{"id":17954,"date":"2024-01-26T23:12:06","date_gmt":"2024-01-26T14:12:06","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=17954"},"modified":"2024-01-26T23:12:08","modified_gmt":"2024-01-26T14:12:08","slug":"tl-ri-seidauk-bele-asina-akordu-formal-kona-ba-fronteira-terrestre-sei-rezolve-kestaun-tekniku-no-presiza-iha-konsensus-hamutuk","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/01\/26\/tl-ri-seidauk-bele-asina-akordu-formal-kona-ba-fronteira-terrestre-sei-rezolve-kestaun-tekniku-no-presiza-iha-konsensus-hamutuk\/","title":{"rendered":"TL-RI Seidauk Bele Asina Akordu Formal Kona-ba\u00a0 Fronteira Terrestre, Sei Rezolve Kestaun Tekniku No Presiza Iha Konsensus Hamutuk"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong><em>Reportajen David da Costa<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Governu Timor-Leste no Governu Rep\u00fablika Indon\u00e9zia, deside seidauk bele asina akordu formal kona-ba fronteira terrestre rai rua, tanba sei rezolve uluk kestaun tekniku sira ne\u2019eb\u00e9 tenki hetan konsesu ida de\u2019it hodi f\u00f3 benefisiu ba nasaun rua, liu-liu populasaun sira iha li\u00f1a fronteiras.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Liuhusi Komunikadu Imprensa ne\u2019ebe Neon Metin asesu katak Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusm\u00e3o informa asuntu ne\u2019e, hafoin hala\u2019o enkontru bilater\u00e1l ho Prezidente Rep\u00fablika, Joko Widodo iha Palasiu Prezid\u00e9nsia Rep\u00fablika Bogor, Indon\u00e9zia, 26 Janeiru 2024.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Xefe Governu Xanana no Prezidente Joko Widodo hamutuk ho Ministru Neg\u00f3siu Estranejeiru no Kooperasaun (MNEK), Bendito Freitas no Ministru Neg\u00f3siu Estranjeiru Rep\u00fablika Indon\u00e9zia nian, Retno Marsudi sei kontinua akompa\u00f1a servisu tekniku nian ne\u2019eb\u00e9 la\u2019o dadauk tenki fiksu ona, hafoin informa ba malu no sosiliza m\u00f3s ba populasaun rai rua, foin bele realiza akordu.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cImi m\u00f3s hanoin kona-ba fronteira dehan, atu asina nusa mak la mai asina. Ita atu dehan de\u2019it katak, ita hakarak buat ne\u2019e bele bok-an lalais, mais ita la\u2019\u00f2s ansi taka matan. Ne\u2019eb\u00e9 buat ne\u2019e lori tempu,\u201d <\/em>dehan PM Xanana hodi esplika ba jornalista, iha Ot\u00e9l Kempinski, Jakarta-Indon\u00e9zia, ne\u2019eb\u00e9 maka Neon Metin asesu husi Media Gabinete Primeiru Ministru nian, 26\/01.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cImi haree de\u2019it Indon\u00e9zia no Malazia nian iha fatin balun iha leten ne\u2019eb\u00e1 (fronteira rai rua) nian m\u00f3s seidauk. Ne\u2019e ita hakarak lalais, mais ita hanesan ne\u2019e duni. Tanba buat ida dehan too akordu ne\u2019e, iha buat hotu- hotu ita konkorda malu ona maka ita foin haree. Ne\u2019eb\u00e9 buat ne\u2019e asuntu ne\u2019eb\u00e9 Prezidente (Jokowi) m\u00f3s ohin dehan, tenki haree, iha futuru prosimu\u00a0 katak, se bele lalika kleur demais ba, ita haree tok lai. Ne\u2019e duni maka ohin la asina, la\u2019\u00f2s ita taka dalan ba buat sira ne\u2019e hotu, mais ita m\u00f3s hatudu katak, ita iha prinisipiu no Indon\u00e9zia m\u00f2s iha nia prinisipiu no ita respeita malu ba prinisipiu sira ne\u2019e hodi ita asina akordu ka dokumentu ruma, buat ne\u2019e parte rua bele manan no hetan benefisiu hotu hosi ne\u2019e,\u201d<\/em> dehan PM Xanana.