{"id":17796,"date":"2023-12-31T12:25:55","date_gmt":"2023-12-31T03:25:55","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17796"},"modified":"2023-12-31T12:25:57","modified_gmt":"2023-12-31T03:25:57","slug":"entre-zona-penjilat-zona-conforto-zona-risco-critico-no-zona-nakukun","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2023\/12\/31\/entre-zona-penjilat-zona-conforto-zona-risco-critico-no-zona-nakukun\/","title":{"rendered":"Entre Zona \u201cPenjilat\u201d, \u201cZona Conforto\u201d, \u201cZona Risco\/Cr\u00edtico\u201d, No \u201cZona Nakukun\u201d"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>By: Carlos da Silva L. F. R, Saky<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Horiseik, iha hau nia status ida, ha\u2019u husu companheiros, camaradas no belun sira atu esplika diferensa entre \u201cpenjilat\u201d, \u201czona aman\u201d no \u201czona risku\u201d. Agradese ba maluk sira nebe koko ka halo esplikasaun ona no esplikasaun sira ne\u2019e loos hotu.<\/p>\n\n\n\n<p>Liu husi artigu ida ne\u2019e, autor hakarak hakompleta tan de\u2019it. Liafuan sira temi iha leten, la-diriji espesial ba ema ruma, maibe hanesan aprendizajen ida ba ita hotu, oinsa ita aprende ba malu, aprende buat nebe loos hodi serbi di\u2019ak liu tan ita nia rain.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha artigu ida ne\u2019e atu koalia duni saida mak tau status, maibe akresenta tan zona ida, \u201czona nakukun\u201d. Mai ita haree ida-idak.<\/p>\n\n\n\n<p>\u201cZona penjilat\u201d refere ba ema sira nebe iha karater hanesan, nebe gosta kose ema boot sira ho liafuan midar no dala ruma hakruk to\u2019o rai hodi hetan benefisius pessoais. Ema sira iha \u201czona penjilat\u201d mesak ema sira oportunista politiku. \u201cZona conforto\u201d refere ba ema sira hili dalan nonok, biar buat aat oioin akontese iha sira nia oin, importante labok sira nia interesse. Ema sira ne\u2019e hakarak moris iha salurik nia okos, lakohi loron no udan kona sira. Enkuantu \u201czona risco\u201d ka \u201czona crit\u00edco\u201d refere ba ema sira nebe iha pensamentu ka hanoin kritiku, sira hanoin ativu, lasimu informasaun no tolan de\u2019it nune\u2019e, maibe kestiona, tau duvida, no buka komprensaun nebe kle\u2019an liu, bazeia ba kapasidade halo avaliasaun, halo analize no buka kumprende informasaun sira ho kuidadoza, ho lojika no ho objetividade.<\/p>\n\n\n\n<p>Halo kritika hanesan tau liman fuan ba kanek, ida ne\u2019e halo ema barak lasimu. Nudar nia resposta, hetan insultos, tolok, hotar no bolu ho naran oioin, hanesan laran moras, stress, frustradu, nsst. Reasaun delek sira sira ne\u2019e mak lori ema ba zona sira \u201cconforto\u201d no \u201cnakukun\u201d no balu sai \u201cpenjilat\u201d. Sira nebe iha \u201czona risco\u201d ka \u201ccritico\u201d ema bele hasai sira sa oras de\u2019it husi serbisu ka husi pozisaun bainhira lider sira laiha maturidade simu kritikas, no bele mos hetan baku ka oho hanesan nebe akontese iha mediu oriente ka tempu ditadura iha Salazar no Suharto nia ukun.<\/p>\n\n\n\n<p>Ema sira iha \u201czona risco\u201d ka \u201ccr\u00edtico\u201d ema sira nebe fiar-an, prontu atu hasoru sa risku de\u2019it. Sira nebe iha \u201czona conforto\u201d, buka amankan ka assegura nafatin buat nebe sira hetan ona iha zona aman sira, tanba kritika bele halo sira nia zona sai ameasadu. Sira nebe iha \u201czona cr\u00edtico\u201d biar hasoru risku, sira prefere sai sidadaun nebe di\u2019ak no ativu hodi luta ba interesse ema barak nian no hakarak kontribui ba mudansa no inovasaun. Enkuantu sira nebe iha \u201czona nakukun\u201d sira ne\u2019e mos hatur-an hanesan ema kritiku, maibe, infelizmente, sira labrani hatudu oin, sira ne\u2019e subar iha nakukun laran mak halo kritika. Sira ne\u2019e hetan naran oioin, \u201ccobarde\u201d, \u201cpengecut\u201d, irresponsavel, nsst., tanba