{"id":17800,"date":"2024-01-03T10:04:21","date_gmt":"2024-01-03T01:04:21","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17800"},"modified":"2024-01-03T11:24:00","modified_gmt":"2024-01-03T02:24:00","slug":"lider-megalomano-no-rejime-soft-dictatorship","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/01\/03\/lider-megalomano-no-rejime-soft-dictatorship\/","title":{"rendered":"Lider Megalomano No Rejime Soft Dictatorship"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>By: Carlos da Silva L. F. R. Saky<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ita barak hakilar \u201ca luta continua!\u201d, maibe \u201ca luta continua\u201d kona-ba saida? A luta continua ba Liberta\u00e7\u00e3o do Povo, ida ne\u2019e mak ita hotu nia kompromissu. Maibe \u201ca luta continua!\u201c sei laba fatin ruma bainhira ita lasai husi \u201czona conforto\u201d. A luta continua!\u201d mos sei laba fatin ruma, bainhira ita nia serbisu mak \u201clambe-botas\u201d de\u2019it. \u201cA luta continua!\u201d mos sei laba fatin ruma, bainhira ita barak hanesan bibi malae, asu han besik ona fuan mos sei nonok de\u2019it. \u201cA luta continua!\u201d mos sei laba fatin ruma, se ita ho radikal delek no matan delek, defende nafatin lider sira, sein kestiona lider sira ne\u2019e ninia politika no aktus sira loos ka lae, di\u2019ak ka aat.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Atan sira tuir liurai tanba ta\u2019uk, la\u2019os respeita. <em>Seguidista m\u00f3rbido<\/em> ida tuir superior ka lider ida, bele de\u2019it hanesan respeitu, maibe sein kestiona lider ida ninia hahalok ka nia politika sala ka loos, di\u2019ak ka aat, mak ida ne\u2019e so hatudu de\u2019it katak, seguidista ninia konxiensia maten tiha ona, no ninia kakutak kiuk tiha ona. Sosiedade ida labele sai di\u2019ak se sosiedade ne\u2019e nakonun ho passividade, nakonun ho lambe-botas no radikal delek sira nebe tuir de\u2019it. Timor-Leste atu la\u2019o ba di\u2019ak presiza mudansa, labele maten de\u2019it iha fatin.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Liberta\u00e7\u00e3o do povo, signifika mos liberta povu husi lider megalomano no rejime soft dictatorship sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Artigu ida ne\u2019e atu ko\u2019alia kona-ba lider megalomano no rejimi soft <em>dictatorship <\/em>sira<em>,<\/em> karater rua husi karater barak lider sira nian, nebe latulun eduka povu, maibe povu sai de\u2019it instrumentu ba sira hodi atinji sira nia ambisoins pessoais. Tan ne\u2019e iha artigu ida ne\u2019e mos koalia kona-ba oinsa liberta povu husi lider megalomano no rejime <em>soft dictatorship<\/em> sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Fundador psikanalize, Sigmund Freud (1856-1939), dehan katak megalomania, inkluindu narsizista, espressa excessivamente nia-an rasik. Lider megalomano ida <strong>gosta foti-an rasik<\/strong>. Hatudu ninia poder hanesan liurai, <strong>gosta <\/strong><strong>elo<\/strong><strong>j<\/strong><strong>iad<\/strong><strong>u<\/strong> (disanjung), <strong>adorad<\/strong><strong>u<\/strong> (dipuja) &nbsp;no <strong>louvad<\/strong><strong>u<\/strong> (dipuji). Ema <strong>venera<\/strong> (memuliakan) nia nafatin. Ida ne\u2019e mak halo nia sai <strong>orgulhozu<\/strong> (sombong) no <strong>arrogante<\/strong> (angkuh). Laiha ema ida brani kritika nia, sa-tan kondena. Inkonxientemente, lider ne\u2019e haree hanesan preokupa de\u2019it ho nia-an. Nia ignora tiha ema sira nebe hanesan ninia apoiante ka simpatizantes, dala ruma esplora tan sira. Nia konsidera sira hanesan instrumentu de\u2019it, bainhira la-presiza ona soe tiha no buka fali seluk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Megalomania hanesan moras mental ida nebe halo ema nebe sofre moras