{"id":17915,"date":"2024-01-23T11:55:10","date_gmt":"2024-01-23T02:55:10","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17915"},"modified":"2024-01-30T09:09:25","modified_gmt":"2024-01-30T00:09:25","slug":"narcisismo-sai-ameasa-ba-estadu-de-direitu-demokratiku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/01\/23\/narcisismo-sai-ameasa-ba-estadu-de-direitu-demokratiku\/","title":{"rendered":"Narcisismo Sai Ameasa Ba Estadu De Direitu Demokratiku"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>By: Carlos da Silva L. F. R. Saky<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Artigu ida ne\u2019e sei ko\u2019alia kona-ba <em>narcisismo<\/em> nebe sai ameasa ba estadu de direitu demokratiku ho ninia impaktus todan sira ba politika, ekonomika, sosial no kultural. Ema <em>narcisista<\/em> sira iha tendensia kria ambiente ida iha nebe sira nia foku ba liu sira nia interesses pessoais duke interesses kumum nian no ignora prinsipius sira demokrasia nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Narcisismo<\/em> refere ba karateristika personalidade nebe involve imajinasaun ka afetu (kasih sayang) boot liu ba an rasik, fo liu importansia no admirasaun konstante ba an rasik. Ema nebe sofre <em>narcisismo<\/em> iha autoestima nebe aas tebes, ladun iha empatia, no bele halo esplorasaun ba ema seluk hodi satifaz nia an. <em>Narcisistas<\/em> sira halo manipulasaun ba ema nia emosaun, buka komentariu pozitivu konstante kona-ba sira nia an, ladun fo atensaun ba sentimentu ema seluk nian, no desizaun sira nebe hola hodi hetan de\u2019it atensaun.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Narcisismo<\/em> foti husi ema Grecia ida, Narcissus, nia naran. Iha mitolojia Gresia nian, Narcissus ka Narciso, hanesan joven soro na\u2019in ka <em>ca\u00e7ador<\/em> ka <em>pemburu<\/em> ida. Narcissus, joven bonitu ida. Loron ida, nia ba soro, to\u2019o iha debu ka lagoa ida, nia hamrik iha debu ninin, nia haree lalatak ida mosu iha bee laran. Foin ba dala uluk nia haree lalatak iha bee. Lalatak iha bee laran ne\u2019e la\u2019os ema seluk nian, ninia rasik. Nia <em>apaxonado<\/em> ka<em> jatuh cinta<\/em> tebes ho ninia lalatak rasik. Nia fihir kle\u2019ur ninia lalatak iha bee laran, nia admira ba ninia bonitu rasik sein konxiente katak lalatak iha bee laran ne\u2019e ninia an rasik. Neduni, nia hakru\u2019uk, koko atu halo nia liman kona lalatak iha bee laran ne\u2019e, infelizmete nia monu tama ba debu laran, depois mout no mate.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mitos kona-ba Narcissus sai kuinhesidu tebes to\u2019o inspira naran moras ida nebebolu <em>transtorno de personalidade narcisistico <\/em>ka <em>gangguan kepribadian<\/em> <em>narsisistik<\/em>.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Mitolojia iha leten ne\u2019e fo hanoin mai ita, buat ida admira ba ita nia an rasik bele halo ita sai moras ka bulak bainhira ema seluk lafo importansia ba buat nebe ita admira iha ita nia an. Ita haree ita nia an, ita mak maka\u2019as liu hotu, ita mak matenek liu hotu, ita mak hatene buat hotu, ita mak superior liu hotu, maibe ema seluk bele laharee hanesan ita haree ita nia an. Buat maka\u2019as sira ne\u2019e ita mak sente de\u2019it, ita mak imajina de\u2019it, maibe realidade lahanesan ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kuinhese ita nia an importante tebes, hatene ita nia limitasoins, hatene ita nia pontu fraku no ita nia pontu forte, hodi ita bele sai realistiku. Ema <em>narcisistica<\/em> sira dala barak sai stress, frustradu no laran moras tanba ema seluk laharee sira hanesan sira haree sira nia an. Bruno Magalh\u00f5es hanesan ezemplu ida husi ema nebe hetan ona <em>gangguan, transtorno<\/em> ka moras todan <em>narcisismo <\/em>nian, nia imajina nia an hanesan Kaisar 5 Benua, nsst. Ema balun fiar no adora Bruno. Maibe ema rasional sira, insulta Bruno to\u2019o rahun, tanba nia halo manipulasun ba ema seluk hodi hetan benefisiu ba an. Iha ema balun sei maka\u2019as liu tan Bruno, mai ho titulu oioin, iha nebe halo ema barak, fiar taka matan.