{"id":17419,"date":"2023-10-26T23:18:19","date_gmt":"2023-10-26T14:18:19","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17419"},"modified":"2023-10-26T23:18:24","modified_gmt":"2023-10-26T14:18:24","slug":"loron-global-asaun-tau-matan-oxfam-halo-advokasia-promove-empoderamentu-ekonomiku-feto-nian","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/10\/26\/loron-global-asaun-tau-matan-oxfam-halo-advokasia-promove-empoderamentu-ekonomiku-feto-nian\/","title":{"rendered":"Loron Global Asaun Tau Matan, Oxfam Halo Advokasia Promove Empoderamentu Ekon\u00f3miku Feto nian"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Zevonia Vieira <\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Atu selebra Loron Global Asaun kona-ba Tau-Matan iha loron Domingu 29 Outubru, Oxfam iha Timor-Leste lansa nia relat\u00f3riu peskiza kona-ba An\u00e1lize Servisu Tau-Matan R\u00e1pidu.<\/p>\n\n\n\n<p>Liuhusi komunikadu imprensa ne&#8217;ebe Neon Metin asesu husi Oxfam iha Timor-Leste, hatudu katak relat\u00f3riu  peskiza ne&#8217;ebe Oxfam produs, avalia modelu no persepsaun sira kona-ba servisu tau-matan la hetan selu \u2013 inklui tarefa servisu uma-kain hanesan kuidadu ba labarik, kuidadu ou tau-matan ba membru fam\u00edlia ne\u2019ebe moras ka ferik-katuas sira, te&#8217;in hah\u00e1n, hamoos uma, no kuru bee \u2013 iha komunidade rur\u00e1l hamutuk neen iha munis\u00edpiu Oecusse, Liquisa no Covalima.<\/p>\n\n\n\n<p>Peskiza ne&#8217;e hanesan kontribuisaun importante ida hodi promove empoderamentu ekon\u00f3miku feto nian iha Timor-Leste. Servisu tau-matan la hetan selu ne&#8217;eb\u00e9 la proporsion\u00e1l ba feto sira bele f\u00f3 impaktu ba sira-nia sa\u00fade no bem-estar no limita oportunidade edukasaun no empregu, nune&#8217;e m\u00f3s partisipasaun iha atividade sosi\u00e1l no pol\u00edtika sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Relat\u00f3riu peskiza ne&#8217;e deskobre katak pap\u00e9l tau-matan ne&#8217;e klaramente define tuir j\u00e9neru, ho feto sira ne&#8217;eb\u00e9 responsavel ba kuidadu labarik, prepara hah\u00e1n no hamoos. Feto sira nia tempu uituanliu duke mane sira, tanba sira-nia servisu produtivu iha kampu, no m\u00f3s halo servisu tau-matan barak ne&#8217;eb\u00e9 la selu. Porezemplu, iha \u00e1rea t\u00e1rjetu tolu, feto sira hala&#8217;o servisu tau-matan la hetan selu hamutuk oras 57 kada semana, kompara ho oras 17 ba mane sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Peskiza ne&#8217;e m\u00f3s deskobre katak feto sira hala&#8217;o sira-nia servisu tuir norma sosi\u00e1l no expetativa ne&#8217;eb\u00e9 forte kona-ba servisu tau-matan la hetan selu, liu-liu relasiona ho kuidadu ba labarik no membru fam\u00edlia sira, enkuantu expetativa sosi\u00e1l ba mane sira kona-ba servisu tau-matan la hetan selu ne&#8217;e m\u00ednimu liu.<\/p>\n\n\n\n<p>Maski fahe servisu bazeia ba j\u00e9neru ne\u2019e iha duni, feto no mane sira hato&#8217;o sira-nia hakarak atu muda modelu servisu j\u00e9neru. Nu&#8217;udar partisipante peskiza feto ida husi Covalima hatete: \u201cBazeia ba ami nia kultura, feto sira tenke hela iha uma. Uluk liu, hanesan feto, ami hela de\u2019it iha dapur. Maib\u00e9 agora, tempu troka ona. Ami hakarak sai husi uma \u2026 tuir enkontru sira iha suku hamutuk ho lideransa lok\u00e1l sira. Ami hakarak asesu ba edukasaun no sa\u00fade. Ha\u2019u hakarak asesu ba buat sira ne\u2019e.