{"id":17079,"date":"2023-09-05T09:06:43","date_gmt":"2023-09-05T00:06:43","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17079"},"modified":"2023-09-05T09:06:44","modified_gmt":"2023-09-05T00:06:44","slug":"mudansa-hahu-husi-ita-luta-ba-sosiedade-inkluziva-la-bele-kotu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/09\/05\/mudansa-hahu-husi-ita-luta-ba-sosiedade-inkluziva-la-bele-kotu\/","title":{"rendered":"Mudansa Hahu Husi Ita, Luta Ba Sosiedade Inkluziva La Bele Kotu"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakarek nain Aniceto dos Reis<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201c<strong>Mudansa hahu husi ita \u2013 Luta ba sosiedade inkluziva labele kotu<\/strong>\u201d<\/em> mak lia ne\u2019ebe serve atribui ba ema ho difisiensia no assosiasaun ne\u2019eb\u00e9 mak durante ne\u2019e hamahan, proteje no defende sira ne\u2019eb\u00e9 mak sofre diskriminasaun, hewai husi fam\u00edlia, no hakarak luta ba finalidade ida, mak inkluzaun iha kontestu hotu no tane \u00a0a\u2019as dignidade humana.<\/p>\n\n\n\n<p>Semana Akampamentu kona-ba Life Skill Basic Education (LSBE) husi loron 27 Fulan Agostu&nbsp; to\u2019o loron 2 fulan Setembru, iha Aldeia Makadai de Cima, Suku Bucoli Postu Administrativu Baucau vila ne\u2019eb\u00e9 mak promove husi Assosiasaun Difisi\u00e9nsia Timor-Leste \u2013 ADTL iha Suku Bukoli, Postu Administrativu Baucau Vila, akumula ema ho difisieinsia no la ho difisiensia 170 husi munis\u00edpiu Laut\u00e9m, Viqueque, Manatuto no Universidade Nasion\u00e1l Timor Loro Sa\u2019e &#8211; UNTL, hodi partilla kona-ba, planu asaun nasion\u00e1l ba ema ho defisi\u00e9nsia, Konvensaun ONU ba direitu ema nian, igualidade J\u00e9neru, lideransa b\u00e1ziku, Jornalismu b\u00e1ziku (fasilita husi Asosiasaun Jornalista Timor-Lorosa\u2019e &#8211; AJTL), sensibilizasaun kona-ba cooperativa no mos mat\u00e9ria relvante seluk ne\u2019eb\u00e9 mak imporante ba ema ho difisiensia sira, ho finalidade ida katak, haleno neon, hodi luta ba sosiedade inkluziva.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201c<em>Iha akampamentu iha Bukoli ne\u2019e la\u2019o ho di\u2019ak no kapa\u2019as los,&nbsp; ha\u2019u pesso\u00e1l sente kontente tebes (ho ema ho difisi\u00e9nsia), tanba maske fizikamente la hanesan ho sira, maib\u00e9 emar sira ne\u2019e Maromak nian. Husi sira ha\u2019u aprende oins\u00e1 uza terminolojia ne\u2019eb\u00e9 lo\u2019os (linguajen apropriadu ba ema ho difisi\u00e9nsia)\u201d Haktuir Cesarina Soares, Estudante UNTL husi Kursu Inkluzaun Komunit\u00e1ria no sosi\u00e1l.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Fatin akampamentu do\u2019ok husi estrada publika, dook husi barrullu, sira atus ida resin aprende hamutuk no mos ema balun ne\u2019ebe sira konvida, hodi haberan liu-tan advokasia, hodi luta ba inkluzaun no hussi husi kalan reflesaun, biar rai malirin, maib\u00e9 nakfilak momentu atu estika emosaun, tanba kada-ida konta nia historia moris kona-ba moruk eh midar no husi ne\u2019e mak sente katak, injustisa ba ema ho difisiensia sei existe, maske d\u00e9kada rua ona, Timor hanesan estadu independente no ema hotu mehi katak, sentidu husi ukun-an ne\u2019e, moris di\u2019ak, la iha diferensa kle\u2019an ne\u2019eb\u00e9 eziste iha sosiedade liu-liu grupu vulner\u00e1vel sira, maib\u00e9 realidade kontr\u00e1ria.