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ema <em>narcisista<\/em> ida sofre disturbiu ka <em>transtorno de personalidade<\/em> iha nebe nia iha admirasaun excessiva ida ba an rasik, ladun iha empatia no iha tendensia esplora ema seluk hodi lori benefisiu ba an rasik. Exemplo ema ida konsidera nia an intelijente ka matenek liu ema hotu, no minimiza ka la-valoriza ema seluk nia konkistas, ka obras no sentimentu ema seluk nian. <em>Narcisista<\/em> ida haree nia an, matenek liu, maka\u2019as liu no di\u2019ak liu ema hotu. Ema ida labele liu nia iha saida de\u2019it, bainhira ema liu nia mak nia laran moras no buka dalan oioin hodi selok ka hatun ema ne\u2019e atu labele liu nia. Ba ema <em>narcisista<\/em> ida, ema seluk beikten ka estupidu hotu. Tanba ne\u2019e, iha nia oin, ema seluk tenki nonok de\u2019it, labele koalia, sa tan litik tun-sa\u2019e. Atitude hirak ne\u2019e hatudu hahalok <em>narcisistico<\/em>, katak nia iha poder liu ema hotu, no ema hotu inferior liu hotu nia, nia mak superior liu ema hotu, neduni nia trata ema seluk konforme nia hakarak. Ema <em>narcisista<\/em> ida nia ego aas tebes, ganansiozu, arrogante, orgulhozu, lakohi ema seluk liu nia.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir Anna Karynne Melo, psikologa no psikoterapeuta ida, husi Universidade de Fortaleza, Brasil, katak, transtorno ka <em>disturbio de personalidade narcisistico<\/em> mak disturbiu personalidade nebe iha preokupasaun atu sai grandioso (termegah, terunggul, terbesar, tersohor, terhebat, terkuat), exebizionizmu (pamer diri), sentimentu apatia ho ema seluk, laiha kapasidade atu konstroe relasaun ho ema seluk. Maibe psikoterapeuta ne\u2019e sublinha katak, ema ida ho karateristika <em>nacisistico<\/em> la signifika iha <em>transtorno<\/em> ka<em> gangguan<\/em> tanba, nia dehan, \u201ckarateristika <em>narcisismo<\/em> iha ita hotu nia an, katak iha tempu ida ka tempu seluk, ita sai egoista, buka ita nia nesesidade de\u2019it no lafo atensaun ba ema seluk nia nesesidade. Nia dehan diferente ho ida ne\u2019e, <em>transtorno<\/em> ka <em>gangguan<\/em> mak konjuntu husi karateristika no funsaun nebe la dependente ba determinadu kontestu, maibe hanesan maneira funsiona nebe labele husik hela husi sujeitu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha parte seluk, tuir relatoriu El Pa\u00eds nian, ema <em>narcisistico<\/em> ida lasei identifika nia an ho karateristika <em>narcisistico<\/em>. Ho liafuan seluk, sira sei la-rekuinese katak sira sofre <em>transtorno<\/em> ka <em>gangguan<\/em> ne\u2019e. \u201cBa ema nebe <em>narcisistico<\/em>, sira nia haree oinseluk, sira nia aspirasaun nunka exajerada. Sira defende-an hodi argumenta katak se sira sai sentru atensaun, ida ne\u2019e tanba sira merese. Psikologu Kliniku, Jorge Barraca, dehan autodefeza ka defende-an ne\u2019e hanesan rediku ka <em>konyol<\/em>. Rediku ka konyol tanba sira mak sente-an de\u2019it, haree nia an maka\u2019as liu ema hotu, maibe ema seluk nebe hanoin kritiku ka rasional, laharee hanesan ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir Anna Karynne, &#8220;relasaun interpessoal ho ema sira sofre <em>narcisistico<\/em> lafasil, tanba sira ladun iha empatia, ladun fo atensaun ba ema