{"id":17140,"date":"2023-09-13T12:21:52","date_gmt":"2023-09-13T03:21:52","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17140"},"modified":"2023-09-13T12:21:54","modified_gmt":"2023-09-13T03:21:54","slug":"mal-jestaun-movimentu-veikulu-no-halai-kareta-arbiru-impaktu-ba-seguransa-publika-no-dezenvolvimentu-ekonomiku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/09\/13\/mal-jestaun-movimentu-veikulu-no-halai-kareta-arbiru-impaktu-ba-seguransa-publika-no-dezenvolvimentu-ekonomiku\/","title":{"rendered":"Mal-jestaun Movimentu Ve\u00edkulu no Halai Kareta Arbiru: Impaktu ba Seguransa P\u00fablika no Dezenvolvimentu Ekon\u00f3miku"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain Diret\u00f3r Ezekutivu FM Nelson Belo<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Bazeia ba Fundasaun Mahein (FM) nia observasaun durante tinan hira nia laran, ami hare\u2019e maljestaun movimentu ve\u00edkulu <em>(traffic management<\/em> ka jestaun tr\u00e1fegu) no ema halai kareta arbiru no perigozu sai ona problema bo\u2019ot iha Timor-Leste. Estrada iha Dili laran <em>macet <\/em>lor-loron, runggu-rangga no fo\u2019er, tanba n\u00fameru kareta no motor aumenta no ema barak ignora regra estrada nian. Rezultadu maka ambiente iha kapit\u00e1l dezorganizadu no dezorden, kondut\u00f3r sira kuaze tuir sira nia hakarak de\u2019it. Ida ne\u2019e kria risku bo\u2019ot ba kondut\u00f3r, pasajeiru no ema la\u2019o ho a\u2019in, no mos afeita ba ema nia produtividade ekon\u00f3mika no hafraku set\u00f3r ekon\u00f3miku oi-oin.<\/p>\n\n\n\n<p>Situasaun ne\u2019e akontese tanba fat\u00f3r oi-oin. Ida maka deze\u00f1u no manutensaun estrada dala barak la adekuadu. Kondut\u00f3r barak falta ko\u00f1esimentu kona-ba regra estrada (rules of the road). Fat\u00f3r rua ne\u2019e hamutuk kria ambiente ida ne\u2019eb\u00e9 perigozu tebes. Ida fali mos, Tr\u00e1nzitu dala barak la implementa regra liga ho para no lori kareta. Engarrafamentu (<em>macet<\/em>) no asidente aumenta ba beibeik. Iha tempu hanesan, n\u00fameru kareta no motor sirkula iha Timor-Leste mos kontinua aumenta. Tanba ne\u2019e, estrada iha kapital sai perigu liu tan, no fatin barak <em>macet <\/em>lor-loron hodi limita movimentu ema no sas\u00e1n iha sidade.<\/p>\n\n\n\n<p>Klaru katak governu hotu-hotu iha mundu enfrenta dezafiu liga ho jestaun tr\u00e1fegu no seguransa estrada, inklui nasaun dezenvolvidu sira. FM mos komprende katak pol\u00edtika na\u2019in sira iha Timor tenke jere prioridade barak, no jestaun tr\u00e1fegu konsidera nu\u2019udar prioridade ki\u2019ik kompara ho asuntu seluk. Maske nune\u2019e, FM hare\u2019e <em>macet <\/em>no ema halai kareta no motor arbiru kria impaktu negativu barak, hanesan limita movimentu ema no sas\u00e1n, asidente, poluisaun, stres, no halo ambiente iha Dili laran la organizadu no perigozu. Buat hirak ne\u2019e afeita ba sa\u00fade p\u00fabliku no ben-estar, no limita dezenvolvimentu ekon\u00f3miku, liu-liu setor sira hanesan turizmu no ospitalidade ne\u2019eb\u00e9 depende liu ba ambiente ne\u2019eb\u00e9 organizadu, mo\u2019os no seguru.