{"id":17279,"date":"2023-10-03T14:32:37","date_gmt":"2023-10-03T05:32:37","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17279"},"modified":"2023-10-04T15:37:52","modified_gmt":"2023-10-04T06:37:52","slug":"deputadu-ukun-entre-responsabilidade-oportunidade-no-ignoransia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/10\/03\/deputadu-ukun-entre-responsabilidade-oportunidade-no-ignoransia\/","title":{"rendered":"Deputadu: Ukun entre Responsabilidade, Oportunidade no Ignoransia"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Hakerek nain Romualdo X. das Neves<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hafoin tinan 21 ukun an ita halo reflesaun ida ba desenvolvimentu ba rai laran no povu nia moris agora daudaun, sa\u00edda mak Estadu halo ona sa\u00edda mak Estadu presiza halo atu nune\u2019e bele refleta ba sa\u00edda maka hakerek iha Konstituisaun atu fo moris diak ba povu. Iha artigu ida ne\u2019e koalia <strong>DEPUTADU: UKUN ENTRE RESPONSABILIDADE, OPORTUNIDADE NO IGNORANSIA,<\/strong> espesifika liu ba orgaun legislativu-Parlamentu Nacional, ne\u2019ebe mak sai nu\u2019udar representante povu nian iha Parlamentu atu halo lei, fiskalizasaun no desizaun politika ba povu no timor nia vida. Propozitu artigu ida-nee mak lori sosiedade ba hatene kona-ba direitu hirak ne\u00e9be goja iha sira nia mandatu. Halo estudu ba dokumentu ka lejizlasaun sira, inklui relat\u00f3rio hirak mak relevante, no rezultadu hatudu katak, direitu hirak mak deputadu sira hetan la balansu ho sira-nia servisu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Liafuan Xavi: <em>Deputadu, Subvensaun, abono no regalia, Timor-Leste<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Timor-Leste nu\u2019udar ra\u00ed demokratiku ida Sudeste Asiatiku, hanesan hatu\u2019ur iha konstituisaun RDTL Artigu 1\u00ba katak Timor-Leste Estadu demokr\u00e1tiku, soberanu, indepedente harii hosi povu nian hakarak no respeitu ba dignidade ema moris nian. Nune dalan ba kaer ukun maka liu husi prosesu demokratiku, iha ne\u2019ebe kada tinan lima lima povu hili nia representante nain 65 hodi ba tur iha Parlamentu Nasion\u00e1l no forma Governo, ba objetivu ida maka menciona iha&nbsp; konstituisaun RDTL artigu 6 . iha ne\u2019ebe justisa no moris diak povu (bem estar comum) sai nu\u2019udar atinjimentu prinsipal iha estadu direitu demokratiku.&nbsp; Nudar rai demokratiku ukun nain sai servidor ba interesse povu nian, tuir definisaun demokrasia katak ukun (poder) ne\u2019e husi povu , ho povu no ba povu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hanesan baibain ema (p\u00fabliku) hotu kestiona katak deputadu sira simu sal\u00e1riu bo\u2019ot, simu kareta, simu pensaun vitalisia, benefisiu hirak ne\u2019e mos prega ba Presidente da republika no Govenante sira, benifisiu hirak ne\u00b4e considera nu\u2019udar fasilidade ba representante povu hodi soluciona ezizensia povu ba atinje objtivu estadu nu\u2019udar menciona iha KRDTL artigu 6 ne\u2019ebe pronunsia katak garante no promove sidadaun sira nia direitu no liberdade fundamental sira, tuir prinsipiu demokrasia nian no harii sosiedade ida ne\u2019ebe hatur justisa sosial no cria bem estar ba povu nia moris, maibe pelo kontrtariu relat\u00f3rio ONU 2019 pronunsia katak povu Timor Leste ho numeru 42% maka sei moris iha lina pobreza nian okos.