seluk, no sempre preokupa ho sa mak importante ba sira nia an rasik. Nune\u2019e, atu hasoru ema ho komportamentu <em>narcisistico<\/em>, importante ho postura empatiku no esplika kona-ba individualidades no ema ida-idak tenki iha nesesidade no separadu\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir autor nia haree, se ema <em>narcisistico<\/em> ida hatudu empatia ka preokupasaun ba ema seluk, tanba nia iha objetivu ka interesse ida, atu dada atensaun ba nia an, atu halo nia an sai sentru atensaun. Buat nebe nia halo la jenuinu, maibe halo tanba interesse politika, ida ne\u2019e lori nia ba halo politika populista ida, hodi dada atensaun ba nia an.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Narcismo<\/em>, termu ida nebe refere ba karateristika personalidades sira nebe hatadak ho sentimentu ida auto-importansia (kelebihan diri yang berlebihan), nesesidade ba elojiu (pujian) no rekuinhesimentu (pengakuan). Ema ida nebe iha karateristika <em>narcisismo<\/em> iha vizaun nebe aas tebes kona-ba nia-an rasik, sente-an katak nia ema extraordinaria no merese hetan atensaun espesial. No bainhira lahetan atensaun espesial mak nia halo <em>pencitraan<\/em> oioin hodi labele lakon atensaun ne\u2019e. Tan ne\u2019e mak ema <em>narcisismo<\/em> dala ruma halo buat estranhu no irrasional sira hodi bele dada atensaun ba nia an, sein iha sentimentu iha pekadu ka halo sala. Bainhira halo sala buka dun ba ema seluk, ka sakrifika ema seluk. Nia sempre haree nia an moos no mutin hanesan kabas, laiha noda ka foer. No ema irrasional sira, <em>seguidista m\u00f3rbido<\/em> (penurut buta) no chauvenista sira,&nbsp; haree nia hanesan santu ka buat lulik ida nebe tenki adora.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ema <em>Narcisistico<\/em> ida iha mehi aas no buka halo \u201cpolitika boot\u201d sira hodi ema bele haree hetan nafatin, hodi bele elojiadu, adoradu, louvadu no veneradu, maski ninia aktus sira ne\u2019e, dala barak, la realistiku no lori risku boot ba povu ho nasaun, tanba gasta osan boot ba politika la realistiku sira. Politika la realistiku sira ne\u2019e la\u2019os nia mak selu, maibe povu ho nasaun mak selu ho kustu ida todan tebes.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">N<em>arcisistico<\/em> ida lahanoin dala rua sakrifika ema seluk, sakrifika povu no nasaun ba ninia ego, ninia ganansia no ninia ambisoins pessoais. Dala ruma, halo politika balu ho dimensaun internasional hodi alimenta de\u2019it nia ego, ambisaun no ganansia atu sai kuinhesidu liu tan, maibe nia sakrifika povu, sakrifika &nbsp;povu nia osan ho ekonomia.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Individu <em>narcisistico ida<\/em> haree nia-an aas ka boot tebes, sente-an aas ka superior no hanoin katak nia merese hetan tratamentu espesial. Nia iha difikuldade sente ka kompreende sentimentu ema seluk nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ema ho karater <em>narcisista<\/em> ida haree ema seluk laliu hanesan instrumentu ida, no nudar instrumentu nia uza de\u2019it ba ninia interesses pessoais, no bainhira la serve ona, soe tiha ka tebe lakon tiha. Ema <em>narcisista<\/em> ida laiha empatia ba vitima sira, dala barak sira hamrik iha agressor sira nia sorin hodi kontra fali vitima sira, tanba vitima sira ema fraku, la\u2019os ema superior.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ema <em>narcisista<\/em> ida sempre imajina ka konstroe auto-imajen nebe fantastiku kona-ba nia susesus, nia beleza no nia poder. Nia hamrok ka hamalaha los ba elojiu sira ka rekuinhesimentu husi ema seluk. Ema ignorante sira ka sira nebe monu iha informasaun falsa mak ho taka matan halo elojiu no adora ka hahii no hana\u2019i ema <em>narcisista<\/em> ida. Maibe ema rasional sira, so elojia buat nebe real no la adora ema ruma, adorasaun no venerasaun so halo ba Maromak de\u2019it.