<\/p>\n\n\n\n<p>Ema ho difisi\u00e9nsia ida hatuir ho laran susar, esperi\u00e9nsia moruk ne\u2019eb\u00e9 nia hasoru, waihira nia aman abandona sira, iha momentu ne\u2019eb\u00e9 nia sei iha nia inan nia knotak no husi ki\u2019ik to\u2019o bo\u2019ot nia sofre deskriminasaun maka\u2019as husi fam\u00edlia ne\u2019eb\u00e9 nia inan ho nia hela ba no mos husi sosiedade.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cSira halo deskriminasaun mai h\u00e1\u2019u, hau tur mesak sempre tanis, se karik pai la husik h\u00e1\u2019u ho m\u00e3e karik, h\u00e1\u2019u sei la terus hanesan ne\u2019e. Waihira h\u00e1\u2019u ba eskola, h\u00e1\u2019u nia kolega sira hamnasa h\u00e1\u2019u tanba h\u00e1\u2019u nia la\u2019o hanesan sira, hau triste!. Iha loron ida, h\u00e1\u2019u hanesan ema ho difisiensia, h\u00e1\u2019u monu tiha, h\u00e1\u2019u hanehan ha\u2019u nia liman di\u2019ak ne\u2019e, entaun hader ladi\u2019ak, entaun maun ida ho motor mai tulun lori hau ba eskola. SMP h\u00e1u hela nafatin ho sira maske hasoru problema barak, iha loron ida h\u00e1\u2019u te\u2019in tasak tiha hotu, depois fila mai nia oan mane, han tiha hotu, husik hela bikan foer iha dapur laran, depois husik roupa foer nakonu iha haris fatin laran no h\u00e1\u2019u pasiensia fase nafatin, maske lor-loron h\u00e1\u2019u a\u2019at hela de\u2019it, nia oan mane sira di\u2019ak hela de\u2019it, pasiensia esforsu h\u00e1\u2019u nia na nafatin, h\u00e1\u2019u husu ba h\u00e1\u2019u nia m\u00e3e, tanba as mak terus los hanesan ne\u2019e, m\u00e3e hatan, la buat ida, o eskola de\u2019it ba, atu sai hanesan ema seluk, ohin loron o la sente buat di\u2019ak, maibe loron ida o sei sente, h\u00e1\u2019u tuur mesak sempre tanis, la kontente hanesan kolega sira seluk. Iha loron ida h\u00e1\u2019u husu tuir mae, ha u pai iha ne\u2019ebe, nia hatan, nia la konese o, la hatene o ida, maibe h\u00e1\u2019u sempre buka dalan atu konese pai, entaun, h\u00e1\u2019u mai SMP kelas 3, ema ida atu tau matan h\u00e1\u2019u mos la iha tan, h\u00e1\u2019u nia m\u00e3e mos stroke (AVC \u2013 Asidente&nbsp; Vascular Cerebral) tan, se mak tau matan mai h\u00e1\u2019u, hau tur hanoin, oinsa mak ema seluk kontente h\u00e1\u2019u sai hanesan ne\u2019e hela de\u2019it, hau kondisaun difisiensia tan, h\u00e1\u2019u nia mae stroke&nbsp; (AVC \u2013 Asidente&nbsp; Vascular Cerebral) oins\u00e1 atu hare, maske h\u00e1\u2019u ho kondisaun hanesan ne\u2019e h\u00e1\u2019u dehan ba mai, h\u00e1\u2019u lakohi halo mae laran moras, hau hakarak ita contente hela de\u2019it, a fila (vizita) sempre fila ho matan been\u201d \u2013 Haktuir portadora difisi\u00e9nsia f\u00edzika iha Semana Akampamentu ADTL nian iha Suku Bukoli, Postu Administrativu Baucau Vila.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Assosiasaun ba ema ho difisiensia no maluk difisiensia seluk mak sai hanesan protet\u00f3r ba hirak ne\u2019eb\u00e9 mak hasoru deskriminasaun, izola ka abandona husi fam\u00edlia no dala ruma, sente lakon esperansa, neon kraik mak hili dalan hodi harohan de\u2019it <em>\u201cmaske hasoru oi-oin, halo orasaun akompa\u00f1a nafatin \u2013 Portadora difisiensia ne\u2019e, uza lia ne\u2019e hodi haberan-an hasoru realidade moruk ne\u2019e\u201d<\/em> &nbsp;no situasaun ne\u2019e, sisi duni, atu iha protesaun adekuada ba ema ho difisiensia sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Esperi\u00e9nsia moruk ne\u2019e, reprezenta ema lubun ida ne\u2019eb\u00e9 terus iha sil\u00e9nsiu laran, &nbsp;la iha ema ida mak atende sira nia susar no faktus jen\u00e9riku sira ne\u2019eb\u00e9 halibur husi asosiasaun ba ema ho difisi\u00e9nsia hanesan tuir mai ne\u2019e, nafatin existe iha sosiedade.