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>PREVILEJIU BA DEPUTADU NO PARTIDU POLITIKUS NO HAREE KONDISAUN REAL POVU<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Salariu, Abono no Subsidiu ba Deputadu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sal\u00e1riu, abonu no subs\u00eddiu no benefisius sira seluk sai nu\u2019udar direitu ida ba ema hotu hotu iha fatin ne\u2019ebe deit nia hakna\u2019ar an ba, inklui mos deputadu sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Husi orsamentu 17 mill\u00f5es ne\u2019ebe aloka ba PN iha tinan ida ne\u2019e&nbsp; kuase 10 mill\u00f5es aloka ba sal\u00e1riu e vensimentu deputadu, assessor no funsion\u00e1riu Parlamentu Nasion\u00e1l nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hanesan prev\u00ea iha lei n\u00fameru 14\/2009 Estatuto Remunerat\u00f3rio dos titulares de cargos pol\u00edticos, Salariu minimu ba kada deputadu 1625 aumenta ho abono 1056 <a href=\"#_ftn1\">[1]<\/a>. Alem de sal\u00e1rio no abono, tuir lei n\u00fameru 4\/2023 segunda altrasaun ba lei n\u00fameru 5\/2004 Estato dos Deputados iha mos subs\u00eddios no regalias, ho subsidiu 2025 entaun kada fulan deputadu ida no minimu simu $4.706 (detallu iha haree iha tabela 1). \u00a0<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"634\" height=\"267\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tabel.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-17292\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tabel.png 634w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tabel-300x126.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 634px) 100vw, 634px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"716\" height=\"127\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tabel-1.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-17293\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tabel-1.png 716w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tabel-1-300x53.png 300w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tabel-1-640x114.png 640w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tabel-1-681x121.png 681w\" sizes=\"auto, (max-width: 716px) 100vw, 716px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Husi tabela maka menciona iha leten, kada tinan ida (1) Estadu selu 3,8 mill\u00f5es ba salariu no vensimentu deputadu 65 iha Parlamentu Nasion\u00e1l. Salariu deputadu 65 nian bo\u2019ot liu kompara ho total orsamentu ne\u2019ebe aloka ba hospital referal sira iha tinan 2023- 3,6 mill\u00f5es ba Maliana, Maubisse no suai ($1,2 ba kada hospital) no liu mos segundu maior Hospital Nasaun, Hospital referal Baucau ho montante 2,5 mill\u00f5es, nune mos orsamentu ba Autoridade Be\u2019e mos no Saneamentu ne\u2019ebe ho total 1,16 mill\u00f5es<a href=\"#_ftn2\">[2]<\/a>, iha ne\u2019ebe fasil asesu ba hospitais no fasilidade hospitais nu\u2019udar direitu baziku povu nian iha estadu demokratiku.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Regalia ba Deputadu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alem sal\u00e1riu, abono no subs\u00eddiu, iha mos regalias ba deputadu sira. Regalia ida mak <em>Perdiem <\/em>ba kada deputadu sira bainhira desloka ba iha munisipiu sira no mos rai iha liur. Montante <em>Perdiem <\/em>rai laran detallu haree iha tabela 3.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table><tbody><tr><td><strong>No<\/strong><\/td><td><strong>Kargu<\/strong><\/td><td><strong>Implika toba<\/strong><\/td><td><strong>La implika toba<\/strong><\/td><\/tr><tr><td>1<\/td><td>Presidente Parlamentu<\/td><td>&nbsp;$&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 140.00<\/td><td>&nbsp;$&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 110.00<\/td><\/tr><tr><td>2<\/td><td>Deputadu<\/td><td>&nbsp;$&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 110.00<\/td><td>&nbsp;$&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; 80.00<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tabela 3: Kustu Perdiem kada loron ba deputadu<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ba deslokasaun rai liur kustu depende ba Nasaun mak atu ba konfome kustu mensionadu iha dekretu lei Governu 23\/2008, Ajudas de Custo por Desloca\u00e7\u00f5es em Servi\u00e7o ao Estrangeiro, iha tabela ba aorgaun titular sira, hanesan define iha lei n\u00fameru 14\/2009 katak deputadu mos hanesan orgaun ida.