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Narcisista<\/em> sira buka atensaun sira excessivo no sente laran moras ka desepsionadu bainhira lahetan elojiu ka rekuinesimentu nebe sira buka. Laiha pasiensia, arrogante ka sente regras komum sira labele aplika ba sira. Sira iha difikuldade iha interaksaun ho ema seluk tanba hatuur an mak matenek liu ema hotu, superior liu ema hotu no poderozu liu ema hotu. Difikuldade iha relasionamentu ka interaksaun ne\u2019e mak halo sira hirus lais bainhira ema toka kona-ba sira nia falhansu sira. Hirus tanba sira nia espetativa aas atu realiza mehi boot ida, hodi marka diferensa ho ema seluk, hodi konstroe sira nia imajen ida nudar ema nebe matenek liu, hatene liu, maka\u2019as liu no superior liu la-atinjidu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ema ho moras <em>narcisismo<\/em>, ninia konsentrasaun ba-an maka\u2019as tebes, no haboot an demaziadu (mebesar-besarkan diri). Konsentrasaun ba an rasik nebe intensa no exajerada (terlalu diperbesar) ba an rasik, exajera demais ninia importansia ho maneira sira excessiva. Ninia autoestima (harga diri) bazeia iha aparensia, la\u2019os substansia. Ema <em>narcisista<\/em> dependente ba afetu (kasih sayang, buka domin husi ema seluk) hodi mantein ninia identidade rasik. Ema <em>narcisista<\/em> iha sentimentu ida meresimentu (berhak) no iha ejizensia admirasaun konstante no excessiva ba an rasik. Exajeru iha ninia konkistas (prestasi) no talentus. Sentimentu ida meresimentu ne\u2019e mak halo sira hirus lais, bainhira ema la-rekuinhese ka subestima sira nia obras.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ema <em>narcisista<\/em> sira ninia aktu sira iha impaktu boot tebes ba sosiedade no estadu de direitu demokratiku. Iha politika, ema <em>narcisista<\/em> sira, dala barak buka konsentra poder iha sira nia liman, halo naben instituisoins demokratikas sira no halo fraku kontrolu no ekilibriu governu nian. Ema <em>narcisista<\/em> sira buka gratifikasaun (kepuasaun) imediata, ida ne\u2019e bele lori sira ba hola desizaun impulsivas sira no latetu didiak, sein halo konsiderasaun ba konsekuensia sira ba tempu naruk nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">N<em>arcisistico<\/em> iha tendensia fokus liu ba satisfasaun ba ninia nesesidades, no iha ambisoins pessoaias sein fo atensaun ba interesses komum nian. Ida ne\u2019e bele prejudika estadu de direitu demokratiku tanba ninia politika no desizaun sira ladun tetu interesse povu nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ema <em>narcisistico<\/em> iha dezeju boot atu kontrola no halo manipulasaun ba ema seluk hodi realiza ninia interesses pessoais. Nia uza ninia poder hodi limita liberdade expressaun, liberdade imprensa no halo kontrolu ba instituisoins importantes sira, no ignora prinsipius sira demokrasia nian. Iha politika, ema ho karater <em>narcisistico<\/em> lakohi ema seluk koalia barak.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Individu <em>narcisistico<\/em> mos haree sira nia an hanesan ema nebe superior liu, neduni lori sira ba halo aktu sira diskriminativu ba determinadu grupu ka indivudu. Ida ne\u2019e bele ameasa prinsipiu sira igualdade nian nebe bazeia iha estadu de direitu demokratiku. <em>Narcisismo<\/em> mos bele lori ema ba halo korrupsaun, tanba sira buka hela benefisius pessoais ba an rasik sein tetu impaktu negativus ba sosiedade. Maibe sira hatene subar-an. Sira nia riku-soin sira, sira subar iha ema seluk nia naran, hodi ema labele deskobre.