{"id":17608,"date":"2023-11-28T21:16:41","date_gmt":"2023-11-28T12:16:41","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17608"},"modified":"2023-11-28T21:16:42","modified_gmt":"2023-11-28T12:16:42","slug":"loron-proklamasaun-ba-dala-48-horta-emansipa-an-husi-limitasaun-no-inovasaun-teknolojiku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/11\/28\/loron-proklamasaun-ba-dala-48-horta-emansipa-an-husi-limitasaun-no-inovasaun-teknolojiku\/","title":{"rendered":"Loron Proklamasaun Ba Dala 48, Horta: Emansipa-an Husi Limitasaun no Inovasaun Teknolojiku"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen David da Costa<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Iha Aniversariu Proklamasaun Indepedensia da Rep\u00fablika Demokr\u00e1tica Timor-Leste (RDTL) nian, ba dala 48.\u00ba, Prezidente Republika (PR) Jos\u00e9 Ramos-Horta, dehan iha momentu ida ne\u2019e la\u2019os f\u00f3 hanoin deit ist\u00f3ria, Maib\u00e9 m\u00f3s haree ba futuru ho responsabilidade atu kria dalan foun ba independ\u00e9nsia iha \u00e1rea hotu-hotu.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cIta komemora ohin loron, anivers\u00e1riu 48.\u00ba ba Proklamasaun Unilateral ba Rep\u00fablika Demokr\u00e1tica Timor-Leste nian. Liu kuaze meiu s\u00e9kulu, oan sira husi rai ida ne\u2019e, ne\u2019eb\u00e9 impulsionadu ho hakarak ba autodeterminasaun no independ\u00e9nsia, hasa\u2019e sira nia lian hamutuk, proklama soberania nasaun nian. Ohin, ita la\u2019\u00f3s f\u00f3-hanoin de\u2019it momentu ist\u00f3riku ida ne\u2019e, maib\u00e9 mos haree ba futuru ho responsabilidade atu kria dalan foun ba independ\u00e9nsia iha \u00e1rea hotu-hotu,\u201d<\/em> hateten, Prezidente Republika Jos\u00e9 Ramos-Horta, bainhira halo nia disursu iha pal\u00e1siu Prezidensi\u00e1l Bairo-Pite, tersa 28\/11.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha agrikultura, Timor-Leste konvokadu atu emansipa-an husi limitasaun, dedika-an ba pr\u00e1tika sustent\u00e1vel no inovasaun teknol\u00f3jiku. Rai ne\u2019eb\u00e9 Timor kuda la\u2019\u00f3s deit rai-isin, maib\u00e9 Timor nia fundasaun ba seguransa alimentar no prosperidade ekon\u00f3mika. Hanesan mos, Timor nia tasi no ai-laran ezije gestaun saud\u00e1vel no ekilibradu, atu prezerva rikeza natural ne\u2019eb\u00e9 Timor erda.<\/p>\n\n\n\n<p>Esforsu atu hetan independ\u00e9nsia iha ind\u00fastria no iha enerjia, importante tebes. Timor tenki aproveita enerjia verde no renov\u00e1vel, la\u2019\u00f3s deit hanesan kompromisu ambient\u00e1l ida, maib\u00e9 mos hanesan estrat\u00e9jia ba emponderamentu enerj\u00e9tiku. Rekursu petr\u00f3leu no minar\u00e1l Ne\u2019eb\u00e9 Timor-Leste iha, d\u00e1diva husi rai laran, tenki esplora no transforma ho modu sustent\u00e1vel, hodi garante benef\u00edsiu ne\u2019eb\u00e9 duradouru ba povu Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cBee, ess\u00e9nsia ba moris, tenki jere ho sabedoria. Ita nia independ\u00e9nsia seiduak kompleta, se ita la bele fo garantia ba aksesu justu no sustent\u00e1vel ba bee ba ema hotu-hotu. Ne\u2019e desafiu ida Ne\u2019eb\u00e9 ita envolve-an ho determinasaun, reko\u00f1ese katak jestaun efisiente ba rekursu ida ne\u2019e mak pr\u00e9-rekijitu ida ba ita nia dezenvolvimentu,\u201d<\/em> dehan Ramos.<\/p>\n\n\n\n<p>Aleinde ida Ne\u2019eb\u00e9, wainhira Timor avansa tuir diresaun ba adezaun Asosiasaun Nasoens Sudeste Azi\u00e1tiku (ASEAN) no Organizasaun Mundi\u00e1l Kom\u00e9rsiu (OMK), Timor-Leste iha fronteira foun ba independ\u00e9nsia &#8211; integrasaun rejion\u00e1l. Timor tenki pozisiona-an atu sai membru ativu iha komunidade global, kompartilla no absorve ko\u00f1esimentu, partisipa iha parceiru estrat\u00e9jiku no konstrui ponte sira ne\u2019eb\u00e9 liga Timor-Leste ho mundu.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cMaib\u00e9, ess\u00e9nsia loloos husi proklamasaun foun independ\u00e9nsia mak iha juventude &#8211; forsa vital ne\u2019eb\u00e9 sei hametin futuru ita nian. Ita herdeiru husi legadu ne\u2019eb\u00e9 konstrui husi juventude sira iha tempu uluk, no agora, iha mundu ne\u2019eb\u00e9 dinamiku no komplikadu, responsabilidade lideransa iha jerasaun foun sira nia liman. Imi mak arkitetu ba loron oin mai, ne\u2019eb\u00e9 sai matadalan husi konhesimentu t\u00e9kniku no si\u00e9nsia ne\u2019eb\u00e9 sei forma tranzisaun enerj\u00e9tiku, sei loke odamatan ba kooperasaun ekon\u00f3miku sustent\u00e1vel no sei explora oportunidade sira ne\u2019eb\u00e9 boot ne\u2019eb\u00e9 aprezenta iha ita nia oin,\u201d<\/em> nia esplika.