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ho montante regalias ne\u2019ebe mak iha deputadu sira aproveita hodi marka agenda ba minisipiu sira, exemplo audensia ba lei Arte marciais no lei finan\u00e7as p\u00fablicas ne\u2019ebe tuir lolos ne\u2019e bele realiza iha D\u00edli.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha regalia seluk mak hanesan kareta ba kada deputadu sira, ne\u2019e ho folin 63 mil ne\u2019ebe to\u2019os ikus lelaun ho 8 mil deit maske kada tinan simu 1,5 mil ba manutensaun no verba 2 mil ba troka roda ba kada kareta, inkui kondutor ida ba kada deputadu. Laptop ba kada deputadu ne\u2019ebe ho folin 2,5 mil.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ba Presidente Parlamentu iha tan regalia seluk hanesan: Estadu oferece residensia ida, kompleta ho funsion\u00e1riu respons\u00e1vel ba resid\u00eancia nain ida, xefe dapur no gestor dispensa ida, ajudante dapur no sala nain rua, assistente limpeza laran nain rua no assistente limpeza liur no jardineiru nain rua. No mos seguran\u00e7a pessoal ida, no funsion\u00e1riu iha nia gabinete inklui mos assessor.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ba vise-presidente mos koloka cozinheiru nain ida iha nia uma privadu, assistente limpeza interna nain ida no assistente limpeza externa no jardineiru nain ida.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha lei 19\/2023 ne\u2019ebe V legislatura aprova iha dia 6 de ju\u00f1u fim de&nbsp; mandatu, fo tan espasu atu kontrata tan asesor ba kada deputada ne\u2019ebe la iklui ho estrutura mesa ou 59 asesor atu fo apoiu tekniku ba kada deputadu sira. Iha lei define sal\u00e1riu husi 1500 kada fulan to\u2019o 2500 ba kada asessor. Iha konteudu lei refere fo mos possibilidade ba deputadu sira atu hili ema ne\u2019ebe sira prefere, iha ne\u2019ebe fo espasu ba deputadu sira bele hili tuir familiarista ou partidarista.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Normalmente subs\u00eddios no regalias ba deputadu sira deside iha konsellu administrasaun Parlamentu Nasional nia, ne\u2019ebe la iha partisipasaun publiku, la presiza hetan parecer hosi orgaun sira seluk. Bainhira fo sai iha jornal da rep\u00fablica liu husi plataforma online maka povu foin hatene, ne\u2019e mos karik sira buka hatene, se lae povu sei la hatene, pior liu tan inan aman no populasaun ne\u2019ebe iha \u00e1rea ruais.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Publikasaun iha Jornal da Republika bele lori tempu minimu semana ida, no balun la publika, exemplu maka rezolusaun Parlamnetu Nasional ba rekrumentu assessor kada deputadu, rezolusaun numeru 19\/2023 seidauk publika to ohin loron, enkuantu rezolusaun numeru 20, 21 no 22\/2023 no resolusaun N\u00ba 16\/2023<a href=\"#_ftn3\">[3]<\/a> alterasaun subs\u00eddiu kombustivel husi $ 240 sae ba $ 350 ne\u2019ebe publica ona 17 ba leten maibe 16 ne\u2019e seidauk iha ona publikasaun. Aktu ne\u2019e considera laiha transparansia, iha ne\u2019ebe assesu ba desizaun publika sira iha rai ida ne\u2019e nu\u2019udar direitu sidadaun hotu nian ne\u2019ebe maka iha mos papel nu\u2019udar ajente controlo desizaun publika sira<em>.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Pensaun vitalisia ba Deputadu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Bainhira deputadu sira remata sira nia mandatu, sira iha \u201cdireitu\u201d hodi simu pensaun vitalisia, tuir primeira alterasaun lei 7\/2017<a href=\"#_ftn4\">[4]<\/a>, klik link iha tuir mai deputadu sira m\u00ednimu liu simu $ 975 kada fulan mesmu la halo servisu ona ba Estadu ne\u2019e. Diferente ho nia povu ne\u2019ebe mak sira representa ne\u2019ebe simu salariu minimu $135, iha ne\u2019ebe Pensaun vitalisia bo\u2019ot liu dala hitu (7) husi salariu minimu iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"749\" height=\"356\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tabel-3-1.