ida ne\u2019e sempre <strong>hit-an boot liu hotu<\/strong>, tan ne\u2019e, nia sente-an nia mak <strong>di\u2019ak liu hotu<\/strong>, <strong>aas ka superior liu hotu<\/strong>, no <strong>maka\u2019as ka poderozu<\/strong> liu hotu. Nia sempre buka dalan oioin hodi sai ema <strong>respeitada<\/strong> (dihormati) no <strong>elojiada<\/strong> (disanjung). Pelu kontrariu, <strong>lakohi ema kritika ka kondena<\/strong> nia. Tanba sofre moras megalomania, lider ne\u2019e iha ambisaun excessivo ho mehi sira susesu nian, no dala ruma lahanoin dala rua, <strong>sakrifika ema seluk, grupu ka partidu<\/strong> balun hodi bele atinji ambisaun susesu pessoal nebe nia buka. Aleinde ida ne\u2019e, nia buka <strong>ema<\/strong> <strong>lova<\/strong> nia, no buka <strong>dada atensaun<\/strong> husi ema seluk. Lider megalomano ida <strong>laiha sensitividade ba publiku<\/strong>, tan ne\u2019e, nia lamoe hatudu komportamentu desviante ka <strong>la-etiku<\/strong> no <strong>laiha moral<\/strong> sira iha publiku. Nia mos <strong>laiha sensitividade ba nesesidade ema seluk nian<\/strong>, dala ruma esplora tan sira. Explora ema nia sentimentu no emosaun, to\u2019o ekonomika.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir espesialista sira iha psikolojia husi Universidade Indonezia, Hamdi Muluk (Tempo.com, 24 de julho de 2014, Muhammad Muhyiddin), katak ema afetadus sira husi megalomania labele ona kura, tanba sira susar simu realidade nebe akontese ba sira nia-an, moras ida ne\u2019e sira sei lori to\u2019o tama rai ku\u2019ak. Tanba labele kura ona, uniku dalan nebe iha mak hapara sira nudar lider. Ema nebe sofre megalomania <strong>la\u2019os ema fuan boot<\/strong>, tanba verdade so iha ninia-an de\u2019it.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lider megalomano ida <strong>lasimu kritika<\/strong> tanba nia hanoin nia-an de\u2019it, nia mak loos liu ona, di\u2019ak liu ona, no perfeitu liu ona. Tanba ne\u2019e nia la-prezisa ema seluk nia opiniaun. Nia sei fo sala ba ema seluk bainhira ema kritika nia, ho razaun katak nia mak los liu no hatene buat hotu. Nia ema narsizista ida, ema nebe foti-an rasik, orgulhu, hahii no hana\u2019i-an rasik.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lider megalomano ida mos sempre <strong>hakarak sai ema boot hela de\u2019it <\/strong>ka<strong> sai lider hela de\u2019it<\/strong>, Nia hanoin, nia mak merese liu sai lider no pozisaun nebe aas liu kompara ho ema seluk. Nia hakarak iha leten hela de\u2019it, tanba ne\u2019e, nia uza meius hotu-hotu, tuir doutrina makiaveliku nian, hodi kontinua iha leten. Lider megalomano ida <strong>bulak ba poder<\/strong>, <strong>bulak ba titulu oioin<\/strong>, no aseita buat hotu-hotu, biar la tuir lei, naran katak buat ne\u2019e bele haboot nia naran no serve ba ninia interesses pessoais. Nia aseita simu titulu balu nebe la-eziste ona atu ema bolu nafatin ba nia, nia aseita ema inventa kondekorasaun balu ho nia naran, maski latuir lei, nia aseita no rekuinese ezistensia husi organizasaun balu nebe nunka existe, desde sira ne\u2019e hotu fo apoiu ba nia, hahii no hana\u2019i nia. Ninia bulak ba poder, bulak ba sai famozu, bulak ba ema hahii, hana\u2019i ka adora nia, maibe ema hotu haluha katak buat hirak ne\u2019e lori nia halo manipulasaun ba istoria no estraga hotu sistema sira nebe di\u2019ak ho objetivu ida de\u2019it, ema hotu nia atensaun tenki ba nia. Nia halo nia-an ba sistema tanba ne\u2019e, dala barak nia la\u2019o de\u2019it iha lei nia leten no halo interferensia tun sa\u2019en ba justisa. Nia ta\u2019uk sofre <em>post power syndrome<\/em> ka ta\u2019uk sai ema ki\u2019ik ka latoman sai ema ki\u2019ik tanba kleur liu ona iha poder.