{"id":17601,"date":"2023-11-28T21:02:49","date_gmt":"2023-11-28T12:02:49","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17601"},"modified":"2023-11-28T21:04:46","modified_gmt":"2023-11-28T12:04:46","slug":"prezidente-republika-ramos-horta-kondena-konflitu-armadu-iha-faixa-de-gaza","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/11\/28\/prezidente-republika-ramos-horta-kondena-konflitu-armadu-iha-faixa-de-gaza\/","title":{"rendered":"Prezidente Republika Ramos-Horta Kondena Konflitu Armadu iha Faixa de Gaza"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Reportajen David da Costa<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha Aniversariu Proklamasaun Indepedensia da Rep\u00fablika Demokr\u00e1tica Timor-Leste (RDTL) nian, ba dala 48.\u00ba, Prezidente Republika (PR) Timor-Leste, Jos\u00e9 Ramos-Horta kondena forte krime agresaun ba Estadu Israel no krime sekuestru ho masakre ba sidadaun siv\u00edl ne\u2019eb\u00e9 labele defende-an.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cHa\u2019u m\u00f3s hakarak aborda pontu tolu ne\u2019eb\u00e9 esensi\u00e1l iha konjuntura internasion\u00e1l, ne\u2019eb\u00e9 sai hanesan dezafiu ver\u00eddiku ba komunidade internasion\u00e1l, espesi\u00e1lmente ba sira ne\u2019eb\u00e9 partilha ami ita nia ide\u00e1l sira ba liberdade, independ\u00e9nsia, Estadu Direitu, Demokrasia no soberania, ne\u2019eb\u00e9 ami ita selebra iha momentu ne\u2019e,\u201d<\/em> dehan Prezidente Republika Jos\u00e9 Ramos-Horta, bainhira halo nia diskursu iha pal\u00e1siu Prezidensi\u00e1l Bairo-Pite, Tersa 28\/11.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia hateten iha loron 07 Outubru 2023, durante atake surpreza ne\u2019eb\u00e9 halo husi forsa milit\u00e1r Hamas nian ne\u2019eb\u00e9 kontrola Faixa de Gaza, halo raptu sidadaun Israelita liu 200, inklui sidadaun siv\u00edl no milit\u00e1r ho idade oioin no sidadaun Israelita liu 1,200 hetan oho, asaun ida ne\u2019eb\u00e9 konstitui krime grave iha termus Direitu Internasional.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Justifikadu husi direitu autodefesa, Governu Israel hah\u00fa operasaun milit\u00e1r ne\u2019eb\u00e9 laiha presedente no intensifika blokeiu ba \u00e1rea terit\u00f3riu ne\u2019e, interrompe komunikasaun no taka netik aksesu ba reabastesimentu ba \u00e1rea terit\u00f3riu, ho impaktu humanit\u00e1riu ne\u2019eb\u00e9 aumenta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cTanba ne\u2019e Timor-Leste kondena forte krime agresaun ba Estadu Israel no krime sekuestru ho masakre ba sidadaun siv\u00edl ne\u2019eb\u00e9 labele defende-an. Maib\u00e9 krime agresaun ba Estadu Israel ne\u2019eb\u00e9 halo husi forsa milit\u00e1r Hamas nian, la justifika krime seluk hanesan agresaun ba populasaun siv\u00edl ne\u2019eb\u00e9 labele defende-an, taka no impede aksesu ba medikamentu, produtu aliementar no produtu esensi\u00e1l sira ba sobreviv\u00e9nsia populasaun, la justifika destruisaun infraestrutura siv\u00edl ne\u2019eb\u00e9 jer\u00e1liza no aumenta drama humanit\u00e1riu no sosial ne\u2019eb\u00e9 akontese iha \u00e1rea terit\u00f3riu ne\u2019e,\u201d<\/em> nia dehan.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Autoridade Hamas nian halo krime grave no desprez\u00edvel, maib\u00e9 resposta Israel nian demais liu tan no halo autoridade Israel nian respons\u00e1vel ba v\u00edtima rihun ba rihun husi siv\u00edl (14,758 husi Palestina) no potensi\u00e1lmente respons\u00e1vel ba krime kontra Umanidade.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cTanba ne\u2019e, ami apela ba sesarfogu imediatu no labele demora iha libertasaun ba dalan forneseimentu no apoiu humanit\u00e1riu, atu ajuda v\u00edtima siv\u00edl sira ne\u2019eb\u00e9 ami kondeena forte iha konflitu ne\u2019e,\u201d <\/em>nia Apela.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Alende ne\u2019e m\u00f3s Prezidente Republika m\u00f3s kondena konflitu armadu iha Ukraina. Agresaun R\u00fasia ba Ukraina, kompleta iha 2024, tinan rua konflitu armadu laiha interrupsaun. Timor-Leste kontinua solid\u00e1riu ho Povu no Governu Ukraina nian, tanba agresaun armadu ida ne\u2019e hanesan violasaun momoos ba direitu internasional no Karta Nasaun Unidas nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Konflitu ne\u2019ebe destrui infraestrutura Estadu Soberanu no Independente ida nian, ho preju\u00edzu ekon\u00f3miku no sosial ne\u2019eb\u00e9 barak-liu, iha ne\u2019ebe soma v\u00edtima siv\u00edl inosente no resulta iha eksodu ba ema refujiadu sira tokon ba tokon.