subar iha identidade (ID) falsu nia kotuk mak halo kritika. Dala ruma ema sira ne\u2019e la\u2019os \u201cmilisi\u201d ka \u201cotonomi\u201d, bele de\u2019it ema rezistensia, ka intelektual maibe ta\u2019uk estraga sira nia relasaun ho sira nebe sira kritika, entaun sira lori ID falsu mak halo kritika. ID falsu sira nia kritika dala ruma loos maibe lahetan kredibilidade ruma tanba ema lahatene husi see. Sira ne\u2019e, barak liu mos mak sira nebe halo kritika arbiru de\u2019it, kritika sira destrutiva, halo atakes pessoais, halo assassinatu karater, to\u2019o insulta ema, hotar ema, no hatun ema nia dignidade, tanba sira lasente iha responsabilidade ba sira nia liafuan sira. Biar nune\u2019e, balun nia kritika iha fundamentu tuir faktus no uza mos dadus. Ho ema barak sei uza ID falsu hodi halo kritika, ida ne\u2019e mos hatudu katak rai ne\u2019e la\u2019os di\u2019ak de\u2019it, seidauk iha liberdade expressaun loloos, tanba ne\u2019e ema balun sei ta\u2019uk no sei subar iha ID falsu nia kotuk mak halo kritika, hanesan los tempu luta klandestina nian, tanba tauk hetan perseguisaun ka sai dadur ka mate, ka hanesan tempu guerrilha nian, tiru no halai.<\/p>\n\n\n\n<p>Termu &#8220;penjilat&#8221; husi lian Indonezia, iha portuges bolu \u2018lambe-botas\u201d. Iha kontestu politika \u201cpenjilat\u201d dala barak uza hodi&nbsp; refere ba ema nebe iha tendensia \u201cmenjilat\u201d ema boot ka superior sira ka lider sira. Baibain sira \u201cmenjilat\u201d ho maneira sira excessivo (berlebihan) ka la-onestu, hodi hetan benefisiu ka hetan pozisaun nebe di\u2019ak liu.<\/p>\n\n\n\n<p>Ema &#8220;penjilat&#8221; politik ida hatudu ninia komportamentu hanesan gosta hahii, hana\u2019i ka halo elojia excessivo ba lider ka superior sira, simu tomak sa desizaun de\u2019it ka aktu tomak husi superior nian sein kestiona ka kritika, no aat liu tan fo sala hotu ba ema seluk, menus superior, hodi halo hakmatek no halo kontente superior. Hahalok ne\u2019e dala barak lamai husi onestidade ka prinsipiu, maibe husi motivasaun atu mantein ka hasa\u2019e ninia pozisaun iha sirkulu politika nia laran. Ema \u201cpenjilat\u201d ida la\u2019os ema onestu, no laiha integridade iha kontestu politika.<\/p>\n\n\n\n<p>Saida mak salah ka aat husi penjilat ida? Iha konsekuensia negativu barak mak mosu husi komportamentu \u201cpenjilat\u201d nian relasiona ho lider sira, relasiona ho nasaun ka estadu. Konsekuensia negativu balun mak:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"1\">\n<li><em>Laiha objetividade no iha tendensia politika nebe la-efetivu<\/em>: \u201cPenjilat\u201d iha tendensia halo elojiu (pujian) excessivo no la-kritiku ba lider sira. Ida ne\u2019e halo lider sira lakon ninia perspetiva no ladun rona kritika konstrutiva sira. Politika nebe halo, barak liu influensiadu husi hakarak ka dezeju ida atu mantein imajen pozitiva duke efetividade;<\/li>\n\n\n\n<li><em>Dezigualdade no justisa sosial<\/em>: \u201cPenjilat\u201d la-importa ho issu sira dezigualdade no justisa sosial nebe maioria povu hasoru. Sira foku liu ba oinsa hetan benefisiu pessoal no mantein relasaun di\u2019ak ho lider sira, sein fo atensaun ba nesesidade povu tomak nian:<\/li>\n\n\n\n<li><em>Inkapasidade rezolve problema povu nian<\/em>: Lider nebe hadulas husi \u201cpenjilat\u201d sira bele lakon ninia kapasidade atu trata problema sira povu nian ho efetivu. Sira haree obsekadu liu ho sira nia imajen pessoal no ladun fo prioridades ba rezolve problema konkreta nebe povu hasoru;<\/li>\n\n\n\n<li><em>Korups<\/em><em>aun<\/em><em> <\/em><em>no <\/em><em>Nepoti<\/em><em>zmu<\/em>: \u201cPenjilat\u201d bele sai fonte ka sumber protesaun ba lider sira hasoru kritika sira ka aktus judisiais. Ida ne\u2019e bele fo marjen ba pratika korrupsaun no nepotizmu sein ta\u2019uk ba responsabilizasaun ka