<\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste la hanesan Jakarta ka Bali ho populasaun ne\u2019eb\u00e9 a\u2019as no area ne\u2019eb\u00e9 limitadu \u2013 ita nia populasaun sei ki\u2019ik hela no estrada luan. Tanba ne\u2019e FM hare\u2019e posibilidade atu hadia jestaun tr\u00e1fegu no seguransa iha dalan liu husi meius ka pol\u00edtika ne\u2019eb\u00e9 matenek. FM oferese analiza no rekomendasaun tuir mai ne\u2019e atu ajuda governu halo desizaun ne\u2019eb\u00e9 bele red\u00fas problema <em>macet <\/em>no promove seguransa iha estrada sira. Nune\u2019e mos, pol\u00edtika sira bele haforsa estadu direitu no fasilita dezenvolvimentu ekon\u00f3miku.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ko\u00f1esimentu Kondut\u00f3r no Implementasaun Regra Estrada sei Limitadu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><a href=\"https:\/\/asiafoundation.org\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/Review-of-Legal-Framework-and-Institutional-Mandates-for-Road-and-Traffi....pdf\">Avaliasaun ida<\/a> kona-b\u00e1 kuadru leg\u00e1l liga ho tr\u00e1fegu no seguransa estrada husi tinan 2016 konklui katak \u201cmaske regra estrada define klaru ona iha K\u00f3digu Estrada, falta lejislasaun espes\u00edfika kona-ba formasaun no lisensamentu kondut\u00f3r no inspeksaun ve\u00edkulu signifika katak pratikamente la bele aplika aspeitu seguransa (safety) sira husi K\u00f3digu Estrada\u201d (Almeida 2016). Avaliasaun ne\u2019e rekomenda katak governu presiza kria lejislasaun atu regula formasaun kondut\u00f3r, inspeksaun, registrasaun no <em>asuransi mobil<\/em> <em>(vehicle insurance).<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Tanba falta padraun legal kona-ba prosesu lisensamentu ba kondut\u00f3r, kondut\u00f3r barak iha Timor-Leste falta ko\u00f1esimentu kona-ba regra estrada nian. Seidauk iha instituisaun ruma ne\u2019eb\u00e9 bele fornese formasaun ka kursu kona-ba oins\u00e1 lori kareta ka motor \u2013 baibain, ema aprende rasik ka familia mak hanorin komesa husi idade ki\u2019ik. Ema barak lori kareta ka motor la uza SIM, no ema seluk selu atu hetan SIM. Ema ladun tauk lori kareta ka motor sein SIM tanba posibilidade atu hetan kastigu husi pol\u00edsia ki\u2019ik tebes.<\/p>\n\n\n\n<p>Kondut\u00f3r falta ko<em>\u00f1<\/em>esimentu kona-ba regra estrada hamosu asidente no <em>macet <\/em>tanba lori kareta arbiru. Kondut\u00f3r dala barak ignora ka la komprende regra ida bolu direitu pasajen (right of way), tanba ne\u2019e sira halai agres\u00edvu no dudu ba oin, nune\u2019e kria <em>macet <\/em>iha dalan. <em>Trek, <\/em>bis no kareta bo\u2019ot seluk dala barak halai lalais liu no koko liu kareta seluk. FM nota katak <em>Kareta Estado <\/em>dala barak agres\u00edvu liu, no ida ne\u2019e hatudu ezemplu a\u2019at ba ema seluk. Bainhira ita hare\u2019e pr\u00e1tika a\u2019at hirak ne\u2019e ohin loron, ita hanoin fila fali ba tempu ONU, iha ne\u2019eb\u00e9 akontese asidente kareta barak, maib\u00e9 dala barak konseku\u00e9nsia ruma la iha.<\/p>\n\n\n\n<p>Manutensaun kareta no mot\u00f3r dala barak la adekuadu, no ida ne\u2019e kria risku barak. Ema lori ve\u00edkulu sein inspeksaun, no pol\u00edsia ladun esforsa atu detekta. <em>Lampu rem<\/em> (brake light) ka lampu oin dala barak la funsiona no kria asidente. Kareta tuan ho manutensaun la adekuadu mos kria poluisaun \u00e1r no ameasa ema nia sa\u00fade. Infelizmente, realidade maka ema barak falta osan atu hadia sira nia kareta no motor. Maib\u00e9 Tr\u00e1nzitu mos la halo monitorizasaun ne\u2019eb\u00e9 adekuadu. <a href=\"https:\/\/asiafoundation.org\/wp-content\/uploads\/2016\/07\/Review-of-Legal-Framework-and-Institutional-Mandates-for-Road-and-Traffi....pdf\">Falta mos lejislasaun<\/a> kona-ba inspeksaun kareta. Nune\u2019e ema bele viola regras sein konseku\u00e9nsia.