{"id":17834,"date":"2024-01-14T09:36:30","date_gmt":"2024-01-14T00:36:30","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17834"},"modified":"2024-01-14T09:36:31","modified_gmt":"2024-01-14T00:36:31","slug":"aproveita-potensia-artes-marsiais-nian-hodi-kria-paz-no-dixiplina-iha-timor-leste","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/01\/14\/aproveita-potensia-artes-marsiais-nian-hodi-kria-paz-no-dixiplina-iha-timor-leste\/","title":{"rendered":"Aproveita pot\u00e9nsia artes marsiais nian hodi kria p\u00e1z no dixiplina iha Timor-Leste"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Hakerek nain Habib Mayar, Vise Sekretariu Jeral g7+<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"169\" height=\"254\" src=\"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-content\/uploads\/2024\/01\/habi.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-17835\"\/><\/figure>\n\n\n\n<p>Molok vizita Timor-Leste iha tinan 2012, Ha&#8217;u-nia persepsaun konab\u00e1 nasaun ne&#8217;e forma husi not\u00edsia BBC no kan\u00e1l not\u00edsia internasion\u00e1l sira seluk ne&#8217;eb\u00e9 detalla maioria hahalok-aat no destruisaun iha tinan 1990.<\/p>\n\n\n\n<p>Hanesan ema ne\u2019ebe moris no bo\u2019ot iha rejiaun funu nia-laran, Ha&#8217;u bele imajina de&#8217;it impaktu husi konflitu ba nasaun ida ne\u2019e. Atu bele komprende didiak oins\u00e1 Timor-Leste muda husi funu ba illa pas\u00edfiku (P\u00e1z) no estav\u00e9l, tenke mai vizita no har\u00e9 rasik, tanba not\u00edsia internasion\u00e1l dala barak haluha halo kobertura konaba transformasaun depois funu nian. Ohin loron, nasaun ne&#8217;e hetan pozisaun iha 49 husi nasaun 163 iha \u00edndise p\u00e1z glob\u00e1l, ida ne\u2019e sai nu&#8217;udar testemu\u00f1a ba ninia jornada ne&#8217;eb\u00e9 boot. Fat\u00f3r xave sira iha transformasaun ida-ne&#8217;e inklui kultura di\u00e1logu no rekonsiliasaun, lideransa vizionario, no mos solidariedade internasion\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p>Maske nune&#8217;e, dala barak dame iha nasaun foin-sa&#8217;e ida-ne&#8217;e hetan estragus tanba konflitu sira ne&#8217;eb\u00e9 envolve Grupu Arte Marsi\u00e1l no Ritu\u00e1l (MRAGs) no grupu foin-sa&#8217;e sira seluk. Nu&#8217;udar eis-estudante kung fu, ha&#8217;u sempre hanoin barak konab\u00e1 oins\u00e1 arte marsi\u00e1l, ne&#8217;eb\u00e9 ho intensaun atu promove disiplina, sa\u00fade no dame, sai fali fonte ba problema iha sosiedade ida ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p>Organizasaun g7+ foin remata asina Nota Entendimentu (<em>MoU)<\/em> ho Minist\u00e9riu Interior iha Timor-Leste. Akordu ne&#8217;e inklui kolaborasaun konab\u00e1 promosaun rekonsiliasaun entre grupu arte Marsi\u00e1l no kooperasaun iha \u00e1rea edukasaun s\u00edvika. g7+ mos envolve ona iha Konsellu Regulamentu Arte Marsi\u00e1l (KRAM) atu promove rekonsiliasaun no rezolusaun pas\u00edfika ba konflitu sira ne&#8217;eb\u00e9 MRAG hamosu.