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Konflitu ne\u2019ebe, maski lokalizadu iha Europa, afeta negativamente nasaun hotu iha Mundu, laiha exesaun, kria prizaun inflasion\u00e1riu ba produtu aliementar no produtu esensi\u00e1l sira, ho impaktu negativu barak-liu ba nasaun sira ne\u2019eb\u00e9 fr\u00e1jil, kiak liu no menus dezenvolvidu, hodi agrava situasaun pobreza, subnutrisaun maternu-infantil no inseguransa aliment\u00e1r, ne\u2019eb\u00e9 registadu iha nasaun sira ne\u2019eb\u00e9 menus riku hanesan Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nune\u2019e, nia m\u00f3s kondena golpe military iha Myanmar ne\u2019eb\u00e9 akontese iha loron 01 fulan Fevereiru 2021, no nia husu Junta Militar atu hah\u00fa konsidera legalidade konstitusional no respeita liberdade no direitu fundament\u00e1l, espesi\u00e1lmente tuir pontu lima ne\u2019eb\u00e9 ASEAN defini hanesan konsensu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cAmi kontinua solid\u00e1riu ho Povu no Governu Unidade Nasion\u00e1l (NUG) Rep\u00fablika Uniaun Myanmar nian, espesi\u00e1lmente ho drama ne\u2019eb\u00e9 komunidade Rohingya nian hasoru. \u00a0Ami kontinua konsidera NUG, iha termus Direitu Internasional, hanesan \u201cgovernu iha ez\u00edliu\u201d ne\u2019eb\u00e9 agrupa iha komit\u00e9 reprezentante sira husi Governu no Parlamentu Nasion\u00e1l Myanmar nian ne\u2019eb\u00e9 eleitu leg\u00edtimamente iha eleisaun loron 08 fulan Novembru 2020, iha ne\u2019eb\u00e9 destaka lideransa\u00a0 Konselleira Estadu no Laureada Nobel Paz, Senhora Aung San Suu Kyi,\u201d<\/em> Nia f\u00f3 Solidaridade.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nia haktuir tan katak sitadu, \u201cgovernu iha ez\u00edliu\u201d ne\u2019ebe re\u00fane membru sira husi partidu oposisaun ne\u2019eb\u00e9 eleitu ho demokrasia ba Parlamentu, ne\u2019eb\u00e9 f\u00f3 ba nia legitimidade akresida no reprezentativu ba set\u00f3r sira oioin iha sosiedade Myanmar nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cNune\u2019e ami kontinua kondena golpe militar ne\u2019eb\u00e9 akontese iha loron 01 fulan Fevereiru 2021, no ami apela ba Junta Militar atu hahu konsidera legalidade konstitusional no respeita liberdade no direitu fundament\u00e1l, espesi\u00e1lmente tuir pontu lima ne\u2019eb\u00e9 ASEAN defini hanesan konsensu,\u201d<\/em> nia Kondena.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Husi inisiu konflitu armadu iha Faixa de Gaza, ne\u2019eb\u00e9 hahu iha loron 07 &nbsp;Outubru 2023, no tuir operasaun milit\u00e1r ne\u2019eb\u00e9 la\u2019o hela ne\u2019ebe halo husi autoridade Israel nian, Nasoens Unidas, liuhusi sira nia aj\u00e9nsia espesializadu no liuhusi sira nia Sekret\u00e1riu-Jer\u00e1l, denunsia sequestru no masakre ba sidadaun siv\u00edl Israel nian, no reivindika libertasaun ba ref\u00e9ns, maib\u00e9 mos toma pozisaun kontra blokeiu ba Faixa de Gaza, ho proibisaun ba reabastecimentu ba produtu no bens esensi\u00e1l sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cSekeret\u00e1riu-Jer\u00e1l mos den\u00fansia viol\u00e9nsia kombate sira nian, espesi\u00e1lmente iha alvu siv\u00edl ne\u2019eb\u00e9 la\u2019\u00f3s milit\u00e1r ho rejistu v\u00edtima siv\u00edl ne\u2019eb\u00e9 barak-liu, la\u2019\u00f3s armadu, inklui labarik, feto no idosu ne\u2019eb\u00e9 inosente. Kritika kontra Sekret\u00e1riu-Jer\u00e1l Nasoens Unidas nian la\u2019\u00f3s justu no mos demonstra arrog\u00e1nsia ne\u2019eb\u00e9 boot, bainhira exije demisaun ne\u2019eb\u00e9 la\u2019\u00f3s justifikadu, la haree ba gravidade oksorr\u00e9nsias ne\u2019eb\u00e9 ita asiste lorloron iha media sosi\u00e1l. La\u2019\u00f3s justu no lahatene fo obrigadu ba Sekret\u00e1riu-Jer\u00e1l Nasaun Unidas nian ne\u2019eb\u00e9, husi in\u00edsiu, luta ba kauza dame, direitu umanu no dezenvolvimentu sustent\u00e1vel iha eskala global. Timor-Leste solid\u00e1riu ho Sekret\u00e1riu-Jer\u00e1l Nasoens Unidas nian,\u201d<\/em> nia konklui.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa Iha Aniversariu Proklamasaun Indepedensia da Rep\u00fablika Demokr\u00e1tica Timor-Leste (RDTL) nian, ba dala 48.\u00ba, Prezidente Republika (PR) Timor-Leste, Jos\u00e9 Ramos-Horta kondena forte krime agresaun ba Estadu Israel no krime sekuestru ho masakre ba sidadaun siv\u00edl ne\u2019eb\u00e9 labele defende-an. \u201cHa\u2019u m\u00f3s hakarak aborda pontu tolu ne\u2019eb\u00e9 esensi\u00e1l iha konjuntura internasion\u00e1l, ne\u2019eb\u00e9 sai hanesan [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17603,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63,1],"tags":[],"class_list":["post-17601","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia","category-uncategorized"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17601","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17601"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17601\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17602,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17601\/revisions\/17602"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17603"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17601"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17601"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17601"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}