<\/p>\n\n\n\n<p>FM hare\u2019e Tr\u00e1nzitu sira halo servisu iha estrada no kruzamentu bo\u2019ot sira durante oras espes\u00edfiku. Tr\u00e1nzitu mos komesa ona monitoriza fatin <em>parkiran <\/em>iha fatin importante balun. FM hare\u2019e Tr\u00e1nzitu la respons\u00e1vel ba problema sira hanesan kondut\u00f3r nia ko<em>\u00f1<\/em>esimentu la adekuadu, falta lejislasaun espes\u00edfiku, falta manutensaun estrada no ve\u00edkulu, no n\u00fameru kareta ne\u2019eb\u00e9 aumenta. Maske nune\u2019e, FM hare\u2019e Tr\u00e1nzitu seidauk halo servisu m\u00e1simu hodi prevene <em>macet, <\/em>detekta violasaun tr\u00e1fegu no implementa regra <em>parkir <\/em>nian. FM hare\u2019e instituisaun presiza tan rekursu atu bele implementa lolos nia misaun.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Deze\u00f1u no Manutensaun Estrada<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Fat\u00f3r xave ne\u2019eb\u00e9 kontribui ba asidente no macet maka deze\u00f1u no manutensaun estrada ne\u2019eb\u00e9 seidauk adekuadu. Iha kapit\u00e1l, kuak bo\u2019ot iha estrada dala barak la hadia durante tempu naruk. Maske servisu ki\u2019ik, projetu hadia estrada bele han tempu to\u2019o fulan ida ka liu. Dala barak kualidade servisu la di\u2019ak, no badain sira husik fatuk, ekipamentu no foer iha dalan. Rezultadu maka ema kontinua nafatin evita kuak maske estadu \u201chadia\u201d tiha ona, no ida ne\u2019e afeita ba seguransa no movimentu kareta. Iha ezemplu barak hanesan iha Portu Dili nia oin no Ministeriu Defeza nia oin. Aleinde kria risku ba ema nia vida no kria macet, problema hirak ne\u2019e hamosu pergunta bo\u2019ot liga ho prosesu manutensaun estrada, inklui prosesu fo kontratu no fiskalizasaun servisu.<\/p>\n\n\n\n<p>Kona-ba kestaun deze\u00f1u estrada, FM hare\u2019e problema oi-oin ne\u2019eb\u00e9 hamosu perigu no macet iha dalan. Ida maka seidauk iha ponte (<em>pasarela<\/em>) ka dalan iha rai okos (<em>underpass<\/em>) atu fasilita ema hakat estrada ho seguru. Situasaun agora obriga ema hotu atu la\u2019o iha dalan entre kareta no motor sira hodi hakat ba dalan sorin. Kondut\u00f3r dala barak ignora ema ne\u2019eb\u00e9 hein atu hakat estrada iha fatin dezignadu sira (pasadeira ka zebra <em>crossing<\/em>). Nune\u2019e mos, ema barak la uza pasadeira no prefere hakat estrada iha fatin seluk tanba pasadeira do\u2019ok liu.<\/p>\n\n\n\n<p>Ezemplu importante deze\u00f1u estrada ne\u2019eb\u00e9 presiza hadia maka dalan bo\u2019ot Comoro (Avenida Presidente Nicolau Lobato\/Avenida Alm. Am\u00e9rico Tom\u00e1s). Seidauk iha dalan espes\u00edfiku ba ema ne\u2019eb\u00e9 hakarak fila ba liman los. Ida ne\u2019e kria <em>macet <\/em>no asidente tanba ema tenke hein malu ka liu malu bainhira ema seluk hakarak fila liman los. Ida fali maka falta <em>parkiran <\/em>iha fatin importante hanesan BNCTL Mandarin, banku Mandiri ho BNU iha Colmera, no iha area Ministeriu Interior, MSSI no UNTL iha Caicoli.