{"id":17874,"date":"2024-01-18T15:55:30","date_gmt":"2024-01-18T06:55:30","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17874"},"modified":"2024-01-18T15:55:31","modified_gmt":"2024-01-18T06:55:31","slug":"apftl-alokasaun-orsamentu-la-tuir-nesesidade-area-saude-difikulta-serbisu-mediku-fo-impaktu-negativu-ba-saude-publika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/01\/18\/apftl-alokasaun-orsamentu-la-tuir-nesesidade-area-saude-difikulta-serbisu-mediku-fo-impaktu-negativu-ba-saude-publika\/","title":{"rendered":"APFTL: Alokasaun Orsamentu La Tuir Nesesidade Area Saude, Difikulta Serbisu Mediku, Fo Impaktu Negativu Ba Saude Publika"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Reportajen Zevonia Vieira <\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Alumni Parlamentu Foinsa\u2019e (APFTL) hato\u2019o sira nia preokupasaun, relasiona ho fen\u00f3menu menus aimoru iha servisu sa\u00fade p\u00fabliku iha Timor-Leste, tuir APFTL ne\u2019e laos problema foun ne\u2019eb\u00e9 foin akontese, sempre akontese iha kada tinan no prolongada sai grave tiha iha trimestre ikus 2023 to\u2019o inisiu tinan 2024.<\/p>\n\n\n\n<p>Liuhusi komunikadu imprensa ne\u2019ebe Neon Metin asesu husi APFTL, iha loron 17\/01, sira deklara katak kuaze kada trimestre anu\u00e1l sempre mosu pol\u00e9mika iha Sentru Sa\u00fade Integradu to\u2019o niv\u00e9l Hospit\u00e1l Refer\u00e1l sira, halerik ba menus aimoruk antibiotiku komun, aimoruk essensial sira balun, inklui sasan konsumavel sira no reajente sira ne\u2019eb\u00e9 nesesita hodi atende pasiente sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Maske sa\u00fade p\u00fablika nu&#8217;udar direitu fundamental ba sidadaun Timor-oan sira haktuir ba artigu 57 Konstituisaun Rep\u00fablika Demokr\u00e1tika Timor-Lorosa\u2019e, maib\u00e9 dalaruma Governu seidauk fo serteza ba povu kona-ba tratamentu sa\u00fade ne\u2019eb\u00e9 di&#8217;ak no dignu.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha not\u00edsia Jornal Nacion\u00e1l Di\u00e1rio tinan 2017, mosu polemika ida, aimoruk sira iha Hospit\u00e1l Nasion\u00e1l Guido Valadares sempre menus eh laiha liu, nune\u2019e dalaruma fam\u00edlia pasiente sira tenke sosa aimoruk hosi farmasia privada sira. Iha tinan tuir mai, 2018, tuir notisia hosi The weekly Dili, maske dadus vijilansia hatudu katak iha pasiente moras kulit nian barak maib\u00e9 stock aimoruk ba moras kulit menus tebes, no atu distribui aimoruk ba fatin sira ne\u2019eb\u00e9 presija tebes, SAMES (Servisu Autonomu Medikamentu no Ekipamentu Saude) tenke empresta eh foti aimoruk hosi kl\u00ednika privada no Hospit\u00e1l Refer\u00e1l Oe-Cusse, tan deit laiha orsamentu atu selu taxa hodi bele foti aimoruk sira iha kontent\u00f3r ne\u2019eb\u00e9 iha hela Portu Dili.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir mai iha Jullu 2019, husi notisia The Dili Weekly, SAMES tenke halo pedidu adision\u00e1l ba Ministeiru Finansa atu kompras tan aimoruk hodi evita stock out ba item aimoruk balun, molok hein aprovasaun OGE ba tinan fiskal foun.<\/p>\n\n\n\n<p>Esperiensia ida ne\u2019e kontinua mosu iha Agostu 2020, tuir notisia hosi Suara Timor-Lorosa\u2019e, stock aimoruk iha SAMES hela deit 28,2% no tenke hetan tan apoiu orsamentu hosi Ministeiru Finansa hodi rezolve problema ne\u2019e. Iha fali Maiu 2021, Stock aimoruk balun laiha liu ona, tan deit transportasaun iha momentu surtu COVID-19 m\u00ednimu tebes.<\/p>\n\n\n\n<p>Situasaun mais grave akontese iha abril to\u2019o setembru 2022, kuaze servisu sa\u00fade munisipiu hotu-hotu enfrenta menus aimoruk, nune\u2019e obriga fam\u00edlia pasiente sira maka tenke sosa rasik aimoruk hosi farmasia privada sira.<\/p>\n\n\n\n<p>No ikus liu iha tinan 2023, Servisu Sa\u00fade Munisipiu sira kontinua halerik ba stock aimoruk ne\u2019eb\u00e9 kuran tebes ba sira, inklui Hospit\u00e1l Nasion\u00e1l Guido Valadares sofre hotu problema ne\u2019e, ne\u2019eb\u00e9 prolongada to\u2019o inisiu tinan 2024.<\/p>\n\n\n\n<p>Informasaun sira ne\u2019e hanesan amostra balun, ne\u2019eb\u00e9 la sita hotu iha press release ne\u2019e, hatudu katak problema menus aimoruk no materia sa\u00fade nian sempre akontese no kada tinan sai grave liu-t\u00e1n to\u2019o tinan 2024.