{"id":17214,"date":"2023-09-27T08:39:53","date_gmt":"2023-09-26T23:39:53","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17214"},"modified":"2023-09-27T08:39:54","modified_gmt":"2023-09-26T23:39:54","slug":"prezidente-republika-estatistika-husi-oms-hatudu-problema-tbc-aas-liu-iha-timor-leste","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/09\/27\/prezidente-republika-estatistika-husi-oms-hatudu-problema-tbc-aas-liu-iha-timor-leste\/","title":{"rendered":"Prezidente Republika: Estat\u00edstika Husi OMS Hatudu Problema TBC Aas Liu iha Timor-Leste"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Reportajen David da Costa<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Prezidente Rep\u00fablika (PR] Jos\u00e9 Ramos-Horta, hateten, iha simeira assembleia jer\u00e1l Organizasaun Nasaun Unidas ba dala 78 iha Nova Iorke ne&#8217;e,&nbsp; Organizasaun Mundi\u00e1l Sa\u00fade (OMS) nian ko&#8217;alia iha simeira hamutuk ho parseiru sira kona-ba moras hanesan dengue, mal\u00e1ria, no m\u00f3s tuberkoluse. No tuir estat\u00e9stika OMS nian ne&#8217;e Timor-Leste problema tuberkolusa ka TBC ne&#8217;e maka n\u00fameru aas iha Timor.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;OMS tau matan liu ba moras ne&#8217;eb\u00e9 bele kura hanesan Dengue, Mal\u00e1ria, Tuberkoluse, tanba iha estat\u00e9stika Timor nia problema Tuberkoluse TBC ne&#8217;e aas tebes-tebes, iha m\u00f3s dadus estat\u00e9stika ne&#8217;eb\u00e9 OMS aprejenta, ita nia, Ministra Sa\u00fade m\u00f3s partisipa iha enkontru ne&#8217;e dadus barak pozitivu iha Timor Leste nian,&#8221;<\/em> dehan Prezidente Rep\u00fablika Jos\u00e9 Ramos-Horta ba jornalista, iha\u00a0 Salaun VIP Aeroportu Internasion\u00e1l Nicolau Lobato, Komoro, Tersa 26\/09.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia haktuir, progressu tinan hira nia laran mas problema sira ne&#8217;e ligadu ho nutrisaun, ligadu bee moos, ligadu ijene uma, hanesan bee laiha bee moos, bee ne&#8217;e bakteria barak ne&#8217;e kontribui ba sub-nutrisaun. Tanba, sub-nutrisaun la&#8217;\u00f3s de&#8217;it hah\u00e1n, problema oi-oin iha uma laran la ijiene, entaun sei haree ho OMS halo tiha ona planu, kampa\u00f1a bo&#8217;ot atu tinan lima mai ne&#8217;e investimentu maka&#8217;as liu iha sa\u00fade preventiva atu moras barak ne&#8217;eb\u00e9 bele prevene de&#8217;it.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nune&#8217;e, m\u00f3s ho edukasaun ijiene, no Tuberkoluse problema bo&#8217;ot ida iha Timor Leste, dala barak ko&#8217;alia ema sira atu ba li&#8217;ur, servisu iha Austr\u00e1lia halo teste barak hetan Tuberkoluse, nom\u00f3s halo rekrutamentu ba forsa armada balun la liu tanba iha TBC.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alende ne&#8217;e, iha simeira Nova Iorke, Xefe Estadu m\u00f3s ko&#8217;alia SDG dezenvolvimentu nian, enkontru ne&#8217;eb\u00e9 organizadu husi OMS no G7\u2020 nian. Depois enkontru bilater\u00e1l balun ne&#8217;eb\u00e9 delegasaun TL partisipa maka&#8217;as, maib\u00e9 reuniaun balun MNEK mak lidera.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Ha&#8217;u nia partisipasaun ho grupu seluk hanesan billion\u00e1riu bo&#8217;ot Amerikanu nia oan, nia mak agora kaer fundasaun tinan 90 ona, tinan ida nia laran ne&#8217;e nia grupu ida mai Timor, dala hira kedas atu haree no ajuda Prezidensia, Governu haklean ita nia vizaun nes\u00e9sidade ba dezenvolvimentu sira halo tiha ona dokumentu ida kona-ba modernizasaun ita nia ekon\u00f3mia, dijitalizasaun,&#8221;<\/em> nia esplika.