{"id":17322,"date":"2023-10-06T14:08:54","date_gmt":"2023-10-06T05:08:54","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17322"},"modified":"2023-10-06T14:08:55","modified_gmt":"2023-10-06T05:08:55","slug":"presiza-partisipasaun-ida-justu-asesivel-no-inkluzivu-iha-eleisaun-suku-ba-ema-ho-defisiensia","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/10\/06\/presiza-partisipasaun-ida-justu-asesivel-no-inkluzivu-iha-eleisaun-suku-ba-ema-ho-defisiensia\/","title":{"rendered":"Presiza Partisipasaun Ida Justu, Asesivel no Inkluzivu iha Eleisaun Suku ba Ema ho Defisi\u00e9nsia"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Reportajen Adroaldo &#8220;Saretukau&#8221;<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Consortium kompostu hosi organizasaun neen, organiza sorumutu ida ne&#8217;eb\u00e9 konvida \u00f3rgaun Sekretariadu T\u00e9kniku ba Administrasaun Eleitoral (STAE), Comiss\u00e3o Nacional das Elei\u00e7\u00f5es (CNE), Asosiaun Jornalista Timor Lorosa&#8217;e (AJTL) no Comiss\u00e3o Nacional Justi\u00e7a, Paz e Integridade da A\u00e7\u00e3o (JPIC, Sigla Ingl\u00e9s) hodi partilla sira nia papel no sensibiliza informasaun ba ema ho difisi\u00e9nsia hodi asegura sira nia partisipasaun iha eleisaun Suku fulan Outubru, 2023 ne&#8217;e ho justu, partisipativu no inkluzivu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ba aktividade sensibilizasaun ne&#8217;eb\u00e9 hala&#8217;o iha Salaun Jo\u00e3o Paulo II, Comoro, Dili, kuarta-feira (05\/10), reprezentante Asosiaun Difisi\u00e9nsia Timor-Leste (ADTL), Jestor Programa, Ros\u00e1lia Teresa Perreira dehan, durante eleisaun ita iha ona lei balu hodi garante partisipasaun ema ho difisi\u00e9nsia maib\u00e9 lei refere la garante no sei nafatin limita partisipasaun ema ho difisi\u00e9nsia sira nian hodi partisipa maximu iha eleisaun sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Pior liu mak ema ho difisi\u00e9nsia nia kondisaun, material sira ne&#8217;eb\u00e9 mak prepara, la kondis ho ema ho difisi\u00e9nsia nia kondisaun, la asesivel ba ema ho difisi\u00e9nsia sira, no material sira ne&#8217;e labele atu akapta ema ho difisi\u00e9nsia sira atu ba vota ho sekretu. Entaun bareira ne&#8217;eb\u00e9 mak iha, ida ne&#8217;e durante ita hotu-hotu haree.&#8221;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ho bareira sira ne&#8217;eb\u00e9 mak ema ho difisi\u00e9nsia hasoru durante eleisaun, Jestor Programa ADTL ne&#8217;e husu ba governu da-IX tau en konsiderasaun hodi bele rezolve.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Ita nia espetativa liu-liu ba membru governu da-IX atu prepara pol\u00edtika ida ne&#8217;eb\u00e9 mak di&#8217;ak atu nune&#8217;e bele hatan ba nesesidade ema ho difisi\u00e9nsia sira nian, bele tau ba konsiderasaun, liu-liu orsamentu ne&#8217;eb\u00e9 kada tinan iha Parlamentu diskuti bele konsidera katak, ema ho difisi\u00e9nsia sira nia nesesidade ne&#8217;e prioridade liu ba eleisaun ne&#8217;eb\u00e9 besik da-dauk atu mai.&#8221;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia hatutan, durante ne&#8217;e ema ho difisi\u00e9nsia matan sempre hasoru problema mak ema seluk akompa\u00f1a sira ba vota, ida ne&#8217;e la segredu ona, rampa ba ema ho difisi\u00e9nsia f\u00edziku laiha, nune&#8217;e mos ba difisi\u00e9nsia tilun, sira vota la ho di&#8217;ak tanba laiha esplikasaun ba sira ho lian jestual.