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Seidauk iha atensaun m\u00e1xima husi autoridade ba ema ho difisiensia, la iha protesaun adekuada.<\/li><li>Edifisiu publiku barak seidauk assesivel.<\/li><li>Kobertura husi edukasaun inkluziva, seidauk to\u2019o ba difisiensia hotu.<\/li><li>Sosiedade seidauk uza di\u2019ak linguajen ne\u2019eb\u00e9 mak apropriada<\/li><li>Enkuadra ema ho difisiensia iha merkadu laboral, seidauk maximu, balun ho esforsu-an, halo buat oi-oin hodi hetan osan, hodi sustenta moris,<\/li><li>Ema ho difisiensia sei sofre deskriminasaun, dala ruma fam\u00edlia rasik mak hewai (faktus balun konta husi ema ho difisi\u00e9nisa).<\/li><li>Menus atendimentu sa\u00fade adekuada \u201ctratamento precoce\u201d no portador difisiensia susar asesu ba servisu saude, la iha tradutor gestual atu esplika sira nia s\u00edntomas, hodi hetan medikamentus no dala ruma sofre tan deskriminasaun.<\/li><li>La iha linguajen jestual iha meius komunikasaun sosi\u00e1l hotu (exeptu RTTL no GMN), hodi portad\u00f3r difisiensia sira bele tatoli sira nia lian.<\/li><li>Iha loron votasaun, ema ho difisiensia matan labele exerse sira nia direitu, tanba la iha buletim de votus brile, hodi ajuda sira.<\/li><li>Iha tan problema komplexu seluk ne\u2019eb\u00e9 sisi duni atu ema hotu bele considera no hetan atensaun husi estadu.<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>Igualit\u00e1ria \u2013 \u00c9galit\u00e9 &#8211; hanesan exij\u00e9nsia ida, tanba hakerek ona iha lei-inan, hodi f\u00f3 garantia ba ema-hotu, atu konkretiza nia mehi no esperansa, liu-liu oins\u00e1 mak bele hadi\u2019a sira nia padraun moris, hodi garante katak, labele husik ema ida iha kotuk \u201cliving no one behind\u201d no ba alkansu objetivu ne\u2019e, luta la nahas, kontribuisaun ema hotu nian exigidu teb-tebes, grupu ida de\u2019it mak luta difisil tebes atu alkansa objetivu ida ne\u2019e, hodi garante direitu sidadaun hamutuk 38.118, kompostu hosi defisi\u00e9nsia matan 14.828, defisi\u00e9nsia tilun (la bele rona no koalia) nain-12.511, defisi\u00e9nsia motora nain-7.466 no defisi\u00e9nsia psiko-sosial nain-3.313, bazeia ba sensus 2015 nian.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Subsidiu de\u2019it la to\u2019o \u2013 politika p\u00fablika mak exij\u00edvel<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Protesaun ba ema ho nesesidade espesi\u00e1l deskreve ona iha Lei-inan artigu 21 kona-ba sidadaun ne\u2019eb\u00e9 mak iha difisi\u00e9nsia <em>\u201cSidadaun ne\u2019eb\u00e9 iha defisi\u00e9nsia f\u00edziku eh ment\u00e1l iha direitu no m\u00f3s obrigasaun hanesan sidadaun sira seluk, maib\u00e9 sira sei la hala\u2019o knaar hirak ne\u2019eb\u00e9 sira labele hala\u2019o tanba de\u2019it sira-nia defisi\u00e9nsia\u201d<\/em> no lei-inan 56 kona-ba seguransa no tulun sosi\u00e1l, inklui lei-oan sira ne\u2019eb\u00e9 permite apoiu sosi\u00e1l ba ema ho difisi\u00e9nsia.<\/p>\n\n\n\n<p>Medida apoiu sosiais de\u2019it la to\u2019o, pol\u00edtika p\u00fablika inkluziva, mak \u00fanika kondisaun ne\u2019eb\u00e9 mak f\u00f3 biban ba ema hotu, atu iha oportunidade asesu ba servisu publiku sira hanesan edukasaun, saude, empregu, asesesibilidade iha edifisiu publiku sira no pr\u00e9 kondisaun seluk ne\u2019eb\u00e9 autoridade iha obrigasaun atu presta ba sidadaun ho nesesidade espesi\u00e1l, tuir prins\u00edpiu inkluzaun, ekuidade, efisi\u00e9nsia no kualidade.