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ema sira ho karateristikas <em>narcisistas <\/em>mos iha tendensia lakohi simu responsabilidade ba erros ka falhansu sira nebe sira halo, maibe gosta dun sala ka falhansu sira ba ema seluk. Akuntabilidade hanesan rin importante ida husi sistema estadatu de direitu demokratiku nian, no demokrasia ida sustentavel presiza ema sira nebe prontu responsabiliza ba sira nia aktu no politika sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha risku boot ba ema <em>narcisistico <\/em>sira kaer poder iha estadu de direitu demokratiku, tanba sira iha tendensia ignora prinsipius sira demokrasia nian, direitus umanus, no justisa sai ameasa boot. Tan ne\u2019e mak importante tebes hodi halo balansu iha orden sosial no politika hodi garante sustentabilidade sistema nebe demokratiku.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ema <em>narcisistico<\/em> ida, bainhira sai ukun na\u2019in, dala barak, adopta politika <em>maquiavelico nian<\/em>, uza meios hotu hodi to\u2019o ba poder ka mantein nia poder, la interesse ho etika no moral. Halo koligasaun ho diabu mos bele, naran katak diabu ne\u2019e bele apoia nia hodi ninia poder labele nakdoku. Ida ne\u2019e mos sai ameasa ba estadu de direitu demokratiku, tanba ukun ida sein regras no normas etikus no morais bele lori estadu ba rai-naruk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha ekonomia, <em>narcisista<\/em> sira buka rekuinhesimentu no elojius sira iha nebe kria jestaun ida nebe foka ba imajen <em>narcisista<\/em> sira nian duke foka ba efisiensia ekonomika. Ukun na\u2019i <em>narcisista<\/em> sira hakarak hetan susesu ida imediata hodi hatudu-an nudar ema extraordinaria, maibe, bainhira latetu ho didiak, bele afekta negativamente ba estabilidade ekonomika, nune\u2019e mos meios ambientais sira. Aleinde hirak ne\u2019e, halo ekonomia nasaun ida nian bele rahun tanba sira hakarak satisfaz sira nian interesses pessoais imediatas sira liu husi pratika korrupsaun sira ba osan povu no Estadu nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha aspetu sosial, ema <em>narcisista<\/em> sira dala barak halo polarizasaun ba sosiedade, kria divizoins no ostilidades entre grupus sira, tanba <em>narcisista<\/em> sira bele explora estratejias sira \u201cita hasoru sira\u201d. Politika divizionizmu sira estraga de\u2019it unidade paiz nian, ho objetivu ida de\u2019it hodi mantein poder. Ida ne\u2019e mak akontese ezatamente iha krizi 2006, oinsa sira explora sentimentus sira hodi fahe timor-oan sira ba lorosa\u2019e no loromonu, kria baliza falsu ida, iha nebe halo ema barak sai vitima no lakon ninia riku-soin sira. Iha ne\u2019e hatudu momoos katak ema ho karater <em>narcisistico<\/em> laiha sentidu de estadu, nein ispiritu nasionalizmu no patriotizmu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha aspetu kultural, ema <em>narcisistas<\/em> sira promove kultu personalidade, ka halo buat hotu hodi ema bele adora ka hahii no hana\u2019i sira, iha nebe hatudu sira nia imajen ezajeradamente iha publiku, depois \u201cpenjilat\u201d ka \u201clambe botas\u201d sira reboka buat dodook sira sai kaber husi li\u2019ur hanesan ema bada\u2019en la professional sira reboka uma dodok sira, kau tau tempeirus midar sira hodi halo ema <em>narcisistico<\/em> hanesan ema extraordinaria hodi ema bele haluha tiha politika sira nebe halo susar ema barak.