akuntabilidade;<\/li>\n\n\n\n<li><em>Transparansia no akuntabilidade nebe menus ka ki\u2019ik<\/em>: Lider nebe hadulas husi \u201cpenjilat\u201d sira ladun transparente no ladun fo atensaun ba akuntabilidade iha sira nia asaun sira. Ida ne\u2019e bele difikulta povu hodi avalia susesu ka falhansu polika nebe sira hola;<\/li>\n\n\n\n<li><em>Hatama lider sira no nasaun ba rai-ku\u2019ak<\/em>: \u201cPenjilat\u201d sira bele konduz lider sira ba rai kuak tanba sira nunka hasee ka kritika lider sira bainhira halo sala ka halo buat sira ladi\u2019ak nebe prejudika povu no nasaun. Lider sira hanoin sira nia desizaun sira loos hotu, tanba \u201cpenjilat\u201d sira nunka dehan lider sira sala. Bainhira lider sira nia desizaun politika no ekonomika sala, lori nasaun ba rai ku\u2019ak. Lider sira monu iha rai ku\u2019ak, ka tama iha kadeia, \u201cpenjilat sira\u201d di\u2019ak hela, sira bele muda fali ba lider sira seluk.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Iha lider balun kontinua hola desizaun nebe di\u2019ak no efetivu maski hadulas husi \u201cpenjilar\u201d sira, tanba nia rona krtika sira husi ema sira nebe la\u2019os halo parte ninia sirkulu politika. Rona kritika sira husi \u201czona risco\u201d ka \u201ccr\u00edtico: nian. Maibe, tenki rekuinese katak, \u201clambe-botas\u201d nebe excessivo lori impaktu longu prazu nian ba kualidade lideransa no prosperiedade povu nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Enkuantu \u201czona conforto\u201d ka \u201czona aman\u201d ka \u201czona nyaman\u201d jeralmente refere ba situasaun ka ambiente iha nebe ema ida sente \u201cconforto\u201d ka \u201caman\u201d, protejidu, no ladun ameasadu. Ema sira iha \u201czona conforto\u201d iha tendensia sees husi riskus ka lakohi hasoru riskus ka inserteza (kepastian) sira, sira hili, hela nafatin iha situasaun nebe sira kuinhese ona no \u201cconforto\u201d ba sira. Sira diferente uituan ho \u201cpenjilat\u201d, tanba \u201cpenjilat\u201d iha tendensia \u201cagrada\u201d ka \u201cmenyenangkan\u201d no \u201cadmira\u201d ka \u201cmengagumi\u201d parte sira nebe ukun ka lider ho maneira nebe excessivo, ho espetativa atu hetan benefisiu ka pozisaun ruma nebe di\u2019ak liu.<\/p>\n\n\n\n<p>Maski \u201cpenjilat\u201d ho \u201czona conforto\u201d haree hanesan diferente, maibe iha buat balun hanesan:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><em>La-sente konfortadu ho mudansa<\/em>: Ema sira iha \u201czona conforto\u201d no \u201cpenjilat\u201d la-sente konfortavel ho mudansa. Sira lakohi sai husi zona nebe sira kuinhese ona ka hola risku nebe bele halo nakdoko sira nia estabilidade;<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"2\">\n<li><em>Sira nia hakarak mak mantein s<\/em><em>tatus <\/em><em>q<\/em><em>uo<\/em>: Atu ema sira iha \u201czona conforto\u201d ka \u201cpenjilat\u201d, sira hotu iha dezeju no vontade ida boot tebes ba mantein status quo. Sira la-gosta perturba dinamika nebe iha ona ka buka aseitasaun husi parte nebe ukun ka lider nebe ukun hela hodi sira bele kontinua hela iha \u201czona conforto\u201d;<\/li>\n\n\n\n<li><em>La-sente konfortadu ho kritika<\/em>: Ema sira iha \u201czona conforto\u201d no \u201cpenjilat sira\u201d sente la-konfortadu ka hatudu rezistensia ba kritika ka mudansa nebe mai husi li\u2019ur. Ida ne\u2019e tanba sira ta\u2019uk atu lakon seguransa ka sira nia pozisaun. Tanba mos ida ne\u2019e, mak dala barak ita haree sira nia reasaun excessiva ba kritika sira, hatudu momos oinsa sira \u201cjilat\u201d superior sira.