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u00a0&#8220;Ezije liu-liu asesibilidade ba ema ho difisi\u00e9nsia sira ne&#8217;eb\u00e9 ho tipu oi-oin sira nia problema atu nune&#8217;e ba governu, liu-liu IX governu ne&#8217;e atu konsidera atu nune&#8217;e ba oin iha eleisaun sira ne&#8217;eb\u00e9 mak sei mai, ita bele konsidera ona preokupasaun ema ho difisi\u00e9nsia sira nian.&#8221;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha aprezentasaun papel CNE hodi garante partisipasaun ema ho difisi\u00e9nsia iha eleisaun suku, reprezentante CNE, Adelino de Oliveira Maia, hato&#8217;o, ko&#8217;alia konab\u00e1 partisipasaun ema ho difisi\u00e9nsia, ita ko&#8217;alia uluk baze legal sira hodi garante partisipasaun ema ho difisi\u00e9nsia iha kualker ita nia governu realiza eleisaun kada per\u00edodu ne&#8217;eb\u00e9 mak hatuur ona.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia esplika konab\u00e1 baze legal artigu 21 hosi ita nia lei inan ne&#8217;eb\u00e9 hatete, sidadaun sira ne&#8217;eb\u00e9 mak iha difisi\u00e9nsia f\u00edziku, mental, direitu nomos iha obrigasaun hanesan oins\u00e1 atu partisipa iha kualker eleisaun ne&#8217;eb\u00e9 ita nia estadu ka nasaun organiza.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Baze legal ida ne&#8217;e fo biban, fo dalan ba maluk difisi\u00e9nsia sira oins\u00e1 atu partisipa, partisipasaun de&#8217;it la to&#8217;o, oins\u00e1 mak atu kria kondisaun mos kondisaun ida asesivel ba ema ho difisi\u00e9nsia. Ita ko&#8217;alia konab\u00e1 partisipasaun maib\u00e9 oins\u00e1 atu kria asesibilidade ba ema ho difisi\u00e9nsia sira ne&#8217;e ho di&#8217;ak, atu nune&#8217;e bele hetan partisipasaun ida iha eleisaun ida inkluzivu ba ema hotu.&#8221;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia sita mos artigu 16 katak labele halo diskriminasaun bazeia ba orijen, \u00e9tniku, ekon\u00f3miku, pol\u00edtika, nia f\u00edziku ka mental, labele diskrimina, ema hotu hanesan iha lei nia okos, tanba ne&#8217;e fo vantajen di&#8217;ak ba maluk difisi\u00e9nsia sira atu partisipa.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Maib\u00e9, nafatin ita nia governu, estadu tenki kria kondisaun ba maluk difisi\u00e9nsia sira, tanba preokupasaun ida ne&#8217;e la&#8217;os de&#8217;it iha momentu ida ne&#8217;e, kuaze tinan barak ona ita boot sira foti para hetan partisipasaun ne&#8217;eb\u00e9 mak di&#8217;ak iha eleisaun, liu-liu konab\u00e1 asesibilidade ba iha sentru votasaun, oins\u00e1 kabina ida ne&#8217;eb\u00e9 di&#8217;ak hodi fo asit\u00e9nsia di&#8217;ak ba ita boot sira para ezerse direitu de votu iha sentru votasaun karik ho di&#8217;ak, entaun ho situasaun sira ne&#8217;e presiza governu ninia intervensaun para oins\u00e1 responde ba preokupasaun hosi maluk ema ho difisi\u00e9nsia sira nia interese ida ne&#8217;e.&#8221;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Governu nia knaar asegura partisipasaun ema ho difisi\u00e9nsia iha kualker eleisaun, iha kazu ida ne&#8217;e ita ko&#8217;alia konab\u00e1 eleisaun suku, katak ema ho difisi\u00e9nsia mos bele kandidata aan ba lider komunit\u00e1riu maib\u00e9 tenki priense rekezitus ne&#8217;eb\u00e9 mak iha, nia dehan.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Lei la taka dalan ba maluk difisi\u00e9nsia difisi\u00e9nsia sira ne&#8217;eb\u00e9 marka prezensa iha ne&#8217;e sorumutu ida ne&#8217;e, tanba ita boot sira mos hola parte iha sosiedade Timor-Leste, ita boot sira mos bele kandidata ita boot sira nia aan iha eleisaun ida ne&#8217;e, maib\u00e9 importante mak ne&#8217;e, tenki prense tuir rekezitus ne&#8217;eb\u00e9 lei husu liu-liu lei n\u00fa.9\/2016, ko&#8217;alia konab\u00e1 lei lideransa komunit\u00e1riu nian.