{"id":18027,"date":"2024-02-13T19:57:34","date_gmt":"2024-02-13T10:57:34","guid":{"rendered":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/?p=18027"},"modified":"2024-02-13T19:57:35","modified_gmt":"2024-02-13T10:57:35","slug":"pntl-kaptura-profesor-nain-14-pdhj-husu-liberta-sira-tanba-sira-espresa-sira-nian-direitu-konstitusional","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/2024\/02\/13\/pntl-kaptura-profesor-nain-14-pdhj-husu-liberta-sira-tanba-sira-espresa-sira-nian-direitu-konstitusional\/","title":{"rendered":"PNTL Kaptura Profes\u00f3r nain 14, PDHJ Husu Liberta Sira, Tanba Sira Espresa Sira nian Direitu Konstitusion\u00e1l"},"content":{"rendered":"\n<p><strong><em>Reportajen Cricencia de Castro<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Relasiona ho Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), ne\u2019eb\u00e9 horseik hala\u2019o atuasaun ba professor sira ne\u2019eb\u00e9 halo manifestasaun hasoru Ministeiru Edukasaun (ME), no kaer profesores nain 14, feto 5 no mane 9 ne\u2019e hodi kumpri 72 horas. Tanaba ne\u2019e, Provesor Direitus Humanus e Justica&nbsp; (PDHJ) apela ba PNTL sira, atu liberate profesores sira ne\u2019e inkondisionalmente, tanba sira&nbsp; halo manifestasaun ne\u2019e sira nia direitu no Ministra Edukasaun maka bele esplika&nbsp; klaru ba sira.<\/p>\n\n\n\n<p>Provesor Direitus Humanus e Justica (PDHJ), Virgilio da Silva Guterres hateten horseik PDHJ hetan komunikasaun husi maluk professores sira, no PDHJ haruka kedas ekipa fiskalizasaun husi PDHJ ba haree, maib\u00e9 infelismente seidauk bele hasoru maluk professores sira ne\u2019ebe iha detensaun. tanban ne\u2019e provedor mos hato\u2019o nia lamentasaun ba polisia ninian atuasaun hasoru professores sira, tamba la iha nessesidade polisia atu halo detensaun ba professores sira. Professores sira ba ne\u2019eb\u00e1 espresa sira nia opiniaun no sira nia direitu konstitusional hasoru entidade publiku ne\u2019ebe ke kaer sira nia destinu entaun la iha nessesidade ba polisia atu halo apdensaun, maib\u00e9 polisia iha atu garante katak manifestasaun ida ne\u2019ebe professores sira halo ne\u2019e la prejudika servisu ka interese sira seluk.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cPolisia sira bele esforsu atu dispersa atu ema bele fila ba uma , la presiza \u00a0ba kaer sama ba rai la iha nessesidade ne\u2019e violasaun ba direitus umanus,\u00a0 violasaun ba direitu konstitusional ema nian nune\u2019e lamenta teb-tebes ho atuasaun polisia ninian halo detensaun ba professores sira, i ita hotu akompana problema ida ne\u2019e\u00a0\u00a0 problema estadu ninian atu haree ba nia professores sira balu nia estatutu ne\u2019e ita sei haree kontratadu tinan sanulu depois sira senti katak sira lakon entaun sira iha direitu atu hato\u2019o,\u201d<\/em> Dehan PDHJ Virgilio ba Jornalista sira iha salaun CNE Kolmera, Tersa 13\/02.<\/p>\n\n\n\n<p>Nia haktuir, banhira iha esplikasaun klaru apropiadu husi ME konaba sira nia servisu, no komunikasaun ne\u2019ebe ke klaru ba professores sira ne\u2019e konaba sira nia kondisaun, Providor hanoin demonstrasaun sei la mosu. &nbsp;Nune\u2019e m\u00f3s Polisia bele hamosu razaun dehan sira iha tendensia atu hamosu disturbu, polisia iha atu halo saida ka polisia tenki iha estratejia atu haree manifestasaun ne\u2019e mosu loron, entaun polisia sira bele foti medidas hodi bele prevene atu asaun ne\u2019e labele mosu taka portaun ka halo manifestasaun ne\u2019e iha liur atu labele besik halo demonstrasaun uza 100 metrus ne\u2019e.<\/p>\n\n\n\n<p><a><em>\u201cMaib\u00e9 polisia tenki iha estratejia labele husik ema tama tiha ba laran depois halo asaun iha laran mak ita ba kaer, ida ne\u2019e aprosimasaun purativa ne\u2019ebe ke la serve atu iha estadu demokratiku\u00a0 tamba iha estadu demokratiku polisia tenki iha aprosimasaun ida prevene ita hare ema atu viola ita tenki ba prevene laos ita hambrik subar tia ita husik tama tia viola tia maki ta ba kaer ida ne\u2019e laos aprosimasaun ida ne\u2019ebe kondis ho ita nia prosesu konstrusaun estadu,\u201d <\/em>nia esplika.