{"id":17469,"date":"2023-11-10T16:47:08","date_gmt":"2023-11-10T07:47:08","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17469"},"modified":"2023-11-10T16:47:09","modified_gmt":"2023-11-10T07:47:09","slug":"apftl-ho-oxfam-realiza-marsa-ambiental-ba-mudansa-klimatika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/11\/10\/apftl-ho-oxfam-realiza-marsa-ambiental-ba-mudansa-klimatika\/","title":{"rendered":"APFTL ho OXFAM\u00a0 Realiza Marsa Ambiental Ba Mudansa Klimatika"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Joselina dos Santos<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Alumi Parlamentu Foinsa&#8217;e Timor-Leste (APFTL), servisu hamutuk ho parseiru OXFAM Timor-Leste liuhosi projetu Finansiamnetu Klimatika, realiza atividade Marsa Ambiental no Pintura livre hodi selebra loron Nasional Juventude 2023, nune&#8217;e bele halo advokasia ba sosiedade ka komunidade sira atu tau importansia ba asuntu ambiente hodi bele hatene impaktu mudansa klimatika ba ema nia moris.<\/p>\n\n\n\n<p>Hafoin Marsa Ambiental, Prezidente APFTL, Zaulino Gomes da Silva, hateten, Organiza marsa ne&#8217;e\u00a0 hatudu joven sira-nia servisu no sensibilidade hodi halo advokasia ba mudansa klimatika. Tanba ema hatene rai laran iha situasaun ne&#8217;eb\u00e9 preokupa liu-liu mudansa klimatika nian. Dadaun ne&#8217;e sira akompa\u00f1a hela intervensaun politiku sira tanba iha tempu bailoron naruk nian ne&#8217;e konsekuensia husi ema nia hahalok ne&#8217;eb\u00e9 la konsege koalia ho diak mak nia konsekuensia ohin ema hotu\u00a0 sente.<\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Marsa sira ne&#8217;e atu hatudu envolviemntu laos estadu deit ka aj\u00e9nsia internasional sira-nia servisu deit maibe kamada hotu joven m\u00f3s hola parte ba iha eventu sira hanesan loron juventude Masacre Santa Cruz 12 Novembru, loron\u00a0 28 Novembru. Loron boot sira ne&#8217;e tenke mai ho rezultadu ruma, entaun objetivu husi marsa ne&#8217;e atu f\u00f3 hanoin ba Ukun nain nom\u00f3s ba ema hotu f\u00f3 ideia atu konserva ai-horis no Bee&#8221;, <\/em>dehan, Prezidente APFTL iha Jadin Largo Licidere, kinta 09\/10.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia dehan, Mudansa Klimatika laos servisu estadu deit mak halo, maibe ema hotu atu bele f\u00f3 buras ba rai laran nom\u00f3s&nbsp; ambiente lori ambiente diak ba ema nia moris. Bainhira hetan anin fresku ne&#8217;e f\u00f3 enerjia&nbsp; pozitivu ba ema, entaun Importansia husi marsa ne&#8217;e atu halo konservasaun ba fatin risku ne&#8217;eb\u00e9 akontese dezastre sira hodi kuda ai-horis, atu kontinua halo sensibilidade ba ambiente ne&#8217;e.<\/p>\n\n\n\n<p><em>&#8220;Atividade ohin ne&#8217;e konvida grupu organizasaun no estudante sira hodi hola parte tuir ami kapasidade no kbiit ne&#8217;eb\u00e9 iha hodi mobiliza, tanba ho rekursu ne&#8217;eb\u00e9 iha hodi halo intervensaun ba fatin risku sira hodi kuda aiparapa. Aleinde m\u00f3s esposizaun pintura ne&#8217;e atu espresa kona-ba ambiente saudavel ba ema nom\u00f3s servisu advokasia ne&#8217;eb\u00e9 ita halo liuhosi pintura marsa no di\u00e1logu ne&#8217;e ho intensaun atu f\u00f3 hanoin ba ita nia rain,<\/em>&#8221; Nia informa.<\/p>\n\n\n\n<p>APFTL m\u00f3s koalia ho estadu atu kordena no komunika tanba durante ne&#8217;e konserva ona iha fatin lubuk ida maibe la efetivu ho diak tanba ne&#8217;e tenke envolve ema barak atu bele sensivel ba plantasaun. Maibe triste loos tanba komunidade sira kontinua tesi ai, kestaun seluk tanba situasaun ekonomia mak obriga tanba sira nia moris defende ba Ai tan ne&#8217;e estadu tenke hola medida atu kria alternativa ida hodi muda komunidade sira nia atu labele tesi ai.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Joselina dos Santos Alumi Parlamentu Foinsa&#8217;e Timor-Leste (APFTL), servisu hamutuk ho parseiru OXFAM Timor-Leste liuhosi projetu Finansiamnetu Klimatika, realiza atividade Marsa Ambiental no Pintura livre hodi selebra loron Nasional Juventude 2023, nune&#8217;e bele halo advokasia ba sosiedade ka komunidade sira atu tau importansia ba asuntu ambiente hodi bele hatene impaktu mudansa klimatika ba ema [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17470,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[29],"tags":[],"class_list":["post-17469","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-meio-ambiente"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17469","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17469"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17469\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17471,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17469\/revisions\/17471"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17470"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17469"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17469"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17469"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}