<\/p>\n\n\n\n<p><a>Independentemente husi ninian orijin<\/a>, pr\u00e1tika arte marsi\u00e1l rasik iha objetivu oi-oin. Por zemplu iha Xina, arte marsi\u00e1l&nbsp; ist\u00f3rikamente uza atu mantein orden durante per\u00edodu estragus sosi\u00e1l sira, hodi ko&#8217;alia liu konab\u00e1 dame negativu.<\/p>\n\n\n\n<p>Artigu ida-ne&#8217;e buka atu fahe ha&#8217;u-nia perspetiva konab\u00e1 pap\u00e9l arte marsi\u00e1l, ne\u2019eb\u00e9 tuir los ita uza atu Promove P\u00e1z no Disiplina, duke kontribui ba viol\u00e9nsia ne&#8217;eb\u00e9 estraga armonia sosiedade nian. Ha&#8217;u sei konklui ho rekomendasaun sira ne&#8217;eb\u00e9 estadu no sosiedade bele aplika iha Timor-Leste.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><u>Arte marsi\u00e1l&nbsp; tenke promove Dame no Disiplina:<\/u><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kontrariu husi imajen ne\u2019ebe f\u00f3 sai iha filme Violentu no filme brutal sira, arte marsi\u00e1l hanesan <em>Aikido<\/em>, <em>Kung Fu<\/em>, <em>Tai Chi<\/em>, <em>Jiu Jitsu<\/em>, no desportu kombate modernu sira seluk, hatudu aspetu filoz\u00f3fiku Konab\u00e1 balansu no armonia. Edukasaun arte marsi\u00e1l foka la&#8217;\u00f3s de&#8217;it ba formasaun f\u00edziku maib\u00e9 foka m\u00f3s ba dezenvolve val\u00f3r no hanoin\/konsiensia. Disiplina ne&#8217;eb\u00e9 hanorin liu husi ezers\u00edsiu rigorozu, f\u00f3 dalan ba pr\u00e1tikante sira atu nafatin hakmatek iha presaun laran, hodi evita hahalok ne&#8217;eb\u00e9 la kontroladu. Abilidade prinsip\u00e1l ne&#8217;eb\u00e9 hetan inklui Disiplina, Respeitu, no fiar-aan\/konfi-an.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha kada movimentu no t\u00e9kniku iha kualk\u00e9r forma arte marsi\u00e1l existi disiplina. Wainhira Pratika halo ita aplika val\u00f3r ida ne\u2019e iha ita nia moris lor-loron. Disiplina mak parte integral ba sivilizasaun, hodi forma sidadaun sira ne&#8217;eb\u00e9 banati tuir lei no la halo atividade sira ne&#8217;eb\u00e9 estraga p\u00e1z sosi\u00e1l. Husi hakruk ba instrut\u00f3r no ba maluk estudante seluk to\u2019o hein no rona instrusaun ba kada movimentu durante treino, simplesmente estudante arte marsi\u00e1l sira aprende saida mak respeitu.<\/p>\n\n\n\n<p>Respeitu &nbsp;moris iha edukasaun arte marsi\u00e1l nia laran, ho respeitu mak bele manan respeitu. Nia resultadu maka arte marsiais sira sei dezenvolve liut\u00e1n sira nia-an atu oins\u00e1 bele respeita ema seluk. Partikularmente sira aprende atu respeitu no tau matan ba ema ne\u2019eb\u00e9 otas bo\u2019ot liu no ba ema vulnerav\u00e9l sira iha sosiedade, ida ne&#8217;eb\u00e9 bele hasae sira-nia konfiansa (Fiar-an), no mos &nbsp;kontrola emosaun. Rezultadu neses\u00e1riu husi val\u00f3r ida-ne&#8217;e mak, maski ema ida hetan sadik ka provoka ba viol\u00e9nsia, ema ne&#8217;eb\u00e9 iha konfiansa (Fiar-an) nia sei evita nia-an husi aktu viol\u00e9nsia. &nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>Liafuan Konfiansa ka Fiar-an dala barak hamosu eru bo\u2019ot. Iha ema barak nia persepsaun, fiar-an signifika sente an makas\/barani liu ema seluk ka bele liu atu hamonu ema seluk. Maibe fiar-an lolos, la\u2019os deit atu sente orgullozu ka sente barani, Fiar-an envolve firme iha ita nia kapasidade no mantein kontrola emosaun maske iha situasaun dezafiu nia laran.