<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Tanba ne\u2019e PDHJ lamenta teb-tebs ho intervensaun polisia ninian, tanba laiha nessesidade ba polisia atu kaer ema sira ne\u2019ebe ba halo manifestasaun&nbsp; tanba manifestasaun ne\u2019e direitu konstitusional sidadaun nian. Tanba ne\u2019e Apela ba polisia sira se bele liberta profesores sira ne\u2019e&nbsp; inkondisionalmente tamba sira ba halo manifestasaun ne\u2019e sira nia direitu. Agora problema husi Ministra&nbsp; Edukasaun nian atu fo esplikasaun klaru konaba sira nia estatutu ne\u2019e, tanbasa mak sira kontratadu tinan sanulu depois derepenti la hanaruk sira nia kontratadu ne\u2019e razaun saida-saida?.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cTamba ami halo analiza hela konaba lei servisu laboral nian laiha kontratu ida ne\u2019ebe kontratadu besik tinan sanulu ne\u2019e la iha ema kontratadu ne\u2019e masimu tinan ida ka tinan ida ho balun ikus mai integra ba funsionariu ou sai laos kontratu to\u2019o tinan sanulu i depois halo ema ne\u2019e hanesan dependensia tiha on aba ida ne\u2019e, ema uza tan ema nia direitu seluk direitu ba saude, direitu ba ekonomia, interese ba kreditu sira ne\u2019e, derepenti ita la hanaruk ninia direitu lubuk ida nia moris ba nia familia ninia oan sira, tanba tinan sanulu ne\u2019e halo nia depende ona ba buat ne\u2019e agora ita ba hola desizaun politika hapara, bele iha, maib\u00e9 desijaun ne\u2019e tenki estratejiku oituan molok to\u2019o iha desizaun ne\u2019e pelu menus iha rekrutamentu pur meritu ne\u2019ebe ke ikus mai garante katak desizaun politika ida ne\u2019ebe sai ne\u2019e la f\u00f3 impaktu boot atu viola ema nia direitu,<\/em>\u201d nia esplika.<\/p>\n\n\n\n<p>iha fatin hanesan Diret\u00f3r Ezekutivu HAK, Felisberto de Ara\u00fajo, mos hateten,\u00a0 Manorin sira ne\u2019ebe mak lubuk boot kuaze mil ital atu besik dois mil ne\u2019e sira barak mak dedika sira nia aan hanesan voluntariamente i atu bele dehan hanesan ohin kontratadum, maib\u00e9 ho durasaun ne\u2019ebe naruk, sira ne\u2019ebe dedika ann hanesan iha tinan \u00a07 . 10, no balun iha tinan 12 ne\u2019e, iha Ministru Edukasaun sesante f\u00f3 konfiansa ida para\u00a0 atu oinsa halo kontratu ida ba sira, maib\u00e9 \u00a0agorala hatene desijaun ne\u2019e bazeia ba dehan tanba \u00a0professores sira ne\u2019e, nia kontratu iha 2023 remata ona, entaun labele ona kontinua.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cMaib\u00e9 ita hare\u2019e fila-fali ita la halo asesmentu ne\u2019ebe klean atu identifika ba ida ne\u2019e. klaru ke kontratu hotu ona ema sei la uza ita ona, maib\u00e9 ita halo evaluasaun dezempenu iha situasaun ne\u2019ebe durante ne\u2019e ita presiza teb-tebes manorin ema sira ne\u2019e dedika sira nia aan voluntariamente atu halo ida ne\u2019e. Ha\u2019u la hatene desizaun ministra edukasaun nian ne\u2019e bazeia ba evaluasaun dezempenua kalae, tamba ministra foin halo tomada de pose iha tinan kotuk, serake ninia ajeite sira servisu iha ministerium edukasaun ne\u2019e halo ida ne\u2019e kalae,\u201d<\/em> esplika Diret\u00f3r HAK.<\/p>\n\n\n\n<p>Nune\u2019e m\u00f3s HAK lamentavel tebes bainhira estabelese ka eskola sira ne\u2019ebe mak iha ne\u2019e, Ministeriu nunka hanoin atu tulun ba ida ne\u2019e, maib\u00e9 ema sira ne\u2019e dedika aan oinsa mak bele tau atensaun louva ba ida ne\u2019e. \u201cDepois ida tan ami lamenta teb-tebes Primeiru Ministru hateten ba manorin sira katak imi kontinua hanorin ba para prosesesu ne\u2019e la\u2019o ba oin i ME hasai fila-fali ninia karta ida, i ami husu perguntas ida iha serake iha governu ida ne\u2019e ME mak boot liu ka Primeiru Ministru mak boot liu\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p>Alende ne\u2019e HAK f\u00f3 ona alternativu ida para buka solusaun, <em>\u201cpresiza rewiew fila -fali ita dehan bazeia ba asuntu legal ninian para atu fo vantage no benefisiu, \u00a0ita presiza \u00a0atu halo evaluasaun dezempenu bai ha maluk sira agora dadauk halo manifesta ne\u2019e komunika ho sir aida terseiru ita presiza \u00a0atu tur hamutuk ha\u2019u la hatene iha diskusaun ida ne\u2019ebe