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Ema sira iha \u201czona conforto\u201d la-nesesariamente sai \u201cpenjilat\u201d, pelo kontrariu, \u201cpenjilat\u201d sira nunka hakarak sees husi \u201czona conforto\u201d. Fator sira hanesan personalidade, valores, no kontestu situasional mos iha papel importante hodi kumpreende komportamentu ema ida nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Maski ema sira iha \u201czona conforto\u201d ho sira nebe iha \u201czona risco\u201d ka \u201ccr\u00edtico\u201d bele iha diferensa iha sira nia aproxomasaun no postura ka atitude ba situasaun, iha diferensa xave entre sira rua:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"1\">\n<li><em>Atitude relasiona ho risku<\/em><em>:<\/em> Ema nebe iha \u201czona conforto\u201d iha tendensia sees husi risku no inserteza. Sira sente konfortavel ho situasaun nebe sira kuinhese ona. Enkuantu individu ka autor sira nebe halo kritika sira nakloke liu ba risku no inserteza. Sira fiar-an no iha abilidade ka aten-brani hodi identifika problemas no koko buka solusaun foun;<\/li>\n\n\n\n<li><em>Resposta ba kritiku<\/em>: Ema nebe iha \u201czona conforto\u201d parese sente ameasadu ka la-konfortavel bainhira hasoru kritika sira. Sira iha tendensia atu mantein status quo duke hasoru mudansa. Enkuantu individu sira halo kritika bele haree kritika hanesan oportunidade atu hadia situasaun balun nebe ladun la\u2019o di\u2019ak. Sira ne\u2019e preokupa ho interesse komum nian, tanba nee sira arriska-an halo kritika. Kritika bele halo sira lakon sira nia serbisu ka taka oportunidade ba sira hodi hetan pozisaun nebe di\u2019ak liu. Maibe lider sira nebe di\u2019ak no iha maturidade, sira lahalo ema kritiku sira ba sira nia inimigu, maibe sira rona no apresia kritika sira tanba bele ajuda sira hodi hadia situasaun ka buat sira nebe sei la\u2019o ladun di\u2019ak. Ema kritiku sira nakloke ba feedback no bele uza kritika hanesan instrumentu ida ba aprendizajen no kresimentu;<\/li>\n\n\n\n<li><em>Perseps<\/em><em>aun relasiona ho seguransa no inovasaun<\/em>. Ema sira iha \u201czona conforto\u201d foku liu ba kuida ho seguransa no estabilidade. Sira labrani koko buat foun sira ka inovador sira tanba ta\u2019uk pertuba sira nia konfortabilidade. Enkuantu individu sira halo kritika haree inovasaun no mudansa hanesan aspetu nebe importante ba halo korresaun ka hadi\u2019a. Sira bele insentiva eksperimentu no korresaun hodi atinji objetivu nebe di\u2019ak liu;<\/li>\n\n\n\n<li><em>Objetivu no motivasaun<\/em>: Ema sira iha \u201czona conforto\u201d iha motivasaun atu mantein situasaun nebe sira kuinhese ona no seguru. Sira ladun iha vontade atu halo mudansa ka lakohi tama iha situasaun ida la-konfortavel (ketidaknyamanan). Enkuantu individu sira halo kritika iha motivasaun atu hadia problema sira nebe iha. Sira koko atu atinji objetivu nebe boot liu duke mantein status quo.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Presiza rejista katak kritika nebe konstrutiva ka edukativa bele sai forsa pozitiva ba melhorias (perbaikan) no inovasaun, enkuantu kritika destrutiva bele iha impaktu negativu. Tan ne\u2019e tenki sees husi kritikas destrutivas sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Ema hotu ta\u2019uk \u201czona risku\u201d ka labrani halo kritika. Maibe kritika ne\u2019e importante. Kritika ba lider sira no ba governu iha ninia importansia balu nebe importante tebes iha kontestu sosial, politika no dezenvovimentu sosiedade nian. Tanba sa kritika ba lider sira no ba governu importante:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><em>Akuntabili<\/em><em>dade\/Responsabilizasaun<\/em>: Kritika tulun garante responsabilizasaun lider no governu ba sosiedade. Ho kritika, halo lider sira bele responsabiliza ba sira nia aktus no desizaun sira povu ka publiku;<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"2\">\n<li><em>Melhoramentu no Inovasaun<\/em>: Kritika nebe konstrutivu bele sai insentivu ba melhoramentu no inovasaun. Sujestaun sira nebe fo liu husi kritika bele sai fonte inspirasaun ba lider sira hodi halo mudansa nebe pozitivu;<\/li>\n\n\n\n<li><em>Prevensaun ba