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Falta Transporte P\u00fabliku no Lei hodi Regula Transporte sira<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tanba estadu seidauk investe ba transporte p\u00fabliku, populasaun depende liu ba microlet no taxi sira, no maioria prefere sosa transporte privadu. Nune\u2019e mos, seidauk iha lei hodi regula taxi no microlet, no ida ne\u2019e kria risku. Taxi sira dala barak la\u2019o neineik los atu la bele gasta mina, no ida ne\u2019e kria <em>macet. <\/em>Taxi kor kinur barak ho kondisaun a\u2019at tebes, no dala barak ema seluk lori taxi (la\u2019os kondut\u00f3r ofisi\u00e1l tuir rejistrasaun), no rua ne\u2019e kria risku bo\u2019ot ba pasajeiru sira. Ne\u2019e duni, feto barak esperi\u00e9nsia adezaun seksual bainhira sira sa\u2019e taxi mesak.<\/p>\n\n\n\n<p>Microlet bele para iha kualk\u00e9r fatin, la iha fatin espes\u00edfiku ba sira atu para. Microlet sira sempre para derepente no la uza sin\u00e1l, ida ne\u2019e perigu tebes, liu-liu ba motor. Dala barak, microlet sira para iha kareta seluk nia sorin duk\u00e9 iha dalan ninin. Pasajeiru sira tun husi microlet iha kualk\u00e9r fatin signifika sira mos hakat dalan iha kualk\u00e9r fatin, la\u2019os iha fatin dezignadu sira. Problema seluk maka kondut\u00f3r mikrolet barak la simu sal\u00e1riu, maib\u00e9 simu osan bazeia ba n\u00fameru pasajeiru. Tanba ne\u2019e, microlet sira halai lalais no kompete malu, ne\u2019eb\u00e9 kria risku barak.<\/p>\n\n\n\n<p>Tranporte hanesan microlet no <em>angguna <\/em>ladun komfort\u00e1vel, no susar atu la\u2019o ho a\u2019in tanba kondisaun estrada la di\u2019ak. Tanba ne\u2019e ema prefere atu la\u2019o ho transporte privadu, no importasaun ve\u00edkulu hanesan kareta no motor kontinua aumenta. Rezultadu maka Dili laran sai <em>macet <\/em>liu tan.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Konkluzaun\u2013Investe ba Jestaun no Seguransa Estrada atu Hadia Kualidade Moris no Dezenvolvimentu Ekon\u00f3miku<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Fat\u00f3r sira deskreve iha leten kria ambiente iha Dili laran ne\u2019eb\u00e9 perigu&nbsp; liu ba ema hotu. Movimentu iha kapital agora limitadu tanba <em>macet <\/em>lor-loron. Rezultadu maka ema nia produtividade menus no ida ne\u2019e impaktu ba kreximentu ekon\u00f3miku. <em>Macet <\/em>mos kria bele asidente tanba enkoraja kondut\u00f3r sira halai lalais tanba lakon tempu. Ema halai kareta arbiru, <em>macet <\/em>lor-loron no estrada la seguru kria ambiente iha Dili laran ne\u2019eb\u00e9 dezorganizadu no dezordenadu. Tuir FM nia pontu de vista, ida ne\u2019e sai bareira ba dezenvolvimentu set\u00f3r sira hanesan turizmu no ospitalidade, ne\u2019eb\u00e9&nbsp; depende liu ba ambiente ne\u2019eb\u00e9 mo\u2019os, seguru no organizadu.<\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne\u2019e, FM fiar katak Governu presiza foti asaun imediata hodi rezolve problema <em>macet, <\/em>deze<em>\u00f1u no <\/em>manutensaun estrada, prosesu baregulasaun kona-ba linsensamentu no kontrola ve\u00edkulu, no implementasaun regra kona-ba lori kareta no <em>parkir. <\/em>Ami hakarak oferese rekomendasaun hanesan tuir mai ne\u2019eb\u00e9 ami fiar katak bele hadia seguransa estrada no jestaun movimentu kareta no motor, atu nune\u2019e bele promove seguransa p\u00fablika, kreximentu ekon\u00f3miku no estadu direitu iha kapit\u00e1l no mos iha munis\u00edpiu sira.