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lider megalomano ida mos <strong>sempre husu valorizadu<\/strong>, tanba ema megalomano ida hatur ninia dignidade aas tebes. Tan ne\u2019e mak nia sempre hakarak atu ema seluk tenki valoriza ninia obras sira, ema hotu tenki hahii no hana\u2019i nia, sein importa se buat sira nebe nia halo ona prejudika ema seluk ka lae. Nia ema ida hamalaha no hamrok ba \u201cadmira\u00e7\u00e3o\u201d (sanjungan) no \u201celogios\u201d (pujiaun). Se ema la-valoriza nia obras sira, nia sei rai odiu no vingansa ba ema sira la-valoriza nia.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lider megalomano ida mos <strong>fasil tebes hirus ka ofendidu<\/strong>, tanba nia sofre buat ida bolu <em>egoc\u00e9ntrico<\/em> ka ema ida nebe hakarak konsentra buat hotu iha nia-an de\u2019it, tan ne\u2019e nia nunka hakarak simu opiniaun husi ema seluk. Nia lasimu ema nia opiniaun, maibe liu tiha tempu balu, nia halo tuir saida mak ema seluk hato\u2019o ba nia, maibe nia halo ida ne\u2019e hanesan ninia rasik, hodi hatudu katak nia hatene buat hotu ka hatene liu ema hotu. Opiniaun nebe lahanesan ho ninian, nia hasoru ho emosaun ka hirus no mobiliza ema hotu atu elimina politikamente ema nebe iha hanoin lahanesan ka hatudu postura lahanesan ho nia, ka la-rekuinese nia obra sira. Nia ema ida iha odiu no vingansa maka\u2019as. Nia mos <strong>anti dialogu<\/strong>, tanba nia lakohi ema seluk atu tuur aas hanesan ho nia. Nia sente-an matenek liu hotu, aas liu hotu, boot liu hotu, tanba nia konsidera parte sira seluk, lafolin, beik, tanba ne\u2019e la-presiza rona sira nia opniaun. Se nia ko\u2019alia buat sira hanesan dialogu ba ema seluk, nia ba ho hanoin ida megalomano nian, nia sente-an matenek liu, tuur ho sira atu hanorin sira, la\u2019os atu halo dialogu. Lider megalomano bele sai mestre dialogu nian, maibe nia rasik lakohi dialogu, hanesan mestri barak nebe hanorin alunu sira, maibe sira rasik nunka halo tuir saida mak sira hanorin.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lider demagogu ida ninia <strong>ego aas<\/strong> <strong>tebes<\/strong> no <strong>gosta hatun ema seluk<em>, <\/em><\/strong>tanba nia konsidera nia-an mak aas liu hotu, matenek liu hotu no iha kapasidade atu rezolve problema hotu-hotu, no hakarak hetan admirasaun no elojius husi ema seluk. Ba nia, ema seluk laiha kapasidade atu halo buat ida, tanba so nia mak <em>the best<\/em>, di\u2019ak liu, hatene liu, matenek liu no maka\u2019as liu. Ema seluk ba nia, iha nia sapatu okos, lafolin, bulak no beikten.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lider demagogu ida mos <strong>hakarak ema seluk ta\u2019uk nia<\/strong>, tanba ne\u2019e, nia ho ninia <em>seguidores m\u00f3rbidos<\/em> ka <em>pengikut radikal buta<\/em> sira, halo pressaun ka ameasa atu ema seluk bele tuir de\u2019it ka hakru\u2019uk de\u2019it. Lider autoritariu ka totalitariu tradisional sira uza violensia fizika hodi reprime ninia adversariu sira enkuantu lider sira ho rejime <em>soft dictatorship<\/em> sira uza assassinatu karater hanesan sira nia kilat hodi oho ninia adversariu sira. Jeralmente halo husi ninia seguidores m\u00f3rbidos sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lider karizmatiku barak iha mundu mak identiku ho lider megalomano, fasista no autoritariu. Entre lider sira ne\u2019e balun mak <strong>Adolf Hitler<\/strong><strong> husi Alemaun, lider karizmatiku, maibe megalomano no autoritariu ida nebe hamosu politika repressiva no <\/strong><em>Holocaust<\/em>. <strong>Benito Mussolini <\/strong><strong>husi Italia, mos lider karismatiku ida, maibe hanesan mos lider megalomano ida ho ninia aktu autoritariu no imperializmu iha Italia. <\/strong><strong>Francisco Franco <\/strong><strong>&nbsp;husi Espanha, lider karismatiku ida, maibe mos hanesan lider