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cSosiedade ne\u2019eb\u00e9 kultur\u00e1lmente demokratika no dezenvolvida, mak ida ne\u2019eb\u00e9 la husik hela ema<strong> i<\/strong>da ba kotuk, hodi buka no investe maka\u2019as iha grupus ne\u2019eb\u00e9 fr\u00e1jeis no vulner\u00e1veis liu, no assume(ka simu) papel fundament\u00e1l feto, jovens ho idozus nian ba dezenvolvimentu sustent\u00e1vel, hodireko\u00f1ese mos, la\u2019os de\u2019it sira-nia direitus tuir Konstituisaun, maib\u00e9 hanesan iha kazu kona-ba feto niadireitus, promove igualdade no transversalidade j\u00e9neru iha momentus hotu-hotu politikus,sosiais no ekonomikus Pa\u00eds nian tomak no iha ninia instituisoens hotu-hotu \u2013 Programa Nuno Governu Konstitusion\u00e1l nian. <\/em>&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Planu Estat\u00e9jiku Dezenvolvimentu Nasion\u00e1l \u2013 PEDN konsta li\u00f1as jerais sira kona-ba ukun ninian no iha dokumentu ne\u2019e sita mos kona-ba estratejia no asaun sira, oins\u00e1 mak bele fo atensaun ba ema ho difisi\u00e9nsia sira, <em>\u201cEnquanto Na\u00e7\u00e3o, iremos desenvolver esfor\u00e7os para apoiar os nossos cidad\u00e3os mais vulner\u00e1veis e garantir que estes conseguem atingir todo o seu potencial. A resposta a este compromisso coloca muitos desafios financeiros, sociais e culturais para Timor-Leste, por\u00e9m reconhecemos, que um dos aspectos de uma Na\u00e7\u00e3o forte, coesa e progressiva, \u00e9 a capacidade de proteger os direitos e interesses dos seus cidad\u00e3os mais vulner\u00e1veis \u2013 PEDN.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Hodi materializa vizaun pol\u00edtika ida ne\u2019e, obrigasaun ida ba estadu mak oinsa atu konkretiza hanesan medidas sira ne\u2019eb\u00e9 mak konsta iha programa governu nian ba iha \u00e1rea protesaun sosial nian \u201c<em>Estadu nia dev\u00e9r mak atu asegura katak Kombatentes Libertasaun Nasion\u00e1l sira (ne\u2019eb\u00e9 simu sakrif\u00edsius barak tebetebes ba P\u00e1tria), feto ho labarik sira (iha sira ne\u2019e mak rezide f\u00f3rmula susesu ba dezenvolvimentu sustent\u00e1vel), nune\u2019e m\u00f3s ho fam\u00edlias kiak no kbiit-laek sira, idozus ho sidadauns vulner\u00e1veis seluk tan (hanesan kazu kona-ba ema defisientes), hotu-hotu bele iha asesu hodi satisfaz sira-nia nesesidades b\u00e1zikas ba bein-estar, no m\u00f3s asesu ba oportunidades atu bele sai husi sira-nia kondisaun fragilidade\u201d <\/em>hodi nune\u2019e sidadaun sira bele moris hanesan, asessu ho kualidade ba servisu publiku sira no oportunidade hanesan ho ema ne\u2019eb\u00e9 la ho difisi\u00e9nsia.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Importante duni iha inkluzaun<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Konsiensializasaun importante, promosaun sosiedade inkluziva la to\u2019o de\u2019it ho apoiu sosial, maibe mudan\u00e7a mentalidade, oinsa mak konsidera no tane a\u2019as humanidade, hahu husi linguajen ne\u2019eb\u00e9 mak uza iha konviv\u00e9nsia di\u00e1ria, atensaun espesi\u00e1l fam\u00edlia ne\u2019eb\u00e9 iha elementu sofre difisi\u00e9nsia to\u2019o medidas estadu nian. \u201c<em>Proteje direitu ba ferik-katuas, ba ema kbi\u2019it laek, difisiensia no ema seluk ne\u2019eb\u00e9 moris tanba ema seluk hanehan sira nia direitu, ne\u2019e nu\u2019udar exij\u00e9nsia relizioza no sosial ne\u2019ebe tenke hetan garantia no hamahan husi lei ne\u2019eb\u00e9 forte no hala\u2019o tuir konvensaun internasional nian fo sai ona \u2013 Prins\u00edpiu Fraternidade Humana.