abuzu poder<\/em>: Kritika funsiona hanesan supervizor ba abuzu poder. Ho kritiku sira, lider sira kuidadu tebes hola desizaun no ezekuta politika sira;<\/li>\n\n\n\n<li><em>Hasa\u2019e kualidade desizaun<\/em>: Kritika ajuda insentiva lider sira hodi halo avaliasaun no reflesaun nebe kle\u2019an kona-ba politika no desizaun sira nebe sira hola. Ida ne\u2019e bele hasa\u2019e kualidae ba desizaun nebe atu hola;<\/li>\n\n\n\n<li><em>Aumentu ba t<\/em><em>ranspar<\/em><em>e<\/em><em>nsi<\/em><em>a<\/em>: Kritika bele insentiva governu atu transparente liu tan iha sira nia aktus no desizaun sira. Ida ne\u2019e bele kria ambiente ida iha nebe halo povu fasil liu tan hetan asesu ba informasaun sira.<\/li>\n\n\n\n<li><em>Partisipasi<\/em><em>pasaun sosiedade nian<\/em>: Kritika estimula partisipasaun sosiedade nian iha prosesu sira hola desizaun. Sosiedade nebe kritiku iha tendensia ativu liu involve iha assuntu sira publiku nian no aprezenta ejijensia nebe aas relasiona ho serbisu publiku sira.<\/li>\n\n\n\n<li><em>Liberdade Espessaun<\/em>: Kritika reforsa liberdade espressaun hanesan direitu fundamental sosiedade nian. Ida ne\u2019e kria ambiente ida iha nebe individu ka grupu sira nia lian (voz) nebe lahanesan bele rona no respeita husi ukun na\u2019in sira. Tanba ne\u2019e ukun na\u2019in sira labele sente alerjia ho individu ka sosiedade sivil sira nia kritika sira. \u201cPenjilat\u201d sira mos lalika alerjia no sai defensivu ba kritikas sira, tanba bainhira nasaun di\u2019ak \u201cpenjilat\u201d sira mos konserteza di\u2019ak;<\/li>\n\n\n\n<li><em>Demokrasi<\/em><em>a nebe saudavel<\/em>: Kritika mak elementu xave hodi garante demokrasia nebe saudavel. Iha sistema demkrasia nia laran, krtika estimula debate ka diskusaun nebe nakloke no pluralizmu iha vizaun.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Ho kritika nebe saudavel no konstrutivu, sosiedade ida moris no dezenvolve-an ho justa, aberta no demokratikamente.<\/p>\n\n\n\n<p>Hafoin ita haree hotu ona kona-ba di\u2019ak ho ladi\u2019ak ba lider sira no nasaun husi zona sira nebe iha, agora fila fali ba ida-idak nia an, hili no pozisiona-an iha nebe, hakarak sai ema penjilat, hela iha \u201czona conforto\u201d, sai ema kritiku ka kritika husi nakukun laran. Kombatente no militante ba kauza justa no interesse komum sira, sei lahili tama iha grupu \u201cpenjilat\u201d ka hela iha \u201czona conforto\u201d ka subar iha \u201czona nakukun, tanba tempu klandestina no guerrilha nian liu ona, maibe nia sei hili \u201czona risco\u201d ka \u201czona cr\u00edtico\u201d tanba laiha luta ida sein risku, hodi nune\u2019e bele ajuda lori Timor ba moris nebe naroman no nabilang liu tan.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By: Carlos da Silva L. F. R, Saky Horiseik, iha hau nia status ida, ha\u2019u husu companheiros, camaradas no belun sira atu esplika diferensa entre \u201cpenjilat\u201d, \u201czona aman\u201d no \u201czona risku\u201d. Agradese ba maluk sira nebe koko ka halo esplikasaun ona no esplikasaun sira ne\u2019e loos hotu. Liu husi artigu ida ne\u2019e, autor hakarak hakompleta [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":17794,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-17796","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17796","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17796"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17796\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17797,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17796\/revisions\/17797"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17794"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17796"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17796"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17796"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}