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Rekomendasaun atu Hadia Seguransa Estrada no Jestaun Tr\u00e1fegu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Bazeia ba ami nia observasaun, Fundasaun Mahein hakarak rekomenda asaun balun ne\u2019eb\u00e9 bele hadia seguransa estrada no jestaun tr\u00e1fegu, atu nune\u2019e hametin seguransa p\u00fabliku, kreximentu ekon\u00f3miku no jestaun ambiente sidade kapit\u00e1l nian:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" type=\"1\"><li><strong>Tenke hadia tot\u00e1l prosesu atu hetan karta kondusaun.<\/strong> Prosesu atu\u00e1l atu hetan karta kondusaun (SIM) la rigorozu no fasil atu manipula. Fasil los atu bele lori kareta ka mot\u00f3r sein karta kondusaun. Ida ne\u2019e sujere katak presia hare\u2019e didi\u2019ak prosesu lisensamentu. Governu bele implementa meius hanesan obriga ema hotu tuir kursu lori kareta no mot\u00f3r antes hetan karta kondusaun. Presiza kria aj\u00e9nsia ka kompa<em>\u00f1ia<\/em> ofisi\u00e1l ida atu fornese kursu refere. Pol\u00edsia tenke implementa regra karta kondusaun ho rigorozu atu nune\u2019e obriga ema hotu tuir prosesu. Se la\u2019e ema barak sei kontinua ignora. Ikus liu, presiza kria mekanizmu atu prevene funsion\u00e1riu p\u00fabliku simu osan depois f\u00f3 karta kondusaun ba ema.<\/li><li><strong>Implementa Kampa\u00f1a P\u00fablika atu Promove Seguransa Estrada no Ko\u00f1esimentu P\u00fabliku kona-ba Regra Estrada sira.<\/strong><em> <\/em>Governu, liu-liu Minist\u00e9riu Transportasaun no Komunikasaun (MTK) bele halo kampa\u00f1a informasaun p\u00fabliku ho regular atu promove seguransa iha estrada no hanorin ema kona-ba regra estrada no prosesu atu hetan karta kondusaun.<\/li><li><strong>Kira Planu Kestaun Tr\u00e1fegu ba Kapit\u00e1l Dili.<\/strong> MTK bele halo peskiza kona-ba oins\u00e1 bele red\u00fas <em>macet <\/em>no hadia seguransa estrada iha kapit\u00e1l. Se presiza, bele kria autoridade ida ba jestaun tr\u00e1fegu iha MTK nia okos hodi dezenvolve no implementa planu ne\u2019e. FM hare\u2019e ladun real\u00edstiku atu rezolve problema tr\u00e1fegu hotu dala ida. Tanba ne\u2019e, ami sujere MTKbele halo projetu pilotu no hili zona tr\u00e1fegu ida \u2013 hanesan dalan bo\u2019ot Comoro \u2013 atu sai \u201cestrada modelu\u201d. Depois bele kria planu kompreens\u00edvu ba hadia seguransa no movimentu kareta no mot\u00f3r iha zona ne\u2019e. Karik projetu susesu, bele uza iha fatin seluk. Planu kompreens\u00edvu ne\u2019e bele inklui element hansean: asegura fatin no monitorizasaun parkiran ne\u2019eb\u00e9 sufisiente; hari\u2019i ponte ka dalan iha rai okos iha area xave sira; kria mekanizmu ida hodi hadia prosesu manutensaun estrada; hadia fatin la\u2019o ho a\u2019in; troka lampu merah sira hotu ba modelu foun ne\u2019eb\u00e9 bele kontrola movimentu kareta efet\u00edvu liu tan; no hadia deze\u00f1u estrada iha sidade hanesan kria dalan espesi\u00e1l ba fila liman lo\u2019os no lampu merah filtru (traffic filter lights) iha kruzamentu importante sira.<\/li><li><strong>Kria tan Fatin para Kareta no Mot\u00f3r no Prevene Ema Para Arbiru.