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-17295\" srcset=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tabel-3-1.png 749w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tabel-3-1-300x143.png 300w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tabel-3-1-640x304.png 640w, https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/tabel-3-1-681x324.png 681w\" sizes=\"auto, (max-width: 749px) 100vw, 749px\" \/><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha subs\u00eddiu pensaun dala ida ne\u2019e simu dala ida deit no ba deputadu sira ne\u2019ebe la kompleta nia mandatu ida ka tinan 5, durasaun minimu hodi asessu pensaun dala ida presija kompleta mandatu tinan ida. Pensaun kada fulan ba deit deputadu hirak ne\u2019ebe kompleta mandatu tinan 5 ba leten.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Bainhira deputadu ne\u2019ebe simu tiha ona subsidiu dala ida <em>(maka hirak ne\u2019ebe la kompleta tinan lima ka minimu liu tinan ida)<\/em> ne\u2019e ba fali deputadu no kompleta mandatu ida ka tinan lima, antes atu simu fali subsidiu kada fulan tenke entrega fali subsidiu dala ida ne\u2019ebe antes ne\u2019e simu tiha ona.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha lei pensaun nian ne\u2019e mos hateten katak bainhira deputadu ou eis deputadu sira ne\u2019e mate nia esposa ou oan sei simu nafatin 75% husi salariu basiku ka pensaun mensal ne\u2019ebe nia hetan, karik nia oan menor idade entaun to\u2019o deit tinan 18 la simu ona.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Entaun Partidu Politiku hetan mos benefisiu husi ukun ne\u2019e ka lae?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir regime finaciamentu partidu politiku Lei numeru 6\/2008, Governu aloka liu husi OGE ne\u2019ebe tau hamutuk iha alokasaun orsamentu ba CNE nian, kada tinan aloka 6 milh\u00f5es ba partidu sira ne\u2019ebe hetan assentu iha Parlamentu, 30 milh\u00f5es durante tinan 5. Husi orsamentu ne\u2019e kada kadeira ida hetan 92 mil e tal signifika partidu ne\u2019ebe hetan kadeira barak liu sei subs\u00eddiu ne\u2019ebe bo\u2019ot. Ezemplu CNRT agora iha 31 asentu entaun kada tinan simu besik 2,9 mill\u00f5es.<a href=\"#_ftn5\">[5]<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alem ne\u2019e mos partidu sira sei hetan subvensaun kada votu 4 d\u00f3lar, sura mak votu validu, ne\u2019ebe hatur iha&nbsp; Decretu lei Governu n\u00ba 5\/2018. Por ezemplu iha Eleisaun parlamentar tinan 2023 votu validu hamutuk 692.169, entaun partidu pol\u00edtiku sira sei simu $2,7 milh\u00f5es. Orsamentu ne\u2019e mos nafatin&nbsp; inklui iha osan ne\u2019ebe aloka ba CNE. <a href=\"#_ftn6\">[6]<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kondisaun Real Povu<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>\u201c120 mill\u00f5es ba kada legislatura, representante povu iha Parlamentu Nasion\u00e1l&nbsp; kria lei hodi fo benefisiu ba sira nia an enkuantu timor oan 42%<a href=\"#_ftn7\"><strong>[7]<\/strong><\/a> mak sei moris iha li\u00f1a kiak okos\u201d.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Realidade iha Timor-Leste, hafoin tinan-21 restaura ukun rasik-na, TL sei enfrenta problema estrutural no sosial oioin ne\u00b4ebe afeta ba vida umanidade nian. Hosi problema ki\u00b4ik to\u00f3 boot; ita bele hare\u2019e ba problema sira ne\u00b4ebe mak dadaun ita hasoru, hanesan: la iha billete passaporte ne\u00e9be afeta ka halo jovens sira barak seidauk bele servisu iha rai diaspora, iha ne\u2019ebe menus kampu traballu rai laran ezije jovem sira tenke sai ba serbisu iha rai liur, estudante sira la bele kontinua sira nia estudu iha rai seluk, moras balun ne\u2019ebe presiza ba konsulta iha rai liur la konsege no pasiente ida to\u2019o mate.