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha arte marsi\u00e1l, Kesisintu (<em>sabuk<\/em>) nia signifikasaun klean tebes somente la\u2019os hatudu de\u2019it ita nia niv\u00e9l (pangkat), maibe nia lori todan no signifikasaun ne\u2019eb\u00e9 klean. Por zemplu, iha Ha&#8217;u-nia rai -Afganistaun, kesi sintu hale&#8217;u ita-nia kanotak, simboliza ema ida-ne&#8217;eb\u00e9 iha kbi\u2019it atu lori todan hanesan responsabilidade. Nune&#8217;e m\u00f3s iha arte marsi\u00e1l, sintu sira-ne&#8217;e simboliza f\u00f3 kbiit ba estudante sira atu kaer\/uza sira-nia abilidade (skills) ho responsabilidade no dignidade. Ida ne&#8217;e signifika katak membru arte marsi\u00e1l sira iha dev\u00e9r atu uza sira-nia abilidade ne&#8217;eb\u00e9 sira hetan ho responsabilidade ba moris-di&#8217;ak sosiedade nian hanesan mantein p\u00e1z, estabilidade, duke estraga armonia sosi\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p>Aleinde ne&#8217;e, arte marsi\u00e1l hanorin estudante sira abilidade esensi\u00e1l hanesan halo planu, fokus, no haburas hanoin ne&#8217;eb\u00e9 loos. Kualidade hirak-ne&#8217;e importante tebes ba dezenvolvimentu peso\u00e1l sidadaun sira-nian, liuliu ba foin-sa&#8217;e sira. Kultivasaun koletiva ba atributu hirak-ne&#8217;e neses\u00e1riu ba dezenvolvimentu jer\u00e1l Timor-Leste nian, nasaun ida-ne&#8217;eb\u00e9 mak maioria domina husi foin-sa&#8217;e sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Ikus liu, pr\u00e1tika arte marsi\u00e1l hanorin estudante sira abilidade komunikasaun no resolve konflitu ho efetivu, enkoraja sira atu oins\u00e1 bele rezolve konflitu ho kalma no rasion\u00e1l. Kapasidade atu &nbsp;hakalma&nbsp; situasaun manas (<em>tegang<\/em>) sai nu&#8217;udar testemu\u00f1a hodi bele domina arte marsi\u00e1l.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha Ha&#8217;u-nia esperi\u00e9nsia rasik, ha&#8217;u hasoru malu ho mestre no estudante sira husi disiplina arte marsi\u00e1l oioin, Ha&#8217;u har\u00e9 ona kualidade hirak-ne&#8217;e. Sira sai ema ne&#8217;eb\u00e9 haraik-an, ema ne&#8217;eb\u00e9 ho dignidade a\u2019as, no tanba ne&#8217;e sira hetan respeitu husi ema hotu iha sosiedade.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><u>Rekomendasaun:<\/u><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Buat barak mak artikula ona konab\u00e1 oins\u00e1 atu hasoru dezafiu sira ne&#8217;eb\u00e9 MRAG sira hasoru iha Timor-Leste. Ha&#8217;u hakarak mantein sujestaun sira iha livru. Maib\u00e9, rekomendasaun sira tuir mai ne&#8217;e mai husi ha&#8217;u-nia komprensaun ne&#8217;eb\u00e9 limitadu konab\u00e1 asuntu ne&#8217;e, hamutuk ho ha&#8217;u-nia domin ne&#8217;eb\u00e9 kle&#8217;an tebes ba rai ne&#8217;eb\u00e9 ha&#8217;u hela no serbisu ba.