&#8221;<\/em> Reprezentante CNE ne&#8217;e friza.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia hatutan, alein de ne&#8217;e CNE promove esklaresimentu liu hosi meius komunikasaun sosial mak CNE da-dauk ne&#8217;e halo hela edukasaun s\u00edvika iha munis\u00edpiu hotu-hotu ligadu ho lei suku, oins\u00e1 mak sidadaun ida bele kandidata aan ba Xefe Suku to&#8217;o Xefe Aldeia, nune&#8217;e sira bele entende lei refere.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sorin seluk Kordenador Jeral Programa JPIC, Jo\u00e3o Manuel da Costa Sarmento, hatete, ko&#8217;alia konab\u00e1 lejislasaun ne&#8217;eb\u00e9 asegura direitu ema ho difisi\u00e9nsia iha demokrasia no eleisaun, dala ruma ita la hetan direita ka lee iha lei eleisaun, tanba iha ne&#8217;eb\u00e1 ko&#8217;alia de&#8217;it kapasidade ativa no pasiva.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia friza konab\u00e1 rezolusaun Parlamentu Nasional n\u00fa.29\/2022 ita ratifika ona direitu ba ema ho difisi\u00e9nsia ho ida ne&#8217;e vigora ona iha jur\u00eddiku Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>&#8220;Estadu asegura katak ema ho difisi\u00e9nsia sira bele efetiva ba plen\u00e1riu, partisipa iha vida pol\u00edtika no p\u00fabliku iha kondisaun igualidade ho sira selu-seluk ho forma direita ka liu hosi reprezentante ne&#8217;eb\u00e9 eskolla ou hili inklui oportunidade ba ema ho difisi\u00e9nsia sira hodi vota ka hetan hili.&#8221;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sensibilizasaun ida ne&#8217;e organiza hosi consortium kompostu hosi organizasaun neen hanesan, Asosiaun Difisi\u00e9nsia Timor-Leste (ADTL), ONG Belun, Comiss\u00e3o Nacional Justi\u00e7a, Paz e Integridade da A\u00e7\u00e3o (JPIC, Sigla Ingl\u00e9s), Movimentu Feto Foinsa&#8217;e (MOFFE), Organizasaun Caucus no Patria ne&#8217;eb\u00e9 hetan apoiu hosi Uniaun Eupeia (UE) Kordena ho Plan International, ne&#8217;eb\u00e9 foka ba iha sensibilizasaun oins\u00e1 ema ho difisi\u00e9nsia nia partisipasaun iha eleisaun suku iha tinan ida ne&#8217;e.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Adroaldo &#8220;Saretukau&#8221; Consortium kompostu hosi organizasaun neen, organiza sorumutu ida ne&#8217;eb\u00e9 konvida \u00f3rgaun Sekretariadu T\u00e9kniku ba Administrasaun Eleitoral (STAE), Comiss\u00e3o Nacional das Elei\u00e7\u00f5es (CNE), Asosiaun Jornalista Timor Lorosa&#8217;e (AJTL) no Comiss\u00e3o Nacional Justi\u00e7a, Paz e Integridade da A\u00e7\u00e3o (JPIC, Sigla Ingl\u00e9s) hodi partilla sira nia papel no sensibiliza informasaun ba ema ho difisi\u00e9nsia hodi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17325,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-17322","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17322","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17322"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17322\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17326,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17322\/revisions\/17326"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17325"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17322"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17322"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17322"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}