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Problema iha parte sa\u00fade nian rasik mos kontinua falta ambul\u00e2ncia atu lori pasiente ba sentru sa\u00fade sira, falta kama iha hospital, falta aimoruk kuase <em>Item<\/em> 103 no osan ne\u2019ebe aloka ba atu hola aimoruk gasta hotu tiha ona. Entretantu ukun nain sira ka representate povu&nbsp; simu subs\u00eddiu hodi ba konsulta iha hospital privadu ne\u2019ebe ho kualidade no ekipamentu kompletu no avansadu. Ukun ne se nian no ba se los? R\u00f3 ospital peace ark husi China ne\u2019ebe fo konsulta ba Timor oan sira iha Porto D\u00edli, ema barak mak forma atu konsulta, forma to\u2019o estrada no maske loron manas ema nafatin kontinua forma iha loron laran. Pergunta mak ne\u2019e, hospital iha D\u00edli iha fatin fatin maibe tamba sa ema tenke forma iha loron manas? Sera que povu la fiar hospital p\u00fabliku iha Timor?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Falta infraestrutura iha seitor agricultura hanesan irigasaun no seluk tan halo produsaun rai laran kiik tebes no Timor Leste depende deit ba importasaun, enkuantu rai barak mak abandonadu iha Timor Leste. Seriu ka investimento tinan rua nulu iha seitor agricultor?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Setor estratejiku sira hanesan turizmu la dezenvolve, tuir loloos osan hirak ne\u00e9 bele aloka ba setor hirak ne\u00e9 atu bele tulun ba subtitui depedensia ba fundu petroliferu. Fatin turistiku hanesan uma adat tasi-tolu, kristu-rei, ramelau, jako no seluk tan ne\u2019ebe tuir lolos bele desenvolve hodi kontribui reseitas ba Estadu, maibe makaer ukun sira ignora. Iha sorin seluk Governu reabilita jardim sira iha munisipiu D\u00edli hanesan jardim largo lesidere, cinco de maiu, jardim bebora no sira seluk tan ho montante 6 mill\u00f5es maibe la iha gestaun ba jardim sira no depois de remata reabilitasaun sasan sira komesa balun estragu fali ona.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha parte Edukasaun nian falta mesa no kadeira, aula ida ema to\u2019o nain 50, biblioteca la iha, falta livro no iha eskola balun manual ba estudante sira mos la sufisinte, kestaun professores volunt\u00e1riu besik 5 mil ne\u2019ebe to\u2019o agora seidauk simu nein duit metan, no problema sira seluk, entretanto ukun nain sira aproveita oportunidade konfiansa povu hodi akumula riku soin povu nian ba nia an ho lei, ne\u2019e korupsaun legal.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Efeitu husi problema sira ne\u2019e konserteza afeta ba povu ne\u2019ebe ukun nain sira representa no sira la sente tamba sira uza oportunudade ukun ne\u2019e hodi kria kondisaun ba sira nian an- inklui nia fam\u00edlia hodi ba asesu hospital ne\u2019ebe diak, eskola kualidade diak. Iha ne\u2019ebe objetivu sagradu Nasaun nian ba povu maka menciona iha artigu 6 konstituisaun RDTL?<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Previlejiu maka deputadus sira hetan balansu ho sira nia serbisu ka lae ou <em>simu gaji buta deit?<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hanesan define ona iha Konstituisaun RDTL artigu 92 katak Parlamentu nasion\u00e1l nu\u2019udar orgaun ne\u2019ebe halo lei, halo fiskalizasaun no halo desizaun politika ne\u2019ebe mak bele reflete ba povu nia moris.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Progrma Monitorizasaun Sistema Judisi\u00e1riu (JSMP, sigla ingles), nu\u2019udar organizasaun non Governamental ne\u2019ebe ho misaun garante justisa no respeitu ba direitu humanu sidadaun nian ho objetivu atu promove legalidade, transparansia no analiza kona lei iha Timor-Leste, no JSMP halo observasaun ba atividade Parlamentu nasion\u00e1l nian komesa husi 2010. Iha relat\u00f3rio JSMP nian kona ba servisu deputadu nian iha 2022 ne\u2019ebe p\u00fablika iha 2023 hatudu katak durante ne\u2019e deputadu sira la halo fiskalizasaun, hanesan mos ho tinan sira antes, ba lei mak Governu produz. Ezemplu simples mak lei politika zero plastiku ne\u2019ebe sira mak husu atu implementa no aprova ona, maibe iha atividade governu nian nafatin usa be\u2019e garafa, inklui atividade iha uma fukun Parlamentu, sira rasik kria sira rasik viola.