<\/p>\n\n\n\n<p>Ha&#8217;u-nia intensaun mak hanesan kompromisu peso\u00e1l ida atu kontribui ba p\u00e1z, estabilidade no prosperidade ba Timor-Leste no iha fatin ne\u2019eb\u00e9 deit. Rekomendasaun hirak-ne&#8217;e aplika ba estadu no sosiedade:<\/p>\n\n\n\n<p>1. Konseitu kontra-intuitivu konab\u00e1 arte Marsi\u00e1l:<\/p>\n\n\n\n<p>Governu, sosiedade siv\u00edl, grupu peskizad\u00f3r (<em>think tanks<\/em>) no Akad\u00e9miku sira tenke ativamente promove narativa no konseitu kontra-intuitivu konaba arte marsi\u00e1l iha Timor-Leste. Inisiativa ida-ne&#8217;e ho objetivu atu responde ba komprensaun ne&#8217;eb\u00e9 la loos (<em>mal-entendimento<\/em>) konaba arte marsial ne&#8217;eb\u00e9 kontribui haburas rekrutamentu juventude no komunidade sira ne&#8217;eb\u00e9 halo keixa konab\u00e1 MRAG sira. Kampa\u00f1a ida-ne&#8217;eb\u00e9 komprensivu no uza meiu oioin hanesan m\u00e9dia imprensa no dijit\u00e1l sira, eskola sira, no organizasaun relijioza sira, bele hala&#8217;o pap\u00e9l importante ida hodi halakon hanoin\/komprensaun ne\u2019eb\u00e9 sala. Konseitu kontra-intuitivu tenke foka liu ba promosaun loloos konab\u00e1 arte marsi\u00e1l nian, hodi ko&#8217;alia liu konab\u00e1 val\u00f3r p\u00e1z, armonia, disiplina, respeitu no responsabilidade, hanesan esplika ona iha leten.<\/p>\n\n\n\n<p>2. Haforsa Regulamentu&nbsp; konab\u00e1 pr\u00e1tika MRAG: Governu nia esforsu atu hasa&#8217;e regulamentu arte marsi\u00e1l sira iha Timor-Leste sai hanesan pasu pozitivu. Regulamentu ne&#8217;e tenke inklui estabelesimentu kriteriu klaru ne&#8217;eb\u00e9 define se mak bele kualifikadu nu&#8217;udar mestre no se mak elijiv\u00e9l atu har\u00ed akad\u00e9miku ida. Implementasaun no monitorizasaun regul\u00e1r ba akad\u00e9mia no sira-nia atividade, importante tebes hodi bele responsabiliza individu\u00e1l ka estabelesimentu sira ne&#8217;eb\u00e9 envolve iha aktu violentu. Liu husi estabelese padraun no hala&#8217;o fiskalizasaun konsistensia, governu bele kontribui hodi promove ambiente ida-ne&#8217;eb\u00e9 seguru no responsav\u00e9l liu iha komunidade arte marsi\u00e1l sira-nia laran, hodi ali\u00f1a ho esforsu ne&#8217;eb\u00e9 luan liu atu mantein p\u00e1z no estabilidade iha nasaun ne&#8217;e.<\/p>\n\n\n\n<p>3. Prezerva kultura rekonsiliasaun no di\u00e1logu:&nbsp;Rekonsiliasaun no di\u00e1logu halo pap\u00e9l importante iha Timor-Leste nia ist\u00f3ria, hodi hetan reko\u00f1esimentu no apresiasaun glob\u00e1l. Pap\u00e9l pioneiru nasaun ne\u2019e nian iha g7+ no advokasia ba rezolusaun konflitu pas\u00edfika subli\u00f1a import\u00e1nsia husi val\u00f3r hirak-ne&#8217;e. Konflitu sira ne&#8217;eb\u00e9 akontese &nbsp;hela&nbsp; no envolve grupu arte marsi\u00e1l no grupu ritu\u00e1l sira tenke rezolve liuhusi esforsu dedikadu sira hanesan &nbsp;rekonsiliasaun no di\u00e1logu, ho partisipasaun ativu husi organizasaun sira hanesan g7+. Kultura di\u00e1logu no rekonsiliasaun ida-ne&#8217;e presiza espalla iha sosiedade nia le\u2019et, hodi promove ambiente ida-ne&#8217;eb\u00e9 pasifika (P\u00e1z) la&#8217;\u00f3s de&#8217;it pr\u00e1tika iha niv\u00e9l nasion\u00e1l maib\u00e9 nu&#8217;udar parte integradu husi vida komunidade nian.