<\/p>\n\n\n\n<p>Problema ida ne\u2019e halo ona sofre sidadaun barak, to\u2019o balun lakon vida tanba aimoruk la sufisiente hodi halo tratamentu salva-vida, ne\u2019e duni Estadu seidauk bele kumpri nia obrigasaun haktuir ba lei inan haruka.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir APFTL nia observasaun, situasaun ida ne\u2019e mosu tanba alokasaun orsamentu ne&#8217;eb\u00e9 la tuir nesesidade ba \u00e1rea sa\u00fade, nune\u2019e difikulta iha servisu m\u00e9diku sira no f\u00f3 impaktu negativu ba seguransa sa\u00fade p\u00fablika.<\/p>\n\n\n\n<p>Jestaun Medikamentu no Ekipamentu Saude iha instituisaun SAMES, no mos iha servisu sa\u00fade sira iha niv\u00e9l Postu Sa\u00fade sira, Sentru Sa\u00fade sira to\u2019o Hospit\u00e1l refer\u00e1l sira, inklui iha INFPM (Institutu Nasion\u00e1l Farmasia no Produtu Mediku), bele dehan katak lamentavel tebes, tan sempre stock out, iha kada tinan no prolongada.<\/p>\n\n\n\n<p>Dalaruma mosu polemika iha p\u00fabliku sira nia tilun katak, iha oknum pessoal sa\u00fade balun maka lori stock aimoruk ba uma privada sira, no ladun iha kontrola diak hosi responsavel sira iha kada instituisaun sira iha sentru sa\u00fade no hospit\u00e1l refer\u00e1l sira hodi garante distribuisaun ne\u2019eb\u00e9 diak.<\/p>\n\n\n\n<p>Iha parte seluk, lider politiku sira halo desizaun sira ne&#8217;eb\u00e9 aumenta inserteza iha rai laran, hanesan alokasaun orsamentu ne&#8217;eb\u00e9 la tuir prioridade no nesesidade b\u00e1zika ba povu. Falta transpar\u00e9nsia no akuntabilidade iha jestaun orsamentu hamosu preokupasaun bo\u2019ot iha sosiedade sira, inklui iha prosesu aprovisionamentu nian.<\/p>\n\n\n\n<p>APFTL mos lamenta tebes, iha inisiu tinan foun 2024, Minist\u00e9riu Saude la renova kontratu ba pessoal saude sira ne\u2019eb\u00e9 servi ona ba estadu durante tinan 2 eh 3 nia laran, mesmo que maioria hosi pessoal saude sira ne\u2019e hetan ona empoderamentu ka formasaun profision\u00e1l iha momentu emerjensia hanesan surtu COVID-19. Lamenta tanba pessoal saude sira ne\u2019e labele servi ona ba estadu no Ministeiru Saude ladauk prepara substitui pessoal saude sira ne\u2019e, hodi nune\u2019e hamosu efeitu negativu ba atendimentu saude p\u00fabliku, no kazu pior liu maka Postu no Sentru Saude balun menus tebes forsa pessoal saude hodi atende nesesidade fundamental sidadaun sira nian.<\/p>\n\n\n\n<p>Situasaun sira ne&#8217;e, neses\u00e1riu atu halo avaliasaun abrangente ba jestaun iha niv\u00e9l mais baziku to\u2019o niv\u00e9l mais altu nian, ne\u2019e inklui mos ba jestaun distribuisaun no alokasaun orsamentu ba \u00e1rea sa\u00fade. Haforsa transpar\u00e9nsia, akuntabilidade, no efikasidade iha jestaun orsamentu sei ajuda prevene no haree ba solusaun sira atu hadi&#8217;a situasaun krize menus aimoruk iha rai nia laran.<\/p>\n\n\n\n<p>Ikus liu maka, husu ba Primeiru Ministru hodi tau atensaun maka\u2019as ba membru Governu no mos responsavel instituisaun sira, hodi labele halo desizaun ne\u2019eb\u00e9 tuir prespetiva parsial deit, no mos halo desizaun ida ne\u2019eb\u00e9 la afav\u00f3r ba bem comun, pior liu tan maka iha intensaun ho vigansa pol\u00edtika.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Zevonia Vieira Alumni Parlamentu Foinsa\u2019e (APFTL) hato\u2019o sira nia preokupasaun, relasiona ho fen\u00f3menu menus aimoru iha servisu sa\u00fade p\u00fabliku iha Timor-Leste, tuir APFTL ne\u2019e laos problema foun ne\u2019eb\u00e9 foin akontese, sempre akontese iha kada tinan no prolongada sai grave tiha iha trimestre ikus 2023 to\u2019o inisiu tinan 2024. Liuhusi komunikadu imprensa ne\u2019ebe Neon Metin [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17875,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-17874","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17874","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17874"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17874\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17876,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17874\/revisions\/17876"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17875"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17874"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17874"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17874"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}