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alem de ne\u2019e mos relat\u00f3rio ne\u2019e regista 24% falta durante tinan 2022, iha atividade plen\u00e1ria, enkontru komisaun no l\u00edder bankada, relat\u00f3riu ne\u2019e la sura ho aktidade ne\u2019ebe akontese iha munisipiu. Deputadu nain 29 mak falta dala 5-15, nain 18 falta husi 16-25 no nain 9 falta liu dala 25. Maske falta sira iha justifikasuan maibe sira povu selu sira atu hato\u2019o aspirasaun povu nian ba Ezekutivu laos tur atu simu <em>gaji buta deit.<a href=\"#_ftn8\"><strong>[8]<\/strong><\/a><\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha estatistiska portal transparansia governu Timor-Leste mos hatudu katak iha tinan 5 ikus ezekusaun OGE media atinji deit 79% no iha tinan kotuk, 2022 ne\u2019e, ezekusaun OGE atinji deit 57%. Klaru katak husi alokasaun ba makina do Estadu ne\u2019ebe inklui mos sira nia sal\u00e1riu, abono, no subsidiu sira ne\u2019e sempre atinji 100%. Ida ne\u2019ebe la atinji mak ba seitor desenvolvimento sira. Governu nia ezekusaun la efetivu tamba kontribui maka\u2019as mos husi falta de Fiskalizasaun, iha ne\u2019ebe ezekusaun ba seitor dezenvolvimentu nu\u2019udar dalan ida importante liu ba atende ezizensia povu nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir previsaun Minist\u00e9riu Finansas nian iha apresentasaun OGE 2023 no mos relat\u00f3riu La\u2019o Hamutuk nian hatudu katak ho alokasaun OGE 2 bil\u00f5es resin ba kada tinan maka orsamentu Fundo Mina Rai &nbsp;ne\u2019ebe maka Timor Leste iha ho18,1 bil\u00f5es sei hotu iha 2034 tamba produsaun Bayu Undang ne\u2019ebe hatama reseita maran ona. Sa\u00edda mak sei halo iha 2035? Iha ne\u2019ebe tuir previzaun no relat\u00f3rio maka menciona Timor Leste sei sofre bankarota iha 2034<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uniku esperansa Timor oan nia maka Greater Sunrise, iha ne\u2019ebe sai mos agenda prinsipal ba IX Governu Konstituision\u00e1l, tanba Timor Leste foin to\u2019o iha faze negosiasaun ho governu Australia ne\u2019ebe mak to\u2019o agora seidauk iha solusaun ida, biar nune\u2019e Australia mos hatudu ona nia postura pozitivu ba negosiasaun refere, atu hatan ba amesa bankarota iha 2034 maka Governu Timor Leste presija aselera negosiasaun ida ne\u2019e hodi Timor Leste kontinua iha reseita ba garante sustentabilidade nasaun. Iha ne\u2019ebe kria benefisiu ba makaer ukun sira ho subsidiu maka as liu husi lei ne\u2019e korrupsaun legal no desenvolvimento lao lentu tamba ignor\u00e2ncia hirak ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Parlamentu Nasion\u00e1l to\u2019o legislatura dala VI Governo to\u2019o dala IX ona, maibe ukun ne\u2019e seidauk rsponde ba ezijensia povu, Governante sira ne\u2019ebe truka malu la iha intregidadade poliika desenvolivementu nasion\u00e1l ne\u2019ebe hatu\u2019ur iha PEDN 2011-2030.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Husi dadus sira<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ou tinan tinan ita nafatin ho razaun ita sei nasaun joven foin ukun na tinan 20 resin? Ita idak halo reflesaun to\u2019ok, ita lakohi kolonialismu, lakohi iha explorasaun no imperalismu hodi nune\u2019e ita luta&nbsp; ba independensia to\u2019o ema rihun ba rihun mate, mais depois de ukun na, implicitamente, nafatin akontese.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Metodu representativu iha Demokrasia ne\u2019ebe mak Timor-Leste opta, povu fo poder ba ninia representante maka Deputadu ho objetivu atu representante bele tau aas no atende ejizensia mak povu iha liu husi desizaun politika sira, maibe husi dados sira mak apresenta iha artigu ida ne\u2019e informa mai ita katak deputadu sira seidauk iha seriedade ba resolve ejizensia povu nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha nasaun demokratiku koloka povu mak makaer ukun ne\u2019ebe aas liu nu\u2019udar valores baziku no prinsipal<a href=\"#_ftn9\">[9]<\/a>, ne\u2019ebe mos hakerek ona iha objetivu sagradu estadu