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha parte seluk, PM Xanana hatan m\u00f3s kona-ba espekulasaun iha p\u00fabliku kona-b\u00e1 pol\u00e9mika iha rai-ketan Naktuka, Oe-Cusse ne\u2019eb\u00e9 ekipa rua, Gabinete Fronteira Mar\u00edtima no Terrestre Timor-Leste no Indon\u00e9zia ba tau estaka ka pil\u00e1res hamutuk 79, deskonfia tama liu ba populasaun Oe-Cusse sira nia rai, Xege Govenru hatan katak asuntu ne\u2019e sira la deskute.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u00a0\u201cNe\u2019e ha\u2019u la ko\u2019alia. Ha\u2019u la ko\u2019alia! \u00f3 ba iha ne\u2019eb\u00e1, \u00f3 ba husu populasaun, se ha\u2019u ba iha ne\u2019eb\u00e1 ka lae?. Ha\u2019u la hasai desizaun, sein ko\u00f1ese Oe-Cusse,\u201d<\/em> tenik PM Xanana.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Iha fatin hanesan, Prezidente Joko Widodo m\u00f3s aseita rai rua servisu hamutuk hodi kontinua finaliza servisu tekniku sira kona-ba fronteira terrestre too hetan konsensu ida.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cEnkontru hoin, ami deskute m\u00f3s asuntu balun ne\u2019eb\u00e9 aseita atu finaliza deskusaun fronteira terrestre rai rua,\u201d <\/em>dehan PR Jokowi.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">PR Jokowi agradese tebes ho servisu tekniku ka Joint Border Committee ne\u2019eb\u00e9 ekipa sira hala\u2019o dadaun.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Entretantu, durante ekontru Xefe Governu Xanana husu ba Prezidente Jokowi molok ninia mandatu remata, bele vizita Timor-Leste iha tinan ne\u2019e nia laran.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>\u201cHa\u2019u dehan, antes prezidente sai, ami sei kontente tebes, se prezidente bele ba iha ne\u2019eba (Timor-Leste). Ne\u2019eb\u00e9 nia dehan, iha setembru nia sei kontinua ba vizita hanesan uluk, Prezidente Susilo halo vizita ba. Ha\u2019u louba ninia lidansa iha ASEAN no lideransa ih tinan 10 no agradese sira nia lideransa apoia ita tama iha ASEAN,\u201d<\/em> tenik PM Xanana.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Tuir agenda, Primeiru-Ministru Xanana fila hosi Jakarta sei hala\u2019o vizita ba Regiaun Admistrativu Espesi\u00e1l Oe-Cusse Ambenu (RAEOA) hodi esklares asuntu fronteira terrestre ba povu sira bele konsumu informasaun ne\u2019eb\u00e9 loloos.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen David da Costa Governu Timor-Leste no Governu Rep\u00fablika Indon\u00e9zia, deside seidauk bele asina akordu formal kona-ba fronteira terrestre rai rua, tanba sei rezolve uluk kestaun tekniku sira ne\u2019eb\u00e9 tenki hetan konsesu ida de\u2019it hodi f\u00f3 benefisiu ba nasaun rua, liu-liu populasaun sira iha li\u00f1a fronteiras. Liuhusi Komunikadu Imprensa ne\u2019ebe Neon Metin asesu katak Primeiru-Ministru, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17955,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[63],"tags":[],"class_list":["post-17954","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-notisia"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17954","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17954"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17954\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":17956,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17954\/revisions\/17956"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17955"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17954"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17954"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17954"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}