<\/strong> Governu presiza kria tan fatin <em>parkiran<\/em> iha zona importante sira hanesan BNCTL iha Mandarain, Praia dos Coqueiros no Igreja Motael. Governu bele foti rai mamuk ka espasu ne\u2019eb\u00e9 ladun utilizadu. Tr\u00e1nzitu mos tenke prevene ema para arbiru tuir sira nia hakarak no kria <em>macet, <\/em>no sira ne\u2019eb\u00e9 viola regra <em>parkir <\/em>nian tenke hetan multa. Ida ne\u2019e bele fasilita movimentu no mos kria reseita ba estadu.<\/li><li><strong>Investe ba Transportasaun P\u00fabliku ho Kualidade A\u2019as.<\/strong> Atu troka microlet sira Governu bele sosa <em>bis <\/em>modernu kria fatin para (bus stops) no forma kondut\u00f3r profisional. Karik sistema tranporte p\u00fabliu seguru, komfort\u00e1vel no folin baratu, ema barak liu sei uza, no ida ne\u2019e bele red\u00fas n\u00fameru transporte privadu no hamenus Planu Mestre Set\u00f3r Transportasaun husi tinan 2018 antesipa li\u00f1a bis sei mosu iha Dili laran iha tinan 2023, no fasilita no infraestrutura barak tan. FM espera katak Governu sei hare\u2019e fila fali ba planu ida ne\u2019e.<\/li><li><strong>Haforsa Regulasaun kona-ba Taxi, Mikrolet no Transportasaun P\u00fabliku sira seluk.<\/strong> Ema sei kontinua depende ba sistema transportasaun atu\u00e1l. Estudu ida husi tinan 2016 hatudu katak seidauk iha regulasaun ruma atu kontrola microlet. Nune\u2019e mos, maske Dekretu-Ministerial 05\/2010 regula taxi, implementasaun regulasaun ne\u2019e fraku tebes no taxi barak viola hela regra ne\u2019e. Entaun Governu presiza hare\u2019e no haforsa liu tan regulasaun sira ne\u2019e hodi hadia seguransa no efis\u00e9nsia. Regra sira tenke asegura ema nia seguransa f\u00edzika liu husi formasaun kondut\u00f3r to\u2019o n\u00edvel profisional, obriga halo manutensaun regular, no prevene ema sein lisensa lori taxi ka microlet.<\/li><li><strong>Investe atu Haforsa Kapasidade Tr\u00e1nzitu nian.<\/strong> Tr\u00e1nzitu sira presiza tan rekursu no treinamentu atu hala\u2019o misaun kontrola movimentu kareta no mot\u00f3r ho efet\u00edvu. Tanba ne\u2019e, FM sujere Governu bele avalia Tr\u00e1nzitu hodi identifika frakeza no nesesidade, depois implementa meius atu bele hadia ko\u00f1esimentu kona-ba regra estrada, promove profisionalizmu, no motiva membru sira atu implementa regras.<\/li><\/ol>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Diret\u00f3r Ezekutivu FM Nelson Belo Bazeia ba Fundasaun Mahein (FM) nia observasaun durante tinan hira nia laran, ami hare\u2019e maljestaun movimentu ve\u00edkulu (traffic management ka jestaun tr\u00e1fegu) no ema halai kareta arbiru no perigozu sai ona problema bo\u2019ot iha Timor-Leste. Estrada iha Dili laran macet lor-loron, runggu-rangga no fo\u2019er, tanba n\u00fameru kareta no [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17141,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-17140","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17140","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17140"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17140\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17142,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17140\/revisions\/17142"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17141"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17140"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17140"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17140"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}