&nbsp;<\/p>\n\n\n\n<p>4. Promove Edukasaun S\u00edvika:&nbsp;Edukasaun s\u00edvika, ho objetivu atu produs &nbsp;jerasaun ida-ne&#8217;eb\u00e9 responsav\u00e9l, ho sivilizadu , tenke sai hanesan konsiderasaun ida iha niv\u00e9l sosiedade hot-hotu. Importante tebes atu reko\u00f1ese katak responsabilidade atu prepara sidadaun sira atu hasoru dezafiu, atu aproveita oportunidade, no sai ema ne&#8217;eb\u00e9 moris tuir lei no mor\u00e1l la&#8217;\u00f3s de&#8217;it iha estadu nia liman.<\/p>\n\n\n\n<p>Edukasaun s\u00edvika aleinde &nbsp;la&#8217;o liuhusi pol\u00edtika deliberadu sira iha edukasaun form\u00e1l; sai mos prosesu ida-ne&#8217;eb\u00e9 envolve partisipasaun ativu husi fam\u00edlia, governu no sosiedade iha moris tomak. Kada set\u00f3r iha sosiedade, ida-idak iha pap\u00e9l importante &nbsp;atu instala val\u00f3r prinsip\u00e1l sira hanesan disiplina, respeitu, p\u00e1z, no sivilizadu. Husi promove kompriensaun komprehensivu konab\u00e1 responsabilidade s\u00edvika, aprosimasaun ida-ne&#8217;e kontribui ba dezenvolvimentu individu\u00e1l sira ne&#8217;eb\u00e9 iha kondisaun di&#8217;ak &nbsp;no &nbsp;ativamente kontribui ba hadi&#8217;a sosiedade.<\/p>\n\n\n\n<p>5. Hatudu sentidu responsabilidade ba joven sira:<\/p>\n\n\n\n<p>Atu resolve partisipasaun juventude sira-nian iha atividade ilegais sira, inklui konflitu sira ne&#8217;eb\u00e9 envolve grupu arte marsi\u00e1l no arte ritu\u00e1l sira, presiza esforsu koletivu ida atu installa sentidu responsabilidade ne&#8217;eb\u00e9 forte iha sosiedade. Membru komunidade ida-idak iha pap\u00e9l atu hala&#8217;o hodi alkansa objetivu ida-ne&#8217;e. Por zemplu, karik joven sira la&#8217;o&nbsp; vadiu kalan bo\u2019ot ou iha loron, hahalok ida ne\u2019e tuir los sai preokupasaun ne\u2019eb\u00e9 bo\u2019ot. Hahalok hirak ne\u2019e hanesan reflesaun ida atu Hanoin serake &nbsp;inan-aman, membru fam\u00edlia, ka mestre sira hatene konab\u00e1 joven sira-nia atividade.<\/p>\n\n\n\n<p>Inan-aman, katuas sira, no edukad\u00f3r sira m\u00f3s presiza f\u00f3 responsabilidade ba joven sira. Hodi hasa&#8217;e natureza komun\u00e1l sosiedade Timor-Leste nian oferese dalan ida-ne&#8217;eb\u00e9 promete atu haburas sentidu responsabilidade komunidade nian ne&#8217;eb\u00e9 boot liu tan. Ida ne\u2019e sei promove ambiente ida-ne&#8217;eb\u00e9 ema hotu bele kuida malu, ho ida ne\u2019e ita bele explora &nbsp;pot\u00e9nsia komunidade ida-ne&#8217;eb\u00e9 saudav\u00e9l ho natureza juventude ne&#8217;eb\u00e9 moris ho objetivu no responsav\u00e9l. Kompromisu koletivu ida-ne&#8217;e asegura katak joven hot-hotu hetan orientasaun ba esforsu pozitivu no konstrutivu sira, hodi kontribui ba moris-di&#8217;ak sosiedade nian.