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Entretantu, Xefe Estadu m\u00f3s enkontru eis Primeiru Ministru Inglatera ne&#8217;eb\u00e9 sei destaka elementu ida ka tolu mai Prezidensia, atu ajuda moderniza institutusaun funsionamentu Prezidensia, ajuda m\u00f3s Prezidente Rep\u00fablika hanoin ba estrat\u00e9jia diplom\u00e1tika ne&#8217;eb\u00e9 Prezidensia bele explora, halo inistiva iha planu internasion\u00e1l. Bainhira&nbsp; ko&#8217;alia ba SDG no planu estrat\u00e9jia dezenvolveimentu nasion\u00e1l ne&#8217;eb\u00e9 hah\u00fa implementa iha 2011 ho governu AMP. Tanba iha 2009-2010 primeiru governu maun bo&#8217;ot Xanana lidera governu AMP ne&#8217;e hah\u00fa tiha ona primeiru konsulta nasion\u00e1l, Timor Leste tomak aprova planu dezenvolvimentu estrat\u00e9jia ne&#8217;eb\u00e9 hah\u00fa iha 2011 to&#8217;o 2030.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u00a0&#8220;Se haree planu ne&#8217;e haree iha SDG kuaze buat hotu-hotu iha SDG ne&#8217;e iha tiha ona, planu estrat\u00e9jia dezenvolvimentu nasion\u00e1l, buat balun iha progressu bo&#8217;ot ita nian mak eletrifikasaun to&#8217;o 96.1% terit\u00f3riu nasion\u00e1l. Hanesan estrada tanba laiha dezenvolvimentu, sei laiha buat rua laiha ist\u00f3ria rai hotu-hotu nian sempre tinan atus ida liu ba, atu dezenvolve rai ida buat rua ida estrada, ida fali eletrisidade,&#8221;<\/em>\u00a0 nia haktuir.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tanba, buat barak ita&nbsp; halo tiha ona no halo daudaun no sei haklean liu tan, mas buat balun seidauk eziste progressu, ida mak sub-nutrisaun, edukasaun.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Problema m\u00f3s ita nia kapasidade iha implementasaun, rekusu umanu governu bele iha vizaun, bele tau orsamentu di&#8217;ak maib\u00e9 institutusaun orsament\u00e1l dala ruma lakon responde ba governu rasik nia mehi, nia vizaun. Tanba ne&#8217;e m\u00f3s progressu ne&#8217;eb\u00e9 halo ne&#8217;e iha planu estrat\u00e9jia dezenvolvimentu nasion\u00e1l haree iha SDG mas ne&#8217;e m\u00f3s impaktu negativu balun ne&#8217;eb\u00e9 la&#8217;\u00f3s ita nia kontrollu saida mak atu halo atrazu bo&#8217;ot ba dezenvolvimentu mundi\u00e1l inklui Timor Leste,&#8221;<\/em> nia esplika.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa Prezidente Rep\u00fablika (PR] Jos\u00e9 Ramos-Horta, hateten, iha simeira assembleia jer\u00e1l Organizasaun Nasaun Unidas ba dala 78 iha Nova Iorke ne&#8217;e,&nbsp; Organizasaun Mundi\u00e1l Sa\u00fade (OMS) nian ko&#8217;alia iha simeira hamutuk ho parseiru sira kona-ba moras hanesan dengue, mal\u00e1ria, no m\u00f3s tuberkoluse. No tuir estat\u00e9stika OMS nian ne&#8217;e Timor-Leste problema tuberkolusa ka TBC [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17212,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[64],"tags":[],"class_list":["post-17214","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-saude"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17214","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17214"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17214\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17215,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17214\/revisions\/17215"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17212"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17214"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17214"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17214"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}