nian iha Konstituisaun RDTL artigu 6 maka tau aas prosperiedade povu, bem comum no sustentabilidade nasaun, refleta ba valores baziku no Objetivu estadu, artigu ida ne\u2019e kosidera makaer ukun sira viola ona valores baziku no sai pessoal inkonstituisional iha estadu Demokratiku ida ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Informasaun mak mensiona iha artigu ida ne\u2019e husik hela d\u00favida ba povu tomak kona ba slogan <strong><em>\u201cpovu mak makaer ukun ne\u2019ebe aas liu, tau aas prosperiedade povu, bem comum no sustentabilidade nasaun\u201d<\/em><\/strong> . Durante justisa no bem-estar komun povu kontinua lamenta signifika katak nasaun sei dok husi nia objetivu<a href=\"#_ftn10\">[10]<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator\"\/>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"#_ftnref1\">[1]<\/a> lei n\u00fameru 14\/2009 Estatuto Remunerat\u00f3rio dos titulares de cargos pol\u00edticos<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"#_ftnref2\">[2]<\/a> http:\/\/budgettransparency.gov.tl<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"#_ftnref3\">[3]<\/a> <a href=\"https:\/\/www.mj.gov.tl\/jornal\/?q=node\/19\">https:\/\/www.mj.gov.tl\/jornal\/?q=node\/19<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"#_ftnref4\">[4]<\/a> (<a href=\"https:\/\/www.mj.gov.tl\/jornal\/public\/docs\/2017\/serie_1\/SERIE_I_NO_16_A.pdf\">https:\/\/www.mj.gov.tl\/jornal\/public\/docs\/2017\/serie_1\/SERIE_I_NO_16_A.pdf<\/a> )<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"#_ftnref5\">[5]<\/a> <a href=\"https:\/\/www.mj.gov.tl\/jornal\/?q=node\/864\">https:\/\/www.mj.gov.tl\/jornal\/?q=node\/864<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"#_ftnref6\">[6]<\/a> <a href=\"https:\/\/www.mj.gov.tl\/jornal\/public\/docs\/2018\/serie_1\/SERIE_I_No_11.pdf\">https:\/\/www.mj.gov.tl\/jornal\/public\/docs\/2018\/serie_1\/SERIE_I_No_11.pdf<\/a><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"#_ftnref7\">[7]<\/a> Relatoriu Banku Dezenvolvimentu Aziatiku.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"#_ftnref8\">[8]<\/a> Relat\u00f3riu JSMP 2022<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"#_ftnref9\">[9]<\/a> Reza A. A. Wattimena. (2016) Demokrasi-<em>Dasar Filofis Dan Tantangannya<\/em>, paj 93-94. PT KANISIUS<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><a href=\"#_ftnref10\">[10]<\/a> Liddle, Gerung, Pangabean, Ambardi, Robet no Ali-Fauzi. (2011) Demokrasi dan kekecewaan, paj 9-11. Jakarta. Demokrasi Project, Yayasan abad demokrasi, www.abaddemocrasi.com<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>*(Romualdo X. das Neves, Alumni programa Lisensiatura direitu UNPAZ &#8211; Cesar Ferreira Amaral | Revisaun Husi: 1. Cesar Ferreira Amaral (Dosente UNTL no  David Noano Ximenes (USPA Laga)<\/em><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Romualdo X. das Neves Hafoin tinan 21 ukun an ita halo reflesaun ida ba desenvolvimentu ba rai laran no povu nia moris agora daudaun, sa\u00edda mak Estadu halo ona sa\u00edda mak Estadu presiza halo atu nune\u2019e bele refleta ba sa\u00edda maka hakerek iha Konstituisaun atu fo moris diak ba povu. Iha artigu ida [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17280,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-17279","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17279","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17279"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17279\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17296,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17279\/revisions\/17296"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17280"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17279"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17279"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17279"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}