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Se ema hotu, tane-malu mak promosaun ba sosiedade inkluziva ne\u2019e alkansa, maske ne\u2019e prosesu naruk, <strong>\u201c<\/strong><em>Fou-foun ami kuandu tama eskola ami stressadu, oinsa mak partisipa aula ho ema ho difisiensia, maibe kuandu ami tuir kleur, ami admira aprende ho sira kona-ba pasiensia no korajen, waihira remata eskola ami iha abilidade atu tau matan ba ema ho difisiensia\u201d&nbsp; Haktuir Marta Lena, Estudante UNTL husi Kursu Inkluzaun Komunit\u00e1ria no sosi\u00e1l <\/em>no karik progressaun ko\u00f1esimentu hanesan ne\u2019e, hadaet ba ema hotu no aplika iha motis lor-loron, mak metas ne\u2019eb\u00e9 ema hotu mehi sei alkansa.<\/p>\n\n\n\n<p>La bele har\u00e9 ho matan ikun de\u2019it tanba de\u2019it sira nia difisi\u00e9nsia, maib\u00e9 har\u00e9&nbsp; mos abilidade &nbsp;no pensamento kr\u00edtiku ne\u2019eb\u00e9 sira iha, hodi kontribui ba sosiedade ida ne\u2019e, sai din\u00e1miku no partisipa ativamente iha prosesu dezenvolvimentu nasion\u00e1l, tanba tenke reko\u00f1ese biar iha difisiensia iha abilidade hanesan ho ema ne\u2019eb\u00e9 la ho difisiensia.<\/p>\n\n\n\n<p>Tane-malu entre ema ho difisiensia no ema la ho difisiensia iha konvivensia di\u00e1ria reprezenta mos prinsipiu fraternidade humana ne\u2019eb\u00e9 Timor-Leste rasik ratifika, hodi hako\u2019ak ema hotu hanesan no kontribui ba rezolusaun problema komplexu seluk iha sociedade,<em>\u201cKo\u2019alia ba malu, rona malu, habelar lisan toler\u00e1nsia nian, simu ema seluk no moris hamutuk ho ema seluk bele halakon problema economia, sosial, politica no ambiental ne\u2019eb\u00e9 mak halo todan ema barak \u2013 Prinsipiu Fraternidade Humana.\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Refer\u00e9nsia:<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Governu Timor-Leste, (2023), Programa IX Governu Konstitusion\u00e1l, Pag. 13<\/li><li>Governo de Timor-Leste (2011), Plano Estat\u00e9gico de Desenvolvimento Nacional 2011 \u2013 2030, Pag. 52<\/li><li>Asembleia Konstituante (2002). Konstituisaun Republika Demokr\u00e1tika Timor-Leste, artigu 21 no 56<\/li><li>https:\/\/www.vatican.va\/content\/francesco\/pt\/travels\/2019\/outside\/documents\/papa-francesco_20190204_documento-fratellanza-umana.html<\/li><\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakarek nain Aniceto dos Reis \u201cMudansa hahu husi ita \u2013 Luta ba sosiedade inkluziva labele kotu\u201d mak lia ne\u2019ebe serve atribui ba ema ho difisiensia no assosiasaun ne\u2019eb\u00e9 mak durante ne\u2019e hamahan, proteje no defende sira ne\u2019eb\u00e9 mak sofre diskriminasaun, hewai husi fam\u00edlia, no hakarak luta ba finalidade ida, mak inkluzaun iha kontestu hotu no [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17080,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-17079","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17079","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17079"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17079\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17081,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17079\/revisions\/17081"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17080"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17079"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17079"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17079"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}