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><u>konkluzaun:<\/u><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Timor-Leste, nasaun demokrasia foin-sa&#8217;e ida, hamriik iha \u00edndise liberdade rejion\u00e1l. Ninia viajen transformativu husi akudesan, hasoru dezafiu kolonializasaun no okupasaun brut\u00e1l, refleta reziliensia no forsa&nbsp; ne\u2019ebe metin iha nasaun ne\u2019e. Unidade, disiplina, vizaun nasion\u00e1l ida, no fokus ne&#8217;eb\u00e9 bo\u2019ot sai hanesan fundasaun ba Timor-Leste nia progresu, hodi forma sosiedade ne\u2019be diak. Dalan susar hodi hetan independ\u00e9nsia no taka kap\u00edtulu ida-ne&#8217;eb\u00e9 aat iha ninia ist\u00f3ria, atinji liu husi val\u00f3r hirak-ne&#8217;ebe mensiona iha leten.<\/p>\n\n\n\n<p>Har\u00e9 ba fundasaun bo\u2019ot ida-ne&#8217;e, iha razaun forte atu fiar katak Timor-Leste sei halo navigasaun ho susesu ba dezafiu oioin, inklui dezafiu sira ne&#8217;eb\u00e9 mosu tanba konflitu ne&#8217;eb\u00e9 envolve MRAG sira. Nasaun ne&#8217;e hatudu nia kompromisu ba unidade no disiplina, hamutuk ho vizaun nasion\u00e1l ida-ne&#8217;eb\u00e9 klaru, iha pozisaun di&#8217;ak atu rezolve kestaun hirak-ne&#8217;e.<\/p>\n\n\n\n<p>Maib\u00e9, Xave importante mak maneira oins\u00e1 atu hat\u00f3 lisaun ba jerasaun foin-sa&#8217;e sira: Liberdade\u00a0 lao hamutuk Ho Responsabilidade. Responsabilidade hodi haburas prosperidade nasion\u00e1l, promove unidade, no apoiu sivilidade bo\u2019ot liu. Hatudu val\u00f3r hirak-ne&#8217;e importante tebes tanba wainhira \u00a0liberdade s\u00e9s husi prins\u00edpiu hirak-ne&#8217;e bele hamosu anarkia, nun\u00e9 sai ameasa ba nasaun nia prosperidade. Liuhusi lisaun hirak-ne&#8217;e Timor-Leste bele asegura katak liberdade ne&#8217;eb\u00e9 nia hetan maka sai hanesan katalizad\u00f3r ba susesu no progresu ne\u2019eb\u00e9 sustentav\u00e9l.<\/p>\n\n\n\n<p><em>*(Hau hakarak hat\u00f3 Hau nia agradesimentu ba Sra. Rita Alves ba apoiu iha parte tradusaun husi lian Ingl\u00eas ba T\u00e9tum<\/em>)<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Hakerek nain Habib Mayar, Vise Sekretariu Jeral g7+ Molok vizita Timor-Leste iha tinan 2012, Ha&#8217;u-nia persepsaun konab\u00e1 nasaun ne&#8217;e forma husi not\u00edsia BBC no kan\u00e1l not\u00edsia internasion\u00e1l sira seluk ne&#8217;eb\u00e9 detalla maioria hahalok-aat no destruisaun iha tinan 1990. Hanesan ema ne\u2019ebe moris no bo\u2019ot iha rejiaun funu nia-laran, Ha&#8217;u bele imajina de&#8217;it impaktu husi konflitu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17836,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-17834","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17834","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17834"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17834\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17837,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17834\/revisions\/17837"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17836"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17834"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17834"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17834"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}