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Lider <em>narcisistas<\/em> no karismatiku balun, sei moris, halo ona estatua ba-an rasik, uza ona naran ba edifisiu, ba estrada, ba parke nasional, ka espasu publiku sira, hanesan parte ida husi adorasaun no venerasaun ba sira. Haree de\u2019it lider narcisista sira, Nicolae Ceausescu husi Romania, Saddam Hussein husi Irake, Moar Kaddafi husi Libia, no seluk-seluk tan, permite ka hakarak duni hetan buat hirak ne\u2019e, maibe bainhira sira mate, ema hatun ka sobu sira nia estatua arbiru. Durante sira moris ema labok tanba ta\u2019uk.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ema <em>narcisista<\/em> sira ladun iha toleransia ba kritika ka ema halo pergunta sira nebe inkomoda sira, sira halo reasaun excessiva ka hirus de\u2019it, ida ne\u2019e lori sira ba halo represaun ba liberdade espressaun no kultural, limita expressaun artistika no kultural nebe la alinhadu ho sira nia narativas.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ukun na\u2019in <em>narcisistico<\/em> sira iha tendensia ida defisil atu kumprende ka sente emosaun ema seluk nian. Ida ne\u2019e bele provoka inkapasidade atu responde ho empatia ba nesesidades no aspirasoins povu nian. Tuir mai desizaun sira nebe sira hola orienta liu ba interesses pessoais duke komum nian. Sira nia politika no desizaun barak, influensiadu liu ho sira ninia hakarak ida atu hetan rekuinhesimentu no <em>elogiado<\/em>, <em>adorado<\/em>, <em>louvado<\/em> no <em>venerado<\/em> husi povu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sira mos halo manipulasaun ba informasaun no halo narasaun hodi promove sira nia imajen rasik nebe hatudu sira mak diak liu, hatene liu, maka\u2019as liu no superior liu. Ida ne\u2019e bele prejudika mantein informasaun sira nebe onesta no transparente.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ema <em>narcisistico<\/em> sira susar simu kritika tanba sente an los hela de\u2019it no nunka halo sala. Nia lasimu hanoin sira nebe kontraria ho ninian, tanba ema seluk nia hanoin sala hotu, so ninian de\u2019it mak loos. Ida ne\u2019e sai obstakulu ba dialogu nakloke no konstrutiva entre lider sira ka entre grupu oioin iha sosiedade. Ema <em>narcisista<\/em> ida bainhira sai lider, iha tendensia sai autoritariu no lahanoin dala rua halo repressaun ba ema kritiku sira ka opozisaun sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ema <em>narcisista<\/em> sira bele uza poder autoritariamente, tanba sira gosta ignora ka lakohi halo tuir mekanizmu demokratiku sira no hola desizaun sira nebe ladun fo atensaun ka fo importansia ba opiniaun povu nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ema sira nebe sofre <em>narcisismo <\/em>bainhira sai lider, bele kria instabilidade tanba desizaun sira impulsiva ka politika nebe determinadu husi dezeju pessoal duke konsiderasaun sira tasak. Fokus nebe excessivo ba an de\u2019it no ladun fo atensaun ba nesesidade povu nian bele lori impaktu dezigualdade sosial no diskriminasaun ba determinadu grupu ka individu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Importante mak tenki hatene katak impaktu husi <em>narcisismo<\/em> bele varia depende ba gravidade disturbiu personalidade <em>narcisistico<\/em> nian, no fator kontestual no estrutural seluk. Sosiedade ka povu tenki iha papel importante hodi tau matan no halo avaliasaun ba impaktu husi lider sira nebe sofre karateristika <em>narcisistica <\/em>nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Atu hakat liu ka kombate ema ka lider sira nebe ho karater <em>narcisistica<\/em> bele sai knaar kompleksu no dezafiante. Laiha dalan uniku hodi hasoru ema <em>narcisista<\/em> sira. Dalan balu mak presiza hasa\u2019e sensibilizasaun ka konxiensia no kompreensaun husi povu nian kona-ba karater no impaktu <em>narcisismo<\/em> nian. Edukasaun bele tulun ema ida-idak identifika komportamentu sira nebe prejudika ema barak no hola medidas nebe loos.