{"id":17749,"date":"2023-12-19T23:03:38","date_gmt":"2023-12-19T14:03:38","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17749"},"modified":"2023-12-19T23:03:39","modified_gmt":"2023-12-19T14:03:39","slug":"acacio-nuudar-jornalista-no-xefe-redasaun-lafaek-news-iha-matenek-lokal-hodi-produs-ahi-anar","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/12\/19\/acacio-nuudar-jornalista-no-xefe-redasaun-lafaek-news-iha-matenek-lokal-hodi-produs-ahi-anar\/","title":{"rendered":"Acacio Nu\u2019udar Jornalista no Xefe Redasaun Lafaek News, Iha Matenek Lokal Hodi Produs Ahi-Anar"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Juvinal Cabral dos Santos<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>\u201cHa\u2019u laos agrikultura ha&#8217;u \u2018background\u2019 jornalista, komplikadu uituan, mais tanba kestaun ekonomia mak ita tenke halo buat ruma\u201d. Acacio Pinto<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Acacio Pinto moris aldeia Tesarano, suku Leuro, postu-administrativu Lospalos, munisipiu Lautem, moris iha 1986 uma laran maun alin hamutuk nain haat&nbsp; nia hanesan maun boot, bainhira nia sei eskola sekundaria hahu&nbsp; aprende voluntariu Cruz Vermelha Timor-Leste (CVTL) iha Lautem kuaze tinan rua momentu neeba nia kontinua hetan informasaun plan internasional ne&#8217;eb\u00e9 loke edifisiu ida iha Lautem fo oportunidade ba foinsa&#8217;e sira ne\u2019eb\u00e9 hakrak sai jornalista, nune\u2019e sira hamutuk nain 12 mak hetan duni oportunidade hodi tuir formasaun ne\u2019e<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cIha 2008 ha\u2019u hahu ona voluntariu iha Radio Comunidade Lautem(RCL) hanesan reporter, aprezentador tanba ha\u2019u gosta liu lee notisia, depois hetan kontaktu husi Timor-Leste Media Development Center (TLMDC) sira loke rekrutamentu no uplai liu ha&#8217;u mai servisu iha 201&#8243;,<\/em>  dehan Acacio Pinto, ba jornalista Neon Metin iha Sentru Media Koligasaun Agrikultura, Haburas Farol, 19\/12\/2023\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia hatutan servisu hanesan voluntariu durante tinan neen tuir programa hale&#8217;u munisipiu hetan salariu no servisu hamutuk radiu komunidade sira ho mana Maria Bibel feto ida ne\u2019eb\u00e9 lidera sira hanesan xefe, depois 2013 nia teste tan vaga ida husi Timor Post pasa no sai hanesan fotografer gosta liu foti imajen liga ho ema nia moris\u00a0 liuliu asuntu interese umanu durante tinan hitu<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cHa\u2019u hato&#8217;o beibeik rekomendasaun ba redasaun Timor Post katak se bele ita kria ekipa ida para hale\u2019u munisipiu hodi halo kobertura iha area rural entaun momentu ne\u2019e ha\u2019u ho kolega Marcos ba entrevista iha Faturasa, Aileu Remexio konsege hetan avo ferik ida ne\u2019eb\u00e9 moris at liu ekonomikamente nia la iha osan para hola hahan, uma kondisaun at los, ami hatun notisia ne\u2019e iha Timor Post konsege hetan influensia Amo sira halo uma, entaun Timor Post kontenti hodi kontinua programa ida\u00a0 ne\u2019e\u201d<\/em> dehan Acacio<\/p>\n\n\n\n<p>Acacio defende beibeik asuntu sosial entaun nia iha hanoin hamutuk ho kolega sira harii rasik media online Lafaek News.com&nbsp; iha 2019 lao ona&nbsp; empase politika no Covid-19 nia laran uja naran inisial koko implementa saida mak sira bele dadaun nia lidera hanesan xefe redasaun<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cIta iha vida jornalismu la&#8217;os tanba osan, la&#8217;os atu hetan buat di\u2019ak ida husi ne\u2019eba maibe ne\u2019e hanesan vokasaun ida ne\u2019eb\u00e9 o iha tanba ita harii ona familia komesa hanoin ona katak se ita mantein iha media koko oinsa atu buka osan liuhusi media Lafaek News ne\u2019e ami koko lao ho plataforma rua ida hakerek notisia online ne\u2019e ami la husu osan ruma husi sira atu kobertura karik ami iha osan ami ba rasik asuntu sosial ne\u2019e, ha\u2019u lidera hanesan xefe redasaun too ami hetan premio husi Centro Nacional Cega (CNC) Kona-ba direitos humanos dala tolu iha 2021, 2022 no 2023 ne\u2019e hanesan parte ida ne\u2019eb\u00e9 ha\u2019u kontribui tanba media ne\u2019eb\u00e9 ami harii lao tuir duni pensamentu saida mak ami hanoin\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Acacio konta nia ba tuir feira iha Indonesia Jogja, observa ema barak moris ho ahi-anar