{"id":1714,"date":"2020-01-23T06:36:01","date_gmt":"2020-01-23T06:36:01","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=1714"},"modified":"2020-01-23T07:15:59","modified_gmt":"2020-01-23T07:15:59","slug":"joao-m-saldanha-orsamentu-duadesimo-ekonomia-lao-posivelmente-ema-40-mil-bele-lakon-servisu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2020\/01\/23\/joao-m-saldanha-orsamentu-duadesimo-ekonomia-lao-posivelmente-ema-40-mil-bele-lakon-servisu\/","title":{"rendered":"Joao M. Saldanha: Orsamentu Duodesimal, Ekonomia Lao, Posivelmente Ema 40 Mil Bele Lakon Servisu"},"content":{"rendered":"<p><em><strong>Reportajen Frans JDA &amp; Ato Lekinawa<\/strong><\/em><\/p>\n<p>Tinan tolu ikus, hosi governasaun FRETILIN to\u2019o mai AMP, Timor-Leste nia ekonomia ladun sa\u2019e. Ekonomista no nain ba Joao Saldanha University (JSU), Joao Mariano Saldanha esplika katak hahu kedas hosi 2010 ezekusaun orsamentu estadu lao la dun diak. Hosi 2017 tesik mai, situasaun politika kontribui ba kresimentu neneik hosi ekonomia Timor-Leste nian, no seidauk iha dadus loloos kona ba ema kiak hira no nia pursentajen tun ka sae.<\/p>\n<p>\u201cKualidade exekusaun orsamentu liga \u00a0ho 2017 ho 2018 ne\u2019e so ita hatene mak nia persentajen deit maibe ita la hatene kualidade no nia \u00a0impaktu ba iha populasaun, la hadia povo nia moris liu hosi seitor edukasaun, no saude. Iha diskusaun barak mak la iha resultadu, no matenek barak la deskute kona ba nia impaktu ba povo nia moris,\u201d Joao Saldanha esplika iha nia servisu fatin JSU, Becora, 21\/01.<\/p>\n<p>Nia mos esplika katak ita presija dadus estastistika ne\u2019ebe diak ba halo assesment. Desde 2010 too agora ita la debate katak ema kiak nain hira no persentajen ne\u2019e tun ka sae, so kaolia deit maibe la hatene hira.<\/p>\n<p>\u201cDepois de 10 anos ita la iha sukat foun ruma. La iha publikasaun ida ke iha lolos, ba 2017 ba 2018 resensaun daet liu tan ba governu ne\u2019ebe ke halo progrmaa no exekuta orsamentu anual. Ita lakon orsamentu lubuk ida tanba esekusaun la pas laos korupsaun. \u00a0hosi ne\u2019e esekusaun lao nafatin maibe ekonomia resesaun negativo ho porvolta 0.1 ou 0.2 %,\u201d dehan Joao Saldanha.<\/p>\n<p>Bainhira hatan ba perguntas oinsa orsamentu duodecimal fo impaktu ba ekonomia, Joao Saldanha mos esplika katak orsamentu duadecimo impaktu negativu ekonomia sei akontese maibe ekonomia sei lao nafatin. Nia esplika kona ba ekonomia konsumu nian ne\u2019ebe barak liu sei mai hosi salariu, transferensia publika no mos bens servisu.<\/p>\n<p>\u201cOrsamentu ba salariu funsionariu regularmente la paleneia ona 200 miloens ne\u2019e ona kada fulan hein fo deit ona. Hosi ida ne\u2019e deit ekonomia lao ona, tanba sira ne\u2019ebe manan osan hosi salariu sei gasta fali iha sosiedade laran. Ita koalia deit ona iha bens de servisu, orsamentu ba agrikultura sosa mina ba kareta manutesaun,\u201d Joao Saldanha hatutan.<\/p>\n<p>Joao Saldanha halo kalkulasaun katak hosi gastus ne\u2019ebe ema hetan hosi rendementu salarial, osan ba veteranu, osan ba idiozu, no mos osan ba bolsa da mae bele halo ekonomia lao ona. Presija deit mak kontinua mantein estabilidade seguransa.<\/p>\n<p>Tuir Orsamentu Jeral Estadu (OJE) ne\u2019ebe mak la pasa iha Parlamentu Nasional foin lalais ne\u2019e, orsamentu ba salariu 235.6 milioens, ben servisus 582.3 milioens no tranferensia publik hamutuk 329.7 milioens.<\/p>\n<p>Maibe nia mos esplika katak ema barak mak sei lakon servisu, liliu kompania sira mak depende deit ba orsamentu estadu hodi halao sira nia atividade ka projetu.<\/p>\n<p>\u201cKompania sira ne\u2019ebe ativu iha Timor-Leste ne\u2019e 13,000 resin, internasional 3,000 ou 4,000 no kompania Timor-oan sira nian 9,000 resin. Sira neebe kona impaktu mak sira ne\u2019ebe mak servisu iha konpania sira depende ba orsamentu estadu. Se\u2019e ita foti deit ema nain 10 hosi kada kompania, signifika 40,000 mak sofre no hetan impaktu no mos kompanha sira ne\u2019ebe mak sira servisu ba,\u201d Joao Saldanha esplika.<\/p>\n<p>Nia aumenta dehan ba sira mak halo servisu agrikultura, iha projeitu la iha projeitu mos sira halai natar hela.<\/p>\n<p>Rejime duodesimal bele prevene pa\u00eds ida ne\u2019e atu labele monu iha frajilidade no vulnerabilidade oioin.Iha prinsipiu rua ne\u2019eb\u00e9 aplika durante rejime duodesimal. Ida, kada dotasaun orsamental kobre deit despeza ida durante periudu laliu fulan ida. Rua, kualker dotasaun orsamental labele liu ida hosi sanulu resin rua (1\/12) husi dotasaun orsamental ne\u2019eb\u00e9 define tiha ona.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Frans JDA &amp; Ato Lekinawa Tinan tolu ikus, hosi governasaun FRETILIN to\u2019o mai AMP, Timor-Leste nia ekonomia ladun sa\u2019e. Ekonomista no nain ba Joao Saldanha University (JSU), Joao Mariano Saldanha esplika katak hahu kedas hosi 2010 ezekusaun orsamentu estadu lao la dun diak. Hosi 2017 tesik mai, situasaun politika kontribui ba kresimentu neneik hosi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":1715,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-1714","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1714","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1714"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1714\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1719,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1714\/revisions\/1719"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1715"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1714"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1714"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1714"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}