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Konstroe kultura organizasaun nebe insentiva transparensia no responsabilizasaun. Kria mekanizmu nebe klaru no transparente bele tulun evita abuzu poder no minimiza manipulasaun ba informasaun sira.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Fasilitasaun ba parseria no serbisu hamutuk entre individus ka grupus iha sosiedade. Ho apoiu ba malu, ema hotu-hotu sai forte liu tan, hodi hasoru komportamentu sira nebe prejudisial (merugikan).<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Enkorraja instituisoins independentes ka mekanizmu kontrolu sira nebe di\u2019ak hodi tau matan no halo avaliasaun ba aktus lider sira nian. Ida ne\u2019e bele abranje midia independente no instituisoins sira nebe halo avalisaun ba dezempenhu lider sira nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Involve sosiedade iha prosesu sira hola desizaun no responsabilizasaun. Partisipasaun ativu sosiedade nian bele tulun garante katak politika no aktu lider sira nian reflete nesesidade no interesse povu nian.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Fo apoiu no halo aliansa ho lider, ho grupu politiku no sosial sira nebe defende valores sira demokrasia nian no responsabilidade sosial. Enkorraja lider alternativu sira hodi bele fo opsaun barak no nebe diak liu ba sosiedade.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Reforsa sistema estadu de direitu demokratiku no hametin prinsipiu sira demokrasia nian, inkluindu protesaun ba direitus umanus, liberdade expressaun no imprensa, no kontrolu ba governu. Prinsipiu hirak ne\u2019e bele sai instrumentu importante hodi proteje sosiedade husi abuzu poder.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Forma koligasaun ka movimentu sosial ka advokasia hodi hasoru ema <em>narcisisticos<\/em> sira. Unifikasaun forsa husi grupu oioin bele kria pressaun no apoiu nebe boot liu tan.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha rai nebe de\u2019it, kombate <em>narcisismo<\/em> nesesariu duni, tanba <em>narcisismo<\/em> lori efeitus prejudisiais sira ba sosiedade, hanaben prinsipius sira demokrasia nian, prejudika efisiensia ekonomika, promove divizoins sosiais no afeta diversidade kultural. Povu tenki matan moris no neon na\u2019in atu labele exploradu no manipuladu husi ema <em>narcisisticas<\/em> sira.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>By: Carlos da Silva L. F. R. Saky Artigu ida ne\u2019e sei ko\u2019alia kona-ba narcisismo nebe sai ameasa ba estadu de direitu demokratiku ho ninia impaktus todan sira ba politika, ekonomika, sosial no kultural. Ema narcisista sira iha tendensia kria ambiente ida iha nebe sira nia foku ba liu sira nia interesses pessoais duke interesses [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":17794,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[60],"tags":[],"class_list":["post-17915","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-analisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17915","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17915"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17915\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17918,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17915\/revisions\/17918"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17794"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17915"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17915"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17915"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}