ne\u2019e sira halo ho ai sai fali ahi-metan depois iha seluk uja nuu kulit ne\u2019e sai ahi-anar entaun nia hanoin ona katak husi sira nia moris fatin Lospalos ne\u2019e nuu barak hanesan suku Leuro ho Souro ne\u2019e moris ho nuu laran, durante ne\u2019e potensial boot liu mak nuu&nbsp; kontribui vida ekonomia familia ida nian tanba nuu kuda tinan tolu bele fuan ona too mate<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cIha Timor Ita valoriza mak nuu tahan, fuan han halo mina nuu, hun hodi halo uma buat ida motiva ha\u2019u oinsa mak bele halo anar iha ami nia suku Leuro no\u00a0 oinsa bele produz fila-fali nuu kulit sai ahi-klak. Depois ha&#8217;u han sate iha tasi ibun (pantai kelapa) sente ahi suar nia hiis iha naan ne\u2019e ita sente sidade ida ne\u2019e tuir lolos hahan hanesan ne\u2019e labele pelumenus kontrola uituan han nutrisaun ba p\u00fabliku\u201d <\/em>dehan Acacio<\/p>\n\n\n\n<p>Nia esplika ahi-anar ne\u2019e seidauk iha peskiza klean kona ba kualidade ka ladiak maibe nia rasik Koko ikan jeleira&nbsp; hola depois tun nia sabor originalidade nafatin, maibe nia laos ema ida ne\u2019eb\u00e9 koko ahi han maibe sente saida mak nia tunu uja ahi-anar diferente tebes ho seluk, lolos labele lori mai iha sentru media koligasaun agrikultura maibe tanba organiza husi Asosiasaun Jornalista Timor-Leste (AJTL) no OXFAM Timor-Leste nia intensaun atu hatudu sampel ba p\u00fabliku<\/p>\n\n\n\n<p>Acacio konta iha rai liur sidade hotu-hotu no restaurante boot komesa&nbsp; uja ahi-anar atu evita poluisaun ahi suar ida ne\u2019e&nbsp; valor boot&nbsp; bainhira tunu ikan mak mina ruma ka bee kona ne\u2019e suar maibe uituan de\u2019it, nan sira ita tunu nia hiis ahi suar la iha tanba ahi-klak de\u2019it la lakan arbiru, kada kilo ida klak horas rua nia laran, maneira ida ne\u2019eb\u00e9 atu kuidadu mak labele tau plastiku nune\u2019e monu la rahun tanba agora sei uja liman se makina monu la rahun no bele lori ba ne\u2019eb\u00e9 de\u2019it<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cProdus ahi-anar ne\u2019e iha de\u2019it ha\u2019u nia kost maibe seidauk halo iha suku tanba ha&#8217;u produs seidauk fulan ida, ahi-anar ne\u2019e halo husi nuu kulit ne\u2019e hola iha merkadu Manleu, Taibesi no Comoro kada saku 25 Kg $2.50 depois ha\u2019u mai sunu halo rahun tiha\u00a0 rezultadu karon ida ha\u2019u hetan de\u2019it kilo 2 per kilo ida fa\u2019an $2.00 baibain\u00a0 posting iha hau nia Facebook mak ema pesan no kolega estranjeiru hola\u201d<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>&nbsp;Nia konklui intensaun&nbsp; produz laos bisinis pelumenus governu tau importansia ba nuu sira ne\u2019e motiva inan aman sira kuda nuu barak liutan tanba iha valor ekonomika, saude buat barak mak iha laran duke ita kuda ai tesi halo uma,armariu hotu la iha ona, nia husu mos husu ba inan aman sira ne\u2019eb\u00e9 hakarak parseria ho nia bele halo no nia sei husu foinsa\u2019e sira besik hodi servisu voluntariu, husi ahi-anar ne&#8217;e seidauk tau naran los planu atu tau suku nia naran tanba nuu barak husi produsaun ne\u2019e hodi minimiza tesi ai arbiru hodi tunu (bakar-bakar).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Juvinal Cabral dos Santos \u201cHa\u2019u laos agrikultura ha&#8217;u \u2018background\u2019 jornalista, komplikadu uituan, mais tanba kestaun ekonomia mak ita tenke halo buat ruma\u201d. Acacio Pinto Acacio Pinto moris aldeia Tesarano, suku Leuro, postu-administrativu Lospalos, munisipiu Lautem, moris iha 1986 uma laran maun alin hamutuk nain haat&nbsp; nia hanesan maun boot, bainhira nia sei eskola sekundaria [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17750,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-17749","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17749","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17749"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17749\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17751,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17749\/revisions\/17751"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17750"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17749"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17749"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17749"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}