mak entre primeiru ministru ho ministra ne\u2019e to\u2019o iha ne\u2019ebe no entre manifestante ho ministra edukasaun nian to\u2019o iha ne\u2019ebe ita presiza \u00a0dada konkluzaun ida hanesan ema dehan manan ne\u2019e tenki manan hotu ida ne\u2019e mak ami hanoin,&#8221;<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Tanba manorin sira ne\u2019e la lori kilat ka lori buat kroat la lori armas brankas\u00a0 nusa mak tenke hatudu ida ne\u2019e, se sira ida rua mak la kumpri regras exemplu estraga bens publiku ninian ne\u2019e,\u00a0 bele halo atuasaun, maib\u00e9 ho sentidu ida\u00a0 dehan aprosimasaun persuasivu laos uza forsa. <em>&#8220;ita ko\u2019alia ha\u2019u hanoin manorin sira ne\u2019e komprende saida mak ita ko\u2019alia ita presiza \u00a0asegura deit katak\u00a0 sasan sira bens servisu ninian ka sasan bens publiku nian favor ida labele estraga, imi bele hakilar atu to hanusa mos labele estraga , maibe atuasaun hanesan horseik nian ne\u2019e ita viola ona direitu umanu&#8221;. Maib\u00e9 aprosimasaun persuasivu ne\u2019e hatudu ita nia professional ita tenki komunika laos ita atu hatudu katak ita atu silu ema, ha\u2019u hanoin ita presiza \u00a0ko\u2019alia komunika ho didiak tamba monorin sira ne\u2019e ha\u2019u senti komprende tanba durante ne\u2019e sira hamrik iha oin hodi ko\u2019alia ba ita nia oan sira ne\u2019e hodi eduka sira , hanusa mak sira rasik la hatudu buat ne\u2019ebe mak la ses husi sira ne\u2019e&#8221;.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Enkuantu professora Francisca Alcina Coelho hateten, sira atu konfirma karta ne\u2019eb\u00e9 mak haruka ona ba iha ME, maib\u00e9 sira to\u2019o iha ne\u2019eba,&nbsp; ema xav\u00e9 portaun husi laran, ho nune\u2019e sira mos xav\u00e9 portaun husi liur, ikus mai pol\u00edsia mai kaer profesores 14 ne\u2019e no sama professor ida ba rai to&#8217;o kotuk laran bubu, no ohin kontinua manifestasaun nafatin maibe uza (achebixu) haree no hamrik deit husi dook.<\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cHa&#8217;u senti triste oituan ho asaun pol\u00edsia nian tamba ami konfirma de\u2019it ami nia karta\u00a0 ne\u2019eb\u00e9 sai hela deit maib\u00e9 la iha respostas ruma\u00a0 husi ME no ezize ami nia direitu, tamba iha lei hateten ona katak ami tenki hetan regime espesial maibe to\u2019o agora seidauk iha solusaun,&#8221;<\/em> tenik nia.<\/p>\n\n\n\n<p>Tuir lei konstituisaun RDTL hateten ona, iha artigo 42 konaba Liberdade reuniaun no manifestasaun nian katak&nbsp; reko\u00f1ese ema hotu-hotu nia direitu ba manifestasaun, tuir lei haruka.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Reportajen Cricencia de Castro Relasiona ho Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), ne\u2019eb\u00e9 horseik hala\u2019o atuasaun ba professor sira ne\u2019eb\u00e9 halo manifestasaun hasoru Ministeiru Edukasaun (ME), no kaer profesores nain 14, feto 5 no mane 9 ne\u2019e hodi kumpri 72 horas. Tanaba ne\u2019e, Provesor Direitus Humanus e Justica&nbsp; (PDHJ) apela ba PNTL sira, atu liberate profesores sira [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":18028,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"om_disable_all_campaigns":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"amp_status":"","footnotes":""},"categories":[28],"tags":[],"class_list":["post-18027","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-justisa"],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18027","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18027"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18027\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":18029,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/18027\/revisions\/18029"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media\/18028"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18027"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=18027"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/neonmetin.info\/buletin\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=18027"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}