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia dehan tan, Dezempregu no inseguransa alimentar, ne\u2019eb\u00e9 agrava iha per\u00edodu pandemia COVID-19 nian, impoin hanesan obst\u00e1kulu signifikativu. Impaktu glob\u00e1l husi pandemia ne\u2019e afeta la\u2019os sa\u00fade p\u00fablika de\u2019it, maib\u00e9 m\u00f3s estabilidade ekon\u00f3miku. Aleinde ida ne\u2019e, funu iha Ukraina no presaun inflasion\u00e1riu ne\u2019eb\u00e9 sai kausa ba ida ne\u2019e kontribui ba volatilidade presu no distribuisaun ba bens esensi\u00e1l sira, halo Timor-Leste nia luta kontra pobreza sai komplikadu liu tan.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cIta tenki adota abordajen abrangente no inkluzivu. Investimentu iha edukasaun mak investimentu iha futuru. Ita tenki garante katak labarik hotu-hotu iha asesu ba edukasaun ne\u2019eb\u00e9 ho qualidade, kapasita sira atu hasoru dezafiu sekulu XXI no kontribui ba dezenvolvimentu sustent\u00e1vel. Subnutrisaun inan ho oan mak barreira ne\u2019eb\u00e9 signifikativa ba progresu. Ita presija implementa pol\u00edtika no programa ne\u2019eb\u00e9 garante seguransa aliment\u00e1r, hodi insentiva pr\u00e1tika agr\u00edkola sustent\u00e1vel no promove asesu ba ai-han nutritivu,\u201d <\/em>Tenik nia.<\/p>\n\n\n\n<p>Kria oportunidade empregu, liuliu ba juventude sira, ne\u2019e fundamental atu garante tranzisaun jerasion\u00e1l ne\u2019eb\u00e9 la\u2019o di\u2019ak no haforsa baze dezenvolvimentu. Apoiu ba empreendedorismu, promosaun set\u00f3r estrat\u00e9giku no dezenvolvimentu kapasidade sira mak xave ba prosesu hirak ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cAtu Kumpri Objetivu Dezenvolvimentu Sustent\u00e1vel (ODS) mak jornada ida ne\u2019eb\u00e9 refleta ita nia kompromisu la\u2019\u00f3s deit ho ita nia povo rasik, maib\u00e9 ho komunidade global. Ita determinadu los atu aborda kestaun krusial sira, hanesan erradikasaun pobreza, promosaun ba igualdade j\u00e9neru, garante asesu ba edukasaun no sa\u00fade ne\u2019eb\u00e9 ho kualidade, no konstrusaun ba sidadi no polo dezenvolvimentu sustent\u00e1vel,\u201d<\/em> nia dehan.<\/p>\n\n\n\n<p>Nune\u2019e m\u00f3s atu kumpri ho esperansa no obrigasaun husi ASEAN, Timor-Leste presiza reforsa infraestrutura. Konstrusaun ba instalasaun sira ne\u2019eb\u00e9 bele simu dignit\u00e1riu, delegasaun no espesialista sira mak esensi\u00e1l. Melloria ida ne\u2019e la\u2019\u00f3s de\u2019it hadi\u2019a kapasidade ba servisu no hospitalidade, maib\u00e9 m\u00f3s iha implikasaun positivu ba set\u00f3r servisu sira, inklui hot\u00e9l, restaurante, transporte no komunikasaun.<\/p>\n\n\n\n<p>Konstrusaun ba Timor-Leste ne\u2019eb\u00e9 integradu iha komunidade internasion\u00e1l presiza investimentu iha infraestrutura digit\u00e1l, telecomunikasaun efisiente no servisu transporte modernu. Konetividade la\u2019\u00f3s de\u2019it asuntu konveni\u00e9nsia, maib\u00e9 m\u00f3s nesesidade ba partisipasaun ativa iha organizasaun internasion\u00e1l.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa Iha Aniversariu Proklamasaun Indepedensia da Rep\u00fablika Demokr\u00e1tica Timor-Leste (RDTL) nian, ba dala 48.\u00ba, Prezidente Republika (PR) Jos\u00e9 Ramos-Horta, dehan iha momentu ida ne\u2019e la\u2019os f\u00f3 hanoin deit ist\u00f3ria, Maib\u00e9 m\u00f3s haree ba futuru ho responsabilidade atu kria dalan foun ba independ\u00e9nsia iha \u00e1rea hotu-hotu. \u201cIta komemora ohin loron, anivers\u00e1riu 48.\u00ba ba [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17603,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-17608","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17608","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17608"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17608\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17609,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17608\/revisions\/17609"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17603"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17608"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17608"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17608"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}