megalomano ida nebe ukun ho autoritariu iha Espanha. <\/strong><strong>Joseph Stalin <\/strong><strong>husi <\/strong><strong>Uni<\/strong><strong>aun<\/strong><strong> Soviet<\/strong><strong>ika, lider karismatiku, megalomano no autoritariu, ho ninia aktu repressivu sira nebe kauza limpeza politika no halo ema barak mate. <\/strong><strong>Mao <\/strong><strong>Tse Tun husi Xina, lider karizmatiku no megalomano ida hotu, hetan kritika tanba ninia politika sira autoritariu hanesan <\/strong>Revolusaun Kultural, nebe halo ema tokon mate. Muammar Kaddafi &nbsp;husi Libya, lider karismatiku no megalomano ida, ukun ho liman besi ka autoritariu. Kim Jong-un husi Korea Norte, mos ema balun konsidera lider karizmatiku no megalomano ida, ukun ho autoritariu, halo violasaun ba direitus umanus, no politika nuklear.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ohin loron, demokrasia moris buras iha fatin barak, maibe rejime autoritariu seidauk lakon kompletamente, nia mosu iha forma foun nebe kuinese ho <em>soft dictatorship<\/em> ka ditadura ida nebe suave ka mamar. Rejime ho <em>soft dictatorship<\/em> mos halo kontrolu ba buat hotu, kontrolu ba estadu, ba organizasaun ka forsa politika sira, liu husi dalan autoritariu nian, maibe halo ho maneira mamar ka suave, la-abertamente repressivu kompara ho rejime autoritariu ka ditatorial tradisional sira. Lee Kuan Yew, izemplu ida husi lider nebe uza rejime soft dictatorship hodi ukun iha Singapura.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Karateristika balun husi lider sira husi rejime <em>soft ditactorship<\/em> ida mak lider ida nebe iha influensia signifikante ba midia massa sira, forma narasaun publiku no limita diferensa opiniaun sira. Buat hirak ne\u2019e hotu hanesan <strong>kontrolu ba midia<\/strong>. Lider ho <em>soft dictatorship<\/em> tau osan ka hamrik iha midia balun nia kotuk, no halo midia ne\u2019e di\u2019ak liu midia sira seluk, tanba midia ida ne\u2019e, mak sei sai ninia instrumentu propagandistiku hodi bele ajuda nia mantein ninia poder.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Soft dictatorship<\/em> ninia karateristika ida mos mak halo <strong>limitasaun ba liberdade expressaun<\/strong>. Maski hatudu ba publiku iha liberdade expressaun, maibe kritika aberta ka direitamente ba lider ka governu bele hasoru represaun, la\u2019os husi lider ne\u2019e rasik, maibe husi ninia seguidores sira ho konsentimentu husi sira nia lider nian. Iha Timor-Leste, lider sira lahalo direitamente limitasaun ba liberdade expressaun, maibe halo indirektamente liu husi sira nia <em>seguidores m\u00f3rbidos<\/em> sira, hanesan halo atakes pessoais, halo insultos, hatun ema, bolu ema ho naran oioin, tolok no hotar ema, halo assassinate karater. Buat hirak ne\u2019e hotu hanesan forma de pressaun, intimidasaun, terror no ameasa atu ema bele taka ibun. Lider sira nunka bolu atensaun ka eduka nia seguidores ka apoiantes sira kona-ba ida ne\u2019e, tanba sira konsente no presiza ida ne\u2019e hodi taka adversariu sira nia ibun.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Karater seluk husi <em>soft dictatorship<\/em> mak halo <\/strong><strong>m<\/strong><strong>anipulas<\/strong><strong>aun<\/strong><strong> <\/strong><strong>ba i<\/strong><strong>nformas<\/strong><strong>aun<em>. <\/em><\/strong><strong>Buka<\/strong><em> <\/em>kontrolaka manipula informasaun sira hodi forma persepsaun publika, dala barak fahe ka espalha propaganda falsa sira, ka halo buat ida nebe bolu \u201cpembodohan\u201d ka dezinformasaun ba publiku. <em><\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Soft dictatorship<\/em><\/strong><strong> ninia karater ida tan mak halo<\/strong><strong> kontrolu politika. <\/strong><strong>Lahanesan ho ditador tradisional sira nebe halo limitasaun ba opozisaun politika sira, ho partidu opozisaun sira hasoru obstakulus atu halo politika livremente, maibe halo ho dalan ida mamar oinsa kontrola partidu ho organizasaun sosiedade sivil sira. Halo ameasa atu lafo apoiu ba organizasaun sosiedade sivil sira nebe kritiku, halo akuzasaun ba ema kritiku ka sosiedade sivil sira katak, halo la\u2019o interesse ema rai seluk nian, buat hirak ne\u2019e hotu halo parte estratejia <em>soft dictatorship<\/em> nian hodi oinsa halo kontrolu politika.