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Peskiza Timor-Leste nian ali\u00f1a ho dadus husi Organizasaun Internasion\u00e1l Traballu nian ne&#8217;eb\u00e9 deskobre katak globalmente 76% hosi servisu tau-matan la hetan selu hala&#8217;o husi feto sira, liu dala tolu liu fali mane sira.<a href=\"#_ftn1\"><sup>[1]<\/sup><\/a> To&#8217;o ohin loron, peskiza kona-ba modelu servisu tau-matan la hetan selu no persepsaun iha Timor-Leste relativamente limitadu.<\/p>\n\n\n\n<p>Oxfam iha Timor-Leste nia Diret\u00f3r Nasional, Fausto Belo Ximenes hatete: \u201cBa Loron Global Asaun kona-ba Tau-Matan tinan ida-ne&#8217;e nian, Oxfam iha Timor-Leste sente orgullu atu kontribui peskiza foun ida-ne&#8217;e hodi komprende di&#8217;ak liu tan kona-ba servisu tau-matan la hetan selu iha Timor-Leste. Ami hein katak ida-ne&#8217;e sei loke liu tan konversasaun atu reko\u00f1ese, re-distribui no hamenus servisu tau-matan la hetan selu, no ikus-mai empodera feto Timoroan sira barak atu envolve iha oportunidade ekon\u00f3miku.\u201d<\/p>\n\n\n\n<p>Peskiza ne&#8217;e hala&#8217;o hamutuk ho Oxfam iha Timor-Leste nian parseiru lok\u00e1l tolu: Masine Neu Oecusse (MANEO) no Binibu Faef Nome (BIFANO) iha Oecusse no Kdadalak Sulimutuk Institute (KSI) iha Liquisa no Covalima.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha \u00e2mbitu lansamentu relat\u00f3riu ne\u2019e, Oxfam iha Timor-Leste m\u00f3s lansa ninia kampa\u00f1a atu aumenta reko\u00f1esimentu ba servisu tau-matan la hetan selu iha Timor-Leste ho m\u00e9dia sosi\u00e1l, televizaun no kampa\u00f1a iha r\u00e1diu.<\/p>\n\n\n\n<p>Peskiza no kampa\u00f1a ne&#8217;e hanesan parte ida husi Oxfam iha Timor-Leste nia projetu empoderamentu ekon\u00f3miku ba feto sira iha Timor-Leste, Hakbi\u2019it, ne&#8217;eb\u00e9 hetan suporta husi Governu Australia liu husi Programa Kooperasaun ONG Australia (ANCP).<em><\/em><\/p>\n\n\n\n<hr class=\"wp-block-separator\"\/>\n\n\n\n<p><a href=\"#_ftnref1\">[1]<\/a> ILO: https:\/\/www.ilo.org\/global\/about-the-ilo\/how-the-ilo-works\/multilateral-system\/g7\/WCMS_728144\/lang&#8211;en\/index.htm<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Zevonia Vieira Atu selebra Loron Global Asaun kona-ba Tau-Matan iha loron Domingu 29 Outubru, Oxfam iha Timor-Leste lansa nia relat\u00f3riu peskiza kona-ba An\u00e1lize Servisu Tau-Matan R\u00e1pidu. Liuhusi komunikadu imprensa ne&#8217;ebe Neon Metin asesu husi Oxfam iha Timor-Leste, hatudu katak relat\u00f3riu peskiza ne&#8217;ebe Oxfam produs, avalia modelu no persepsaun sira kona-ba servisu tau-matan la hetan [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17420,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-17419","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17419","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17419"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17419\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17421,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17419\/revisions\/17421"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17420"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17419"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17419"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17419"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}