luis de Oliveira Ohin, 5 Setembru nudar loron istoriku ba aktivista sira iha Yayasan HAK (Hak Asasai dan Keadilian), ka Dereitus Umanus no Justisa, agora bolu Asosiasaun HAK. Nudar organizasaun ba direitu umanus ne\u2019ebe eziste iha tempu okupasaun Indonesia, la ses husi intimidasaun no teror husi rejime ditadura militar Indonesia. Biar aktivista sira [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":3482,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-17070","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-memoria"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17070","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17070"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17070\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17072,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17070\/revisions\/17072"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17070"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17070"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17070"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}