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Karater seluk ida husi <em>soft dictatorship<\/em> mak hatudu de\u2019it <em>aparensia legalidade<\/em>. Ditadura ida ne\u2019e dala barak mantein <em>fachada legalidade<\/em> ka <em>kedok legalitas<\/em> no to\u2019o defende duni instituisaun demokratika formal ruma, hanesan eleisaun. Maibe eleisaun ne\u2019e nakonun ho manipulasaun liu husi fahe osan, fahe sasan, fahe informasaun falsu, to\u2019o na\u2019uk votus, hodi garante de\u2019it poder lider nian. <\/strong><strong><em><\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Soft dictatorship<\/em><\/strong><strong> ne\u2019e mos rekorre<\/strong><strong> uzu estratejia poder, <\/strong><strong>katak emvezde uza repressaun nakloke, lider husi <em>soft dictatorship<\/em> ne\u2019e uza metodu poder nebe mamar ka subtil liu, ka <em>lembut<\/em> liu, hanesan ameasa, intimidasaun, ka uza poder seletivu ba adversariu sira. <\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Kultus personalidade <\/strong><strong>mos karater ida husi <em>soft dictatorship<\/em><\/strong><strong> <\/strong><strong>nian. Lider bele dezenvolve ninia imajen karisma no autoridade, dala barak promove kultus personalidade. Kultus ida ne\u2019e mak halo ema sai delek no tuir delek de\u2019it sein kestiona buat ruma. Bainhira ema ida halo kultus personalidade ba ema ida, mak ema ne\u2019e halo krimi ruma mos ita dehan nia halo buat hotu di\u2019ak de\u2019it, ka tolera tomak ninia hahalok aat ka kriminozas sira.<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Lider ho<\/strong><strong> <\/strong><strong><em>soft dictatorship<\/em><\/strong><strong> <\/strong><strong>mos halo <\/strong><strong>erozaun gradual ba instituisoin demokratikas sira. <\/strong><strong>Ho tempu nebe la\u2019o<\/strong>, instituisaun demokratikas sira bele gradualmente sai fraku, estraga separasaun de poderes no <em>sistema check and balances<\/em>. Ita haree daudaun ona oinsa enfrakese tribunal liu husi lei indultu, tanba tribunal sira hala\u2019o nia knar hola desizaun hodi kastigu kriminozu sira, prezidente republika liberta tiha kriminozu sira bazeia de\u2019it ba nia konxiensia la\u2019os bazeia ba lei. Ne\u2019e katak konxiensia prezidente republika nian mak aas liu lei. Prezidente Republika iha direitu prerrogativu atu fo indultu ba se de\u2019it, maibe tenki tuir kriteriu nebe klaru, labele tuir de\u2019it konxiensia. Konxiensia tenki bazeia ba lei sira, tuir kriteriu sira lei nian. Tuir lei, juiz sira mak uza nia konxiensia hodi deside kazu ida, maibe desizaun ne\u2019e mos tenki tuir lei, tuir kriteriu sira nebe regula ho lei. Lei nunka fo dalan ba Prezidente Republika fo indultu ba ema kriminoza ida bazeia de\u2019it ba ninia konxiensia.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Termu <em>soft dictatorship<\/em> ne\u2019e dala barak uza hodi esplika kontestu politika nebe kompleksu iha nebe autoritarizmu hala\u2019o ho maneira sira nebe ladun klaru duke rejime ditatorial tradisional.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lider megalomano ida ho ninia <em>soft dictatorship<\/em> hakarak kontrola partidu ho sosiedade sivil sira hotu. Nia mak determina se mak bele sai ka labele sai xefe governu no xefe estadu, hodi nune\u2019e nia bele kontrola, no hatudu katak nia iha poder. Nia halo estadu hanesan ninia propriedade privada, nia hakarak kontrola buat hotu-hotu sein uza aktu sira violensia abertamente ka liu husi dalan violensia brutal sira hanesan ditador tuan sira uza, maibe uza de\u2019it dalan sira soft ka mamar nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lider megalomano no rejime <em>soft dictatorship<\/em> bele lori konsekuensia negativu ba povu, nasaun no estadu, hanesan halo repressaun no violensia, hafraku instituisaun demokratika sira, ameasa separasaun poder no sistema fiskalizasaun no <em>check and balances<\/em>, promosaun kultus personalidades bele rezulta iha halo ema sai delek no tuir de\u2019it lider, estraga kritikas konstrutivas no partisipasaun demokratikas, konsentrasaun excessivas poder iha lider ida nia liman bele hamosu korrupsaun no sistema governasaun nebe aat, ho rekursu publiku sira bele kanaliza ba interesses pessoais, esforsu ba mantein poder bele kauza limitasaun ba liberdade individual, hansan liberdade expressaun, liberdade imprensa, no direitus sivis sira nian, politika nebe konsentra iha poder no hakiak status quo bele prejudika dezenvolvimentu ekonomiku ida sistentavel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Atu kombate konsekuensias negativas sira ne\u2019e, presiza reforsa instituisoins demokratikas, reforsa edukasaun ba sidadania, promossaun ba direitus umanus, suprta no reforsa organizasaun sosiedade sivil nebe serbisu ba justisa, transparensia no responsabilizasaun.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Timor-Leste nia ukun-an hanesan obra koletivu ida, obra ema hotu nian, la\u2019os obra lider ida mesak nian ka grupu ida mesak nian. Tanba ne\u2019e laiha fatin ba lider megalomano ho rejime <em>soft dictatorship<\/em> ida, sa-tan rejime autoritariu ka totalitariu ida.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">&nbsp;Iha rai demokratiku ida, lider ida labele konsentra poder hotu iha nia liman no labele hakarak manda buat hotu, manda partidu sira hotu, manda forsa moris sira hotu iha sosiedade nia laran. Labele iha fatin ba \u201cpembodohan\u201d no kultus ba personalidade. Iha rai demokratiku povu labele tuir delek de\u2019it lider sira, maibe povu tenki kritiku, tetu no distingui buat diak ho aat, buat los no sala, hodi hili buat nebe di\u2019ak tuir sira nia hanoin lojika no rasional. So hanesan ne\u2019e de\u2019it mak bele lori Timor ba oin, tuir prinsipius no valores sira demokrasia nian, hodi dudu progresso no dezenvolvimento Timor nia ba oin, tuir mehi martires no aswa\u2019in sira nian.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By: Carlos da Silva L. F. R. Saky Ita barak hakilar \u201ca luta continua!\u201d, maibe \u201ca luta continua\u201d kona-ba saida? A luta continua ba Liberta\u00e7\u00e3o do Povo, ida ne\u2019e mak ita hotu nia kompromissu. Maibe \u201ca luta continua!\u201c sei laba fatin ruma bainhira ita lasai husi \u201czona conforto\u201d. A luta continua!\u201d mos sei laba fatin [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":17794,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-17800","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17